Ukraina kõrgeima korruptsioonivastase kohtu otsus: endine presidendi kantselei nõunik Artem Šõlo sai kaheksa-aastase tingimisi karistuse Ukrzaliznytsia skeemi eest
Ukraina kõrgeim korruptsioonivastane kohus (ВАКС) kiitis 13. oktoobril 2026 heaks süüdimõistmise kokkuleppe endise presidendi kantselei nõuniku Artem Šõloga, kes oli jõutrafode hanke „back office“'i skeemi juht. Šõlo mõisteti kaheksaks aastaks vangi (asendatud kolmeaastase katseajaga), talle määrati 204 miljoni grivna suurune trahv ning tema varalt konfiskeeriti üle 325 miljoni grivna ja kolm korterit. Juhtum on seotud Ukrzaliznytsia 2022. aasta trafo hangetega, kus eelvalitud tarnija müüs Üzbekistanist pärit trafod edasi peaaegu kahekordse hinnaga, tekitades riigile umbes 94,7–94,8 miljoni grivna suuruse kahju.
Põhipunktid
- Kõrgeim korruptsioonivastane kohus (ВАКС) kiitis 13. oktoobril heaks süüdimõistmise kokkuleppe endise presidendi kantselei nõuniku Artem Šõloga.
- Šõlo mõisteti süüdi kriminaalkoodeksi artikli 27 lõike 3, artikli 191 lõike 5 ja artikli 209 lõike 3 alusel ning talle määrati 8-aastane vanglakaristus, mis asendati 3-aastase katseajaga.
- Kokkulepe näeb ette 204 miljoni grivna suuruse trahvi, mida võib maksta osade kaupa ühe aasta jooksul – 51 miljonit grivnat kvartalis.
- Šõlo varalt kohaldati erikonfiskatsiooni: 325,7 (või 325,78) miljonit grivnat rahalisi vahendeid ning kolm korterit – üks 183,5 m² ja kaks 102,3 m² suurust.
- Juhtum puudutab 2022. aasta juunist detsembrini korraldatud „back office“'i skeemi, millega hangiti Ukrzaliznytsiale jõutrafosid Üzbekistanist Bulgaaria varifirma kaudu peaaegu kahekordse hinnaga.
- Hinnanguline kahju Ukrzaliznytsiale on umbes 94,7–94,8 miljonit grivnat (NABU/SAP märkisid 10. märtsi 2025 seisuga ligi 100 miljonit).
- See on kolmas süüdimõistmise kokkulepe samas episoodis; varem sõlmisid kokkuleppe maakler Oleksandr Liskovatski ja SBU töötaja Oleksandr Kovaltšuk, neljas kahtlustatav Kostiantõn Melnõk ootab kohtu kinnitust.
Miks see on oluline
Juhtum on poliitiliselt tundlik, sest Šõlo oli Presidendi Kantselei nõunik – tema süüdimõistmine puudutab otseselt Zelenskyi valitsust. Skandaal tekitas Ukrzaliznytsiale umbes 95 miljoni grivna suuruse kahju sõjaajal, mil riiklik raudtee toimib kriitilistes tingimustes. Konfiskatsioon – 325,7 miljonit grivnat ja kolm Kijevi korterit – on üks suuremaid varade areste Ukraina viimaste aastate korruptsioonivastastes menetlustes. Kokkulepe nõuab Šõlolt koostööd uurijatega, sealhulgas tunnistusi teiste isikute vastu, ning 80 miljoni grivna ülekandmist heategevusfondile „Повернись живим“ („Come Back Alive“), mis toetab Ukraina relvajõude. Kolmas kokkulepe samas episoodis viitab laiema organiseeritud grupi jätkuvale uurimisele.
