Viennas vahistati Ukraina ajakirjanikud, kelle toimetus oli seotud endise peaprokuröri otsingutega
8. oktoobril vahistati Viinis Ukraina Pravda uuriva toimetuse juht Myhailo Tkatš ja operaator Jaroslav Bondarenko ajal, mil nad täitsid toimetuse ülesannet, mis oli seotud endise Ukraina peaprokuröri Ruslan Kravtšenko otsingutega. Järgmisel päeval lasti Tkatš vabadusse; Bondarenko vabastati hiljem. Tkatš väitis, et vahistamise aluseks olnud tunnistajate ütlused võisid olla seotud Kravtšenko ja tema lähikondsetega. Austria võimud käsitlesid juhtumit võimaliku spionaažina.
Põhipunktid
- 8. oktoobril vahistati Viinis Ukraina Pravda uuriva toimetuse juht Myhailo Tkatš ja operaator Jaroslav Bondarenko ajal, mil nad otsisid endist peaprokuröri Ruslan Kravtšenkot.
- Austria siseministeeriumi andmetel vahistati Tkatš spionaažikahtlustuse alusel, mis seejärel ei leidnud kinnitust.
- 9. oktoobril teatas Ukraina välisministeerium Tkatši vabastamisest; hiljem vabastati ka Bondarenko.
- Koos ajakirjanikega vahistati Viinis veel kaks Ukraina kodanikku.
- Bondarenko sai vahistamisel vigastada – klaasikillud lõikasid tal kätt ja jäid silma alla; haiglasse toimetus arestimabid tabamist.
- Austria Viini prokuratuur teatas 12. oktoobril, et vahistamise aluseks olid tunnistajate ütlused, mille kohaselt nähti kolme meest objekti jälgimas.
- Tkatš väitis, et Austria uurijad teadsid ülekuulamisel juba, et vahistatud on Ukraina ajakirjanikud.
Miks see on oluline
Kahe Ukraina ajakirjaniku vahistamine ELi riigis spionaažikahtlustuse alusel, mis ei leidnud kinnitust, tõstatab küsimusi ajakirjandusvabaduse ja välisriigi õiguskaitseorganite tegevuse kohta suhtes Ukraina ajakirjanikega. Operaatori vigastus vahistamisel ja väide, et käeraudu ei võetud isegi operatsiooni ajaks maha, viitavad vahistamise karmi iseloomule. Juhtum seab Ukraina Pravda juhtumi keskmesse ka väite, et vahistamine võis olla seotud endise peaprokuröri Ruslan Kravtšenkoga – võimuesindajaga, kelle tagasitoomine Ukrainasse ei pruugi olla ühegi Ukraina võimuesindaja huvides.
Mis juhtus
8. oktoobril vahistati Viinis Ukraina Pravda uuriva toimetuse juht Myhailo Tkatš ja operaator Jaroslav Bondarenko ajal, mil nad täitsid toimetuse ülesannet seoses endise Ukraina peaprokuröri Ruslan Kravtšenko otsingutega. Austria siseministeeriumi teatel vahistati Tkatš spionaažikahtlustuse alusel, mis ei leidnud hiljem kinnitust. 9. oktoobril teatas Ukraina välisministeerium Tkatši vabastamisest; hiljem vabastati ka Bondarenko. Tkatši sõnul võtsid vahistamise ajal relvastatud ja maskides isikud autol aknad puruks, tõmbasid ajakirjanikud teele ning üks neist surus Tkatšile põlve vastu kaela, kui too ütles, et on ajakirjanik. Bondarenko sai vahistamisel vigastada – klaasikillud lõikasid tal kätt ja jäid silma alla; haiglasse toimetus arestimabid tabamist, kusjuures klaasi eemaldamise operatsiooni ajal ei võetud talt käeraudu maha. Tkatšile ja Bondarenkole esitati kolm süüdistust: spionaaž Ukraina sõjaväeluure huvides, osalemine kuritegelikus organisatsioonis ning kahju tekitamine Austriale. 12. oktoobril teatas Viini prokuratuur, et vahistamise aluseks olid tunnistajate ütlused, mille kohaselt nähti kolme meest objekti jälgimas. Tkatš väitis, et need ütlused võisid olla seotud Kravtšenko ja tema lähikondsetega ning et Austria uurijad teadsid juba ülekuulamisel, et vahistatud on Ukraina ajakirjanikud. Ukraina Pravda pöördus Austria õiguskaitseorganite poole taotlusega saada juurdepääs juhtumi materjalidele, sealhulgas tunnistajate isikutele, ning teatas kavatsusest koos advokaatidega nõuda vahistamise asjaolude täielikku läbivaatamist, võimalike õigusrikkumiste eest vastutavate isikute kindlakstegemist, kadunud vara asjaolude selgitamist ja tekkinud kahju hüvitamist.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelne kajastus asetab juhtumi keskmesse Ukraina Pravda enda versiooni, rõhutades väljaande väidet, et vahistamine oli ebaseaduslik ning proportsioonideta vahistamine, Bondarenko vigastust ja Tkatši väidet, et vahistamise aluseks olnud tunnistajate ütlused võisid olla pärit inimestelt, kes on seotud endise peaprokuröri Ruslan Kravtšenkoga. Samuti tuuakse esile Ukraina välisministeeriumi, Ukraina konsuli Austrias ja Ukraina Pravda peatoimetaja rolli vahistamisele reageerimisel. Ukraina keeleruumis käsitletakse seda juhtumit eelkõige ajakirjandusvabaduse ja võimu kuritarvitamise küsimusena; Tkatš ise oletab, et juhtumisse võib olla segatud nii Austria kui ka Ukraina võimude mõju.
Kus kajastused lahknevad
Austria võimude ja Austria meedia kajastus iseloomustab juhtumit kui võimalikku spionaažioperatsiooni – Der Standard kirjutas allikatele viidates, et vahistatud võivad olla Ukraina sõjaväeluure töötajad. Ajakirjanike, Ukraina Pravda ja Tkatši enda sõnul olid nad seevastu toimetuse ülesandel, uurijad teadsid ülekuulamisel juba nende ajakirjaniku staatust ning vahistamise aluseks olnud tunnistajate ütlused võisid olla pärit Kravtšenkoga seotud inimestelt.
Taust
Ruslan Kravtšenko on esitatud faktides endise Ukraina peaprokurörina ning põgenikuna, kelle asukohta ajakirjanikud üritasid kindlaks teha. Vahistamine toimus Viinis ning ajakirjanikud vabastati 9. oktoobril; samas asjuures vahistati veel kaks Ukraina kodanikku. Juhtumiga tegelesid avalikult Ukraina välisministeerium, Ukraina konsul Austrias ja Ukraina Pravda peatoimetaja.