Rumen Radev
Rumen Radev on Bulgaaria poliitik, kes on alates 2017. aasta jaanuarist Bulgaaria president ning valiti teiseks ametiajaks 2021. aastal. Enne poliitikasse siirdumist teenis ta Bulgaaria õhuväe ohvitserina ning sai lõpuks õhuväe juhiks. Teda tuntakse lääne- ja NATO-meelse seisukoha poolest ning ta on kritiseerinud eelmist GERB-i juhitud valitsust korruptsiooni ja valitsemisküsimuste tõttu.
-
EL-i riigijuhid lahknevad Ukraina rahastamise küsimuses
Saksa kantsler Friedrich Merz seotas Saksa toetuse EL-i 2028–2034 aastase eelarvega nõude kõigilt liikmetelt rahalise panuse andmiseks Ukraina toetusse. Slovakkia peaminister Robert Fico kutsus seda šantažiks, keeldus uuest 70 miljardi euro suurust rahastamispaketist ning ähvardas kasutada väljastatavat vetoõigust. Ka Tšehia ja Ungari vastutasid samuti riigi kinnitusega üldise Euroopa eelarvega.
-
Bulgaaria presidentimivalimised: Yotova ja Gyurov juhivad välja, kõige tõenäolisem järgneb teine voor
Bulgaaria valis 25. oktoobril 2026 presidenti. Vaidluse juhtideks on välja valitud president Iliana Yotova ja endine peaminister Andrey Gyurov. Eeldatav madal osavõtt ning väljaastumise puudumine viie kümnendiku piirmäärast viitavad 1. novembri korduvavoorule.
-
Novembris toimuvad Poolas "Tahtlike koalitsiooni" sõjaväeõppused Ukraina tsiviilsonastuse stsenaariumiga
Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola sõjaväelased korraldavad novembris Poolas "Tahtlike koalitsiooni" ühissõjaväeõppused, mis on esimesed omataolised ja millega harjutatakse Euroopa vägede paigutamist Ukrainasse võimaliku relvarahu või rahuleppe korral. Suurbritannia kaitseminister Wes Streeting teatas õppustest pärast esimest isiklikku kohtumist USA kaitseministri Pete Hegsethiga Pentagonis 15. oktoobril. Osalejate arv on eri allikate järgi erinev: "vähemalt 1500" või "tuhanded" kaitseväelased.
-
Bulgaria valib 25. oktoobril presidenti: Yotova ja Gyurov põhikonkurentidena
Bulgarias toimub 25. oktoobril presidendivalimiste esimene voor, kus peamisteks konkurentideks on ajutiselt presidendi kohuseid täitev Iliana Yotova ning endine Ukraina-meelne peaminister Andrey Gyurov. Küsitluste järgi on Yotova selges edus. Valimiste taustal on endine president Rumen Radev nüüd peaminister ning tema uus poliitiline jõud Progressive Bulgaria valitseb parlamendis.
-
Bulgaarias Sofiast lõuna pool põletati 11 Starlinki antenni; jaam teenindas ka Ukraina sõjaväge
Kaks maskeeritud meest süütasid 17 Starlinki antenniaside hulgast 11 salajasel objektil umbes 20 km Sofiast lõuna pool, Plana satelliitsidejaama lähedal. Jaam oli üks peamisi maapealseid linke SpaceX-i satelliitidega ja seda kasutasid muu hulgas Ukraina sõjaväelased droonide juhtimiseks ja side pidamiseks. Parlamendiliige Ivaylo Mirchev („Da, Bulgarija”) teatas juhtumist esimesena 12. oktoobri õhtul Facebookis; peaminister Rumen Radev kinnitas tulekahju 14. oktoobri parlamendi istungil, kuid keeldusid üksikasju avaldamast.
-
Bulgaaria ranniku lähistel ründasid droonid kaht kaubalaeva; üks vajus põhja
Ööl vastu 13. oktoobrit ründasid droonid Mustal merel Bulgaaria ranniku lähedal kaht kaubalaeva. Malta lipu all sõitev CHELSEA 3 sai kolmalt droonilt tabamuse ning kõik 15 selle meeskonnaliiget – seitse Ukraina ja kaheksa Aserbaidžaani kodanikku – evakueeriti Varnasse. Teine laev vajus põhja umbes 17 meremiili (umbes 31 km) idas Krapetsist; üks meeskonnaliige päästeti, 11 loetakse kadunuks. Bulgaaria peaminister Rumen Radev teatas Vene suursaadiku kutsest vestlusele ning pöördus ELi ja NATO poole uurimisabi saamiseks.
-
Bulgaaria majandusvööndis ründasid droonid kaht kaubalaeva, üks uppus
6. oktoobril ründasid droonid Bulgaaria musta mere erandmajandusvööndis kaht kaubalaeva. Togo lipu all sõitnud ALFA WATAN sai raskeid konstruktsioonikahjustusi ja vajus Bulgaaria rannikust itta, selle meeskond loeti kadunuks. Palaui lipu all sõitnud ABLE süttis, kuid kõik 18 selle meeskonnaliiget evakueeriti Bulgaaria parvlaeva DIOSCURIA pardale. See on esimene teadaolev droonirünnak Bulgaaria erandmajandusvööndis.
-
Putin nõudis Valdai kõnes Ukrainale neutralnsust ja hoiatas tuumarelva kasutamise eest
1. oktoobril Valdai aruteluklubi plenaaristungil kõnelenud Vladimir Putin kordas, et sõja algatas Lääs, nõudis Ukrainale jätkuvalt neutralset staatust ning vihjas, et tuumarelv "peab tulistama". Ta lükkas tagasi ettepaneku lõpetada vastastikku löögid laevade ja naftatööstuse vastu ning seadis uued ultimaatumsed – Ukraina neutralnsus ja kogu Donbassi vallutamine – mis tahes rahukõneluste tingimusteks. Euroopa Komisjon nimetas tuumateemalist retoorikat "vastutustundetuks".
-
Poola tõstis õhujõud kaks korda õhku ja evakueeris kaks piiripunkti Vene rünnakute tõttu
24. septembri hommikul lõi Poola kaks korda sõjalennukid õhku ning viis kaitsesüsteemid valmisolekusse seoses Venemaa löökidega Ukraina piirkondade vastu. Peaminister Donald Tusk teatas Varssavis pressikonverentsil, et Vene rünnaku ajal Ukraina-Poola piiri lähistel tuli evakueerida kaks piiripunkti – Hrubieszów ja Dorohusk. Piiripunktid olid umbes pool tundi suletud ja sõidukiliiklus taastus alates kell 12:00. Öösel 24. septembril tulistas Venemaa Kiievi vastu ballistilisii rakette ja droone, hukkus kaks ja sai haavata kaheksa inimest.