Teema: Meedia
-
Kuutele kahtlustatule määrati ettevaatusabinõud Petropavlivska Boršahivka kohistuste uurimisel
Ukraina kutsujad andsid 16 inimesele süüdistuse seoses 2. novembri kohistustega Petropavlivska Boršahivka külas. Koht määras kuutele kahtlustatule ettevaatusabinõud ning kaks osalejat, kes varjasid kaks nädalat, on võetud kinni.
-
Venemaa sõjaväe ja blogijate AI-disinfofilmid väidetavate ukrainalaiste alade vallastamise kohta
Venemaa sõjavägi ja Kremli toetajad blogijad on loonud või muutnud tehisintellektiga manipuleeritud videosid, et näidata ukrainalaiste asulate vallastamist, mida Venemaa tegelikult ei контрrolli. ISW tuvastas 35 tõenäoliselt AI abil loodud või muudetud videot. Ukraina sõjaväe ja riigiasutuste andmetel oli näiteks Dobropillia veel kolm nädalat pärast venemaalaste vallastamisest teatamist Ukraina kontrollis ning kahe laskme kohal oli rõngas 10 km kaugusel.
-
Iseloomuliku sõnavabaduse rikkumisi registreeriti Ukrainas oktoobris 14
Ukraina Meediainfo Instituut registreeris oktoobris 14 sõnavabaduse rikkumist. Neli juhtu olid seotud Venemaa sõjakuretsiooniga ning ülejäänud kümme kujunesid kodumaisest info piirangustest, füüsilistest rünnakutest ja ähvardustest. Samal ajal suri viis reporterit, kes kattesid sõda.
-
Ukrainas on kohuslikult teavitatud endisest presidentide pressiesindajast Julija Mendelit riigirebelsuse kahtlustuses
Ukrainas prokuratuur ja riigisõjaohutusteenistus teavitasid 3. novembril endist presidentide pressiesindajat Julija Mendelit kaugemalt riigirebelsuse kahtlustuses ning süüdi võtmisest Venemaa relvastatud rünnaku õigustamise eest Ukraina vastu. Mendelit kahtlustatakse tema avalike seisukohtade ja sotsiaalmeedias postitatud materjalide põhjal. Ta lükkab süüdistused eitab ja väidab, et tegemist on väljenduse vabaduse piiramisega.
-
Petropavlivska Borshhagivka konfliktis uuritakse nelukõigi kohalolu ja inimeste kinnipidamise väiteid
2. novembril 2026 tekkis Petropavlivska Borshhagivkas Kiievi oblastis konflikt privaatmaja ääres, mida kasutati Rahvuvanguardia sõjaväeliste ajutiseks paigutamiseks. Selle alguseks olid sotsiaalmeedias levinud kinnipidamise, piinamise ja surma väited, mis ei leitud kinnitust. Konfliktis tekivad vigastused ja varakahjustused, mitu inimest vahetati kinni ning asutused alustasid mitut uurimist.
-
Petropavlivska Bõrštsahivka puhkus kodus kohaliku elaniku rünnakul, neli kaitseväe sõdurit hospitaliseeriti
2. novembril 2026 tekkisid Petropavlivska Bõrtsahivka samas kohas kaitseväe ajutise paigutamise punkti lähedal rahutused, mille käigus kõneldakse tüüngivastastest väidetest inimeste eemaldamise kohta. Nelja kaitseväe sõduri vigamist kinnitasid võimud, kuid nende põhjus ja