Prantsusmaa nõuab Usmanovi eemaldamist ELi sanktsioonide nimekirjast, sanktsioone pikendati vaid nädalaks
Prantsusmaa ühines Slovakkia palvele jõuga nõuda Vene oligarhi Alisher Usmanovi eemaldamist ELi sanktsioonide nimekirjast, põhjendades sammu katsete vabastada Prantsuse kodanikud, keda peetakse kinni Aserbaidžaanis. ELi suursaadikud ei jõudnud 14. septembril kokkuleppele Venemaa vastaste individuaalsete sanktsioonide pikendamises ja pikendasid neid vaid seitsmeks päevaks kuni 22. septembrini. Ukraina välisminister Andri Sibiga kutsus ELi üles mitte leevendama sanktsioone Vene oligarhide suhtes.
Põhipunktid
- Prantsusmaa ühines Slovakkia nõudmisega eemaldada Alisher Usmanov ELi sanktsioonide nimekirjast.
- Prantsuse sõnul on tegu katstega korraldada vahetus Aserbaidžaaniga Prantsuse kodanike vabastamiseks.
- ELi suursaadikud pikendasid 14. septembril Venemaa individuaalsanktsioone — sealhulgas Putini ja Lavrovi suhtes — vaid 7 päevaks, kuni 22. septembrini.
- Slovakkia nõudis ka Mihhail Fridmani eemaldamist nimekirjast; Luksemburg teatas, et kui Usmanov eemaldatakse, nõuab ta omakorda Fridmani delistimist.
- Ukraina välisminister Andri Sibiga kutsus ELi üles mitte leevendama sanktsioone Vene oligarhide vastu.
- Usmanovi eemaldamine oleks esimene juhtum, kus vangide vabastamine seotaks otseselt Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamisega.
Miks see on oluline
Sündmus võib luua pretsedendi, kus vangide vabastamine seotakse otseselt Venemaa oligarhide vastaste ELi sanktsioonide leevendamisega. Prantsuse ja Slovakkia vastuseisu tõttu pikendati Putini ja Lavrovi sanktsioone vaid nädalaks, mis näitab ELi sisemist lahkheldu. Luksemburgi hoiatus Fridmani kohta viitab kaskaadse riiklike nõudmiste ohule, mis võib õõnestada kogu sanktsioonirežiimi. Ukraina välisministri avalik pöördumine asetab Kiievi Pariisiga vastuollu.
Mis juhtus
Prantsusmaa ühines 14. septembril Slovakkia nõudmisega eemaldada Vene oligarh Alisher Usmanov ELi sanktsioonide nimekirjast. Ajakirjandusväljaande Financial Times allikate kohaselt on Prantsusmaa sammu ajendiks katse korraldada vahetus Aserbaidžaaniga, et vabastada mitu Prantsuse kodanikku. Ametlikult keeldub Prantsusmaa oma positsiooni üksikasju kommenteerimast; anonüümseks jääda soovinud Prantsuse diplomaat ütles, et Pariisil on oma riikliku julgeoleku põhjus ja et Prantsusmaa jääb Venemaa-vastaste sanktsioonide kindlaks toetajaks. ELi suursaadikud ei jõudnud 14. septembri kohtumisel kokkuleppele sanktsioonide pikendamises plaanitud ühe aasta asemel ning pikendasid meetmeid vaid 7 päevaks kuni 22. septembrini, et anda aega läbirääkimisteks. Slovakkia nõudis ka Mihhail Fridmani eemaldamist; Luksemburg teatas, et kui Usmanov eemaldatakse, nõuab ta omakorda Fridmani delistimist. Ukraina välisminister Andri Sibiga kutsus ELi üles mitte leevendama sanktsioone Vene oligarhide vastu. Teiste ELi riikide esindajad on Prantsuse ootamatu positsiooni üle erakondlikult nurisenud, sest Pariis ei selgita oma seisukohta.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik toodud allikad on Ukraina meediakanalid, mis kajastavad juhtumit eelkõige Ukraina jaoks olulise sanktsioonide teemana. Kaalukohana tuuakse esile Ukraina välisministri Andri Sibiga üleskutset ELile mitte leevendada sanktsioone Vene oligarhide vastu. Käsitlus rõhutab ohtu, et Usmanovi delistimine looks pretsedendi, kus vangide vabastamine seotaks Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamisega, ning raamistab seda ohu sanktsioonirežiimile tervikuna.
Kus kajastused lahknevad
Ajakirjandusväljaande Financial Times allikatele tuginev kajastus Prantsuse motivatsiooni kohta on esitatud kahel viisil: ühe versiooni kohaselt viidatakse kolmele informeeritud allikale, teine versioon allikate arvu ei täpsusta. Sisulist lahkheldu Prantsuse seisukoha ega sanktsioonide pikendamise fakti osas allikate vahel ei ole.
Taust
EL kehtestas Usmanovile 2022. aastal finantspiirangud ja reisikeelu osana sanktsioonidest isikute vastu, kes "õõnestavad või ohustavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust", viidates tema väidetavale materiaalsele toele Venemaa sõjale. ELi suursaadikud olid kavandanud Venemaa-vastaste individuaalsete sanktsioonide pikendamist üheks aastaks senise kuue kuu asemel; 14. septembril kokkulepet ei saavutatud ja meetmeid pikendati vaid 22. septembrini. Slovakkia oli juba varem nõudnud nii Usmanovi kui ka Mihhail Fridmani eemaldamist nimekirjast, enne kui Prantsusmaa 14. septembril sellega ühines.