Le Pen ja Bardella astusid ühisavaldusega välja Venemaa "vaenulike tegude" vastu
Prantsusmaa parempopulistliku erakonna Rassemblement National liidrid Marine Le Pen ja Jordan Bardella avaldasid 19. septembril ühisavalduse, milles mõistsid hukka Venemaa vaenulikud tegevused ning teatasid, et Venemaa ei saa sundida Prantsumat oma poliitikat dikteerima ega aitama saavutada sõjalisi eesmärke Ukrainas. Avalduses toetati ka meetmeid Prantsuse strateegilise taristu kaitsmiseks, kuid rõhutati, et Prantsusmaal peab jätkuma demokraatlik arutelu Ukrainale antava toetuse mahu ja tingimuste üle.
Põhipunktid
- 19. septembril avaldasid Marine Le Pen ja Jordan Bardella ühisavalduse, milles mõistsid hukka Venemaa vaenulikud tegevused Prantsusmaa vastu.
- Nad teatasid, et Venemaa ei saa otseselt ega kaudselt dikteerida Prantsuse poliitikat hirmutamise, ähvarduste ega destabiliseerimise kaudu.
- Le Pen ja Bardella kinnitasid, et ükski provokatsioon ega destabiliseeriv tegevus ei sunni Prantsumat aitama Venemaal saavutada sõjalisi eesmärke Ukrainas.
- Nad mõistsid hukka Venemaa otsuse võtta riigi kontrolli alla Euroopa ettevõtete — sealhulgas Nestl é ja Auchani — varad Venemaal, nimetades seda "vaenulikuks aktiks".
- Le Pen ja Bardella toetasid meetmeid Prantsuse strateegilise taristu, sealhulgas kriitilise taristu kaitsmiseks Vene hübriidrünnakute eest.
- Le Pen ja Bardella pidasid Prantsusmaal legitiimseks demokraatlikku arutelu Ukrainale antava rahalise toetuse taseme ja tingimuste üle, kuid lisasid, et väline surve ei ole lubatav.
- Avaldus järgnes päev pärast kohtumist Élysée palees, kus osales Bardella ja kus Prantsuse poliitilisi jõude teavitati geopoliitilistest kriisidest.
Miks see on oluline
Avaldus on märkimisväärne, sest see tuleb erakonnalt, mida on korduvalt kritiseeritud leplike seisukohtade eest Venemaa suhtes, ja see langeb kokku Euroopa laialdasema murega Vene hübriidoperatsioonide pärast — sealhulgas 17. septembri Kremli dekreediga, millega võeti riigi kontrolli alla Euroopa ettevõtete varad Venemaal. Seda tuleb lugeda ka 2027. aasta Prantsuse presidendivalimiste eel, kus Le Pen on küsitluste kohaselt esikohal ja Bardella on positsioneeritud võimaliku peaministrina. Avaldus seob Venemaa-vastase retoorika Ukraina toetuse tingimuslikkuse rõhutamisega, jättes ruumi siseriiklikuks debetiks toetuse üle.
Mis juhtus
Marine Le Pen ja Jordan Bardella avaldasid 19. septembril Prantsuse erakonna Rassemblement National (Rahvusrinne) liidritena ühisavalduse Venemaa kohta. Nad mõistsid hukka Venemaa vaenulikud tegevused, sealhulgas otsuse võtta riigi kontrolli alla Euroopa ettevõtete — nende hulgas Nestl é ja Auchan — varad Venemaal, nimetades seda otsest "vaenulikuks aktiks". Le Pen ja Bardella teatasid, et Venemaa ei saa hirmutamise, ähvarduste ega psühholoogilise surve abil dikteerida Prantsuse poliitikat, ning kinnitasid, et ükski provokatsioon ei sunni Prantsumat aitama Venemaal saavutada sõjalisi eesmärke Ukrainas. Samal ajal rõhutasid nad, et Prantsusmaal peab jätkuma demokraatlik arutelu Ukrainale antava rahalise toetuse mahu ja tingimuste üle, kuid lisasid, et väline surve ei ole legitiimne. Avaldus toetab meetmeid Prantsuse strateegilise taristu, sealhulgas kriitilise taristu kaitsmiseks Vene hübriidrünnakute eest, ning kinnitab, et Prantsusmaa ei tohi jätta karistamata ühtegi vaenulikku tegu oma territooriumil. Avaldus avaldati päev pärast kohtumist Élysée palees, kus Bardella osales ja kus Prantsuse poliitilisi jõude teavitati geopoliitilistest kriisidest.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik sisendis olevad allikad on Ukraina meediaväljaanded, mis esitavad Le Peni ja Bardella avaldust ühtselt kui "teravat Venemaa-kriitikat" ja seovad selle eelkõige Venemaa vaenulike tegudega Prantsuse ja Euroopa huvide vastu — varade ülevõtmise ja hübriidohuga. Ukraina väljaanded toovad esile seose Ukraina sõjaga: Le Peni ja Bardella lubaduse, et Prantsusmaad ei sunnita aitama Venemaal saavutada sõjalisi eesmärke Ukrainas, asetatuna kõrvale Le Peni hiljutiste avaldustega, et Prantsusmaa ei suuda säilitada varasemat rahalist toetust Kyivile. Ajakirjandus märgib ka ajaloolist konteksti: 2014. aastal sai Rassemblement National 9,4 miljoni euro suuruse laenu Moskva pangalt ning 2017. aastal kohtus Le Pen Putiniga — need faktid annavad taustalise põhjuse, miks Le Peni praegust Venemaa-kriitikat käsitletakse märkimisväärsena.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad Le Peni õigusliku staatuse kirjeldamisel seoses 2027. aasta presidendivalimistega. Mitmed artiklid märgivad, et 31. märtsil 2025 mõistis kohus Le Penile nelja-aastase vanglakaristuse ja viieaastase keelu täita avalikke ameteid, mis sisuliselt takistaks tal 2027. aasta valimistel osalemast, samas kui üks artikkel (27151) väidab, et juulis jättis edasikaebuskohus Le Peni süüdimõistmise jõusse, kuid lubas tal valimistel kandideerida.
Taust
18. septembril teatas Prantsuse president Emmanuel Macron, et on andnud valitsusele korralduse koostada kava kriitilise taristu kaitsmiseks Vene hübriidrünnakute eest. 16. septembril ütles Le Pen, et Prantsusmaa ei saa säilitada varasemat rahalist toetust Ukrainale, kuid lisas, et see ei ole "vaenulik suhtumine Ukrainasse" ning et Prantsusmaa võib jätkata Ukraina sõdurite väljaõpetamist ja varustamist. Bardella on varem teinud ettepaneku, et Prantsusmaa peaks saama majanduslikku tulu oma sõjalise ja rahalise abi eest Kyivile, viidates Prantsusmaa suurele riigivõlale ja eelarvepuudujäägile ning USA eeskujul "mineraalide lepingule". Poola peaminister Donald Tusk on teatanud, et luureandmed viitavad Venemaa kavadele korraldada hübriidlööke Ukrainat toetavate riikide vastu; Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on öelnud, et EL kavatseb esitada uue julgeolekustrateegia, mis täiendaks NATO põhikirja artiklit 4. Kiela Instituudi Ukraine Support Trackeri andmetel (artiklites viidatud kujul) on Prantsusmaa alates täiemahulise sissetungi algusest andnud Ukrainale 26,2 miljardit eurot abi, millest 7,9 miljardit on otsene kahepoolne toetus ja 18,3 miljardit Prantsusmaa panus ELi tasandi toetusesse.