Prantsuse presidendikandidaatide Le Pen'i ja Philippe'i vahel puhkes avalik tüli Ukraina abi teemal
Prantsuse presidendikandidaadid Marine Le Pen (Rahvusrinne) ja Édouard Philippe (Horizons) sattusid avalikku konflikti seoses Rahvusrinde lubadusega lõpetada Ukraina toetamine juhul, kui erakond tuleb võimule. Vahetuse algatas Rahvusrinde asepresidendi Louis Aliot' kommentaar telekanalil BFMTV, et parempoolsed kavatsevad võimule tulles peatada Ukraina toetuse. Philippe nimetas Ukraina abi "kraani keeramist" Venemaa teenimiseks, Le Pen kutsus aga Prantsust kokku kutsuma suurt rahukonverentsi.
Põhipunktid
- Prantsuse presidendikandidaadid Marine Le Pen ja Édouard Philippe sattusid avalikku konflikti seoses Rahvusrinde lubadusega lõpetada Ukraina toetamine.
- Rahvusrinde asepresident ja Perpignani linnapea Louis Aliot kinnitas BFMTV-s, et parempoolsed kavatsevad võimule tulles Ukraina toetuse peatada.
- Philippe nimetas abi "kraani keeramist" Venemaa teenimiseks ning hoiatas, et Ukraina nõrgestamine ohustab Euroopa ja Prantsuse julgeolekut.
- Le Pen kutsus Prantsust kiiresti kokku kutsuma "suurt rahukonverentsi" sõja diplomaatiliseks lahendamiseks.
- Le Pen märkis, et Vladimir Putinit võõrustati Versailles' palees ja Brégançoni kindluses ajal, mil Philippe oli Macroni esimesel ametiajal peaminister.
- Prantsuse presidendivalimised toimuvad kahes voorus 2027. aasta aprilli lõpus ja mai alguses; Le Pen juhib presidivalimiste eelseid küsitlusi.
- Augustis esitas endine peaminister ja presidendikandidaat Gabriel Attal kaebuse väidetava Vene desinformatsioonikampaania kohta.
Miks see on oluline
Vahetus näitab, et Ukraina-poliitika on 2027. aasta Prantsuse presidendivalimiste eel aktuaalne valimisküsimus. Kuna Le Pen juhib küsitlusi, muudab tema erakonna lubadus Ukraina abi lõpetada selle toetusperspektiivi otseselt mõjutavaks asjaoluks. Tüli puudutab küsimust, kas Ukraina abistamine teenib Prantsuse ja Euroopa julgeolekut või tähendab Vene huvide teenimist.
Mis juhtus
Prantsuse presidendikandidaatide Marine Le Pen'i (Rahvusrinne) ja Édouard Philippe'i (Horizons) vahel puhkes avalik tüli seoses Rahvusrinde lubadusega lõpetada Ukraina toetamine juhul, kui erakond tuleb võimule. Tüli algatas Rahvusrinde asepresidendi ja Perpignani linnapea Louis Aliot' kommentaar telekanalil BFMTV, et parempoolsed kavatsevad võimule tulles Ukraina toetuse peatada. Philippe nimetas abi "kraani keeramist" Venemaa teenimiseks ja hoiatas, et Ukraina nõrgestamine ohustab Euroopa ja Prantsuse julgeolekut. Ta süüdistas Le Pen'i Kremliga kohanemises ning märkis, et Le Pen'i valimise korral oleks Ukraina ammu maha jäetud. Le Pen vastas, et Philippe'i rahvusvaheline tegevuste nimekiri on sama kaalutu kui tema majandus- ja eelarvetulemused, ning tuletas meelde, et Venemaa president Vladimir Putinit võõrustati Versailles' palees ja Brégançoni kindluses Philippe'i peaministriks oleku ajal Macroni esimesel ametiajal. Le Pen teatas, et on alates Venemaa agressiooni algusest nõudnud Prantsuselt kiirelt suure rahukonverentsi kokkukutsumist diplomaatiliseks lahenduseks, ja väitis, et sõda on juba nõudnud kahe miljoni inimese elu. Prantsuse presidendivalimised on kavandatud 2027. aasta aprilli lõpus ja mai algusesse kahes voorus; Le Pen juhib presidivalimiste eelseid küsitlusi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelsed väljaanded esitavad tüli otsese vastasseisuna jätkuva Prantsuse (ja laiema Euroopa) sõjalise ja poliitilise Ukraina-toetuse üle, rõhutades ohtu, et Le Pen'i valimine võib selle abi ära lõigata. Käsitlus asetab Ukraina vaidluse objektiks ja paneb sellele kaaluka panuse, esitades Philippe'i toetust pooldava seisukoha kooskõlas Euroopa julgeolekuhuvidega ning Le Pen'i seisukoha Venemaa teenimisena.
Kus kajastused lahknevad
Marine Le Pen väitis, et Ukraina sõda on juba nõudnud kahe miljoni inimese elu – see on märgatavalt kõrgem number kui tavapäraselt avaldatud kaotuste hinnangud. Mõlemad Ukraina väljaanded (Європейська правда ja Українська правда) edastasid selle numbri Le Pen'i avaldusena.
Taust
Prantsuse presidendivalimised on kavandatud kahes voorus 2027. aasta aprilli lõpus ja mai alguses. Édouard Philippe teenis peaministrina Emmanuel Macroni esimese ametiaja jooksul, mil Vene president Vladimir Putinit võõrustati Versailles' palees ja Brégançoni kindluses. Augustis esitas endine peaminister ja presidendikandidaat Gabriel Attal kaebuse väidetava Vene desinformatsioonikampaania kohta 2027. aasta presidendivalimiste eel. Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot hoiatas, et Pariis "ei salli mingeid katseid välisriigi sekkumiseks".