Mis juhtus
13. oktoobril 2026 kiitis Ukraina kõrgeim korruptsioonivastane kohus (ВАКС) heaks süüdimõistmise kokkuleppe endise presidendi kantselei nõuniku Artem Šõloga. Šõlo leiti süüdi kriminaalkoodeksi artikli 27 lõike 3, artikli 191 lõike 5 (vara omastamine eriti suures ulatuses) ja artikli 209 lõike 3 (kuritegeliku tulu seadustamine) alusel. Kohus määras talle kaheksa-aastase vanglakaristuse, kuid vabastas ta artikli 75 alusel karistuse kandmisest kolmeaastase katseajaga. Lisaks keelati tal kolm aastat töötada ametikohtadel, mis on seotud juhtimis- või haldusmajanduslike volitustega sõjaväelistes üksustes ja õiguskaitseorganites.
Kokkuleppe kohaselt peab Šõlo maksma 204 miljoni grivna suuruse trahvi, mida võib tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul – 51 miljonit grivnat kvartalis. Tema varalt kohaldati erikonfiskatsiooni: rahalised vahendid summas 325,7 miljonit grivnat (Babõl märgib 325,78 miljonit) ning kolm korterit – üks 183,5 m² ja kaks 102,3 m² suurust, kogupindalaga 388,1 m². Kohus vabastas tema isikliku Mercedes-Benzi aresti.
Juhtum puudutab 2022. aasta juunist detsembrini Ukrzaliznytsias toimunud nn „back office“'i skeemi. Šõlo organiseeritud grupp kasutas kontrollitavaid Ukrzaliznytsia ametnikke, et tagada eelvalitud ettevõtte valimine jõutrafode tarnijana. Võitnud ettevõte ostis trafod Üzbekistanist Bulgaarias registreeritud varifirma kaudu ja müüs need Ukrzaliznytsiale peaaegu kahekordse hinnaga edasi. Hinnanguline kahju riigi raudteele oli 94,7–94,8 miljonit grivnat.
See on kolmas süüdimõistmise kokkulepe samas episoodis; varem sõlmisid kokkuleppe maakler Oleksandr Liskovatski ja SBU töötaja Oleksandr Kovaltšuk. Neljas kahtlustatav, kaaskorraldaja Kostiantõn Melnõk, on väljendanud valmidust süü tunnistada, kuid tema kokkulepet pole veel kohtus heaks kiidetud. Otsuse võib 30 päeva jooksul edasi kaevata ВАКС-i apellatsioonikohtule.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole üksmeelel Ukrzaliznytsiale tekkinud kahju suuruse osas. Enamik allikaid märgib kahjuks 94,7 või 94,8 miljonit grivnat, mõned aga „umbes 95 miljonit“ või „peaaegu 100 miljonit grivnat“, nagu teatasid NABU ja SAP 10. märtsil 2025. Konfiskeeritud summas on samuti lahknevust: enamik allikaid märgib 325,7 miljonit grivnat, kuid Babõl märgib 325,78 miljonit grivnat.
Taust
Juhtum puudutab 2021.–2022. aasta sündmusi, mil organiseeritud grupp mõjutas Ukrzaliznytsia ametnikke valima eelnevalt kindlaks määratud jõutrafode tarnijat ülimate hindadega. Võitnud tarnija oli väidetavalt Valgevene kodaniku kontrolli all, kellel olid sidemed Venemaaga, ja müüs Üzbekistanist pärit trafod Bulgaarias registreeritud varifirma kaudu Ukrzaliznytsiale peaaegu kahekordse hinnaga edasi. 2. aprillil 2024 teatasid NABU ja SAP grupi paljastamisest; Šõlo vahistati 4. aprillil 2024 ja vabastati 30 miljoni grivna kautsjoni vastu, mis maksti mõne tunni jooksul. Šõlo töötas varem SBU-s alates 2012. aastast, enne kui sai Presidendi Kantselei väliseks nõunikuks; teda kirjeldatakse uurivas ajakirjanduses kui Presidendi Kantselei asejuhi Oleh Tatarovi lähedast. Kaks teist kahtlustatavat – maakler Oleksandr Liskovatski ja SBU töötaja Oleksandr Kovaltšuk – olid samas episoodis varem sõlminud süüdimõistmise kokkulepped, ja neljas kaaskorraldaja Kostiantõn Melnõk on väljendanud valmidust süü tunnistada, kuid tema kokkulepet pole veel heaks kiidetud.