Le Pen: Prantsusmaa ei toeta ELi Ukraina rahastust ega jätka kahepoolset abi
Marine Le Pen ütles ajalehele Financial Times antud intervjuus, et kui temast saab Prantsusmaa president, blokeerib ta ELi Ukraina rahastuse, kärbib ELi eelarvet ja Brüsseli volitusi ning lõpetab Prantsusmaa kahepoolse abi Kiievile, välja arvatud piiratud operatiivtoetus ja Ukraina sõdurite väljaõpe. Le Pen on 2027. aasta presidendivalimiste eel küsitlustes selges eduseisus.
Põhipunktid
- Marine Le Pen ütles Financial Timesi intervjuus, et kujutab ette ELi eelarve ja Brüsseli volituste teravat kärpimist.
- Ta kinnitas, et Pariis ei toeta ELi Ukraina rahastust, kui see jätab arve Prantsusmaa kanda.
- Le Pen on 2027. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste eel küsitlustes suures eduseisus.
- Ta lubas lõpetada Prantsusmaa kahepoolse abi Kiievile, välja arvatud osa operatiivtoetust ja Ukraina sõdurite väljaõpet.
- Le Pen on valmis blokeerima ELi seitsmeaastase eelarve läbirääkimised, jättes kinni poole Prantsusmaa osalusest.
- ELi eelarveprojekt sisaldab Ukraina-spetsiifilist rahastusmehhanismi kuni 100 miljardi euro ulatuses.
- Le Pen on pikemat aega sümpatiseerinud Venemaaga ning tema partei sai kunagi laenu Venemaa pangalt.
Miks see on oluline
Le Pen juhib küsitlusi 2027. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste eel, mistõttu võivad tema väljendatud seisukohad kujundada tulevast Prantsusmaa ja ELi poliitikat Ukraina suhtes. Tema lubadus kasutada Prantsusmaa veto- ja eelarvemõjujõudu järgmise mitmeaastase ELi eelarve Ukraina rahastusmehhanismi blokeerimiseks võib nõrgendada Euroopa rahalist toetust Ukrainale ajal, mil ELi tasandi toetusmehhanismid on läbirääkimiste all. Samuti plaanib ta lõpetada Prantsusmaa kahepoolse abi Kiievile, jättes alles üksnes piiratud operatiivtoetuse ja väljaõppe.
Mis juhtus
Marine Le Pen ütles Financial Timesile, et kui temast saab president, on ta valmis ELi eelarvet ja Brüsseli volitusi teravalt kärpima ning Pariis ei toeta ELi Ukraina rahastust, kui see jätab arve Prantsusmaa kanda. Ta kordas oma varasemat seisukohta, et Prantsusmaa kahepoolne abi Kiievile tuleb lõpetada, välja arvatud teatud operatiivtoetus ja Ukraina sõdurite väljaõpe. Le Pen viitas, et EL on Ukrainale juba andnud 90 miljardi euro ulatuses laene, millest 18 miljardit on Prantsusmaa osa. ELi seitsmeaastase eelarve projekti kuulub Ukraina-spetsiifiline rahastusmehhanism kuni 100 miljardi euro ulatuses ning Le Pen kinnitas, et on valmis sellise kokkuleppe nurjamiseks kinni jätma poole Prantsusmaa osalusest. Samal ajal kinnitas ta, et toetas Prantsusmaa rahalist ja sõjalist abi Kiievile pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal ning mõistis Venemaa agressiooni hukka. Ta kordas ka kindlat vastuseisu Ukraina ELi liikmelisusele, nimetades seda "harakiriks", mis tooks kaasa suveräänsuse kaotuse ja Prantsusmaa jaoks äärmiselt suured majanduskahjud. Le Pen pooldab "suure rahukonverentsi" korraldamist Venemaa sõja Ukraina vastu "diplomaatiliseks lahendamiseks". Le Pen on 2027. aasta presidendivalimiste eel küsitlustes suures eduseisus.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meediakajastused keskenduvad Le Peni kavatsusele blokeerida ELi Ukraina rahastus ja lõpetada Prantsusmaa kahepoolne abi Kiievile, raamistades seda otsese ohuna Ukraina rahalisele toetusele. Ukraina-keelsed väljaanded toovad esile ka Le Peni küsitlusedis 2027. aasta valimiste eel ja tema varasemad sidemed Venemaaga, rõhutades riski, et temast võib saada Venemaa huvide edasiviimise vahend Brüsselis. Samuti märgitakse tema toetust "diplomaatilisele lahendusele" koos vastuseisuga Ukraina ELi liikmelisusele, esitledes neid Ukraina-skeptiliste seisukohtade laiema mustri osana.
Kus kajastused lahknevad
Allikad edastavad Le Peni seisukohti ELi Ukraina rahastuse kohta veidi erineva rõhuga: üks raamistab seda keeldumisena toetada tulevast ELi rahastust, teine keeldumisena toetada ELi rahastust üldiselt.
Taust
ELi seitsmeaastase eelarve projekti kuulub Ukraina-spetsiifiline rahastusmehhanism kuni 100 miljardi euro ulatuses. Le Pen viitas olemasolevatele ELi laenudele Ukrainale kogusummas 90 miljardit eurot, millest 18 miljardit on Prantsusmaa osa. Le Pen on parempoolse Rahvusrinde mitteametlik juht ning tal on dokumenteeritud ajalugu Venemaa-sümpaatiatega, sealhulgas laen, mille tema partei kunagi Venemaa pangalt sai. Ta on varem toetanud Prantsusmaa rahalist ja sõjalist abi Kiievile pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aastal ning avalikult hukka mõistnud Venemaa agressiooni. Ta vastustab Ukraina ELi liikmelisust, nimetades seda "harakiri"-ga võrreldavaks, ning hoiatab suveräänsuse kao ja Prantsusmaa majanduskahjude, eelkõige põllumajanduses, eest. Ta pooldab "suurt rahukonverentsi" Venemaa sõja Ukraina vastu "diplomaatiliseks lahendamiseks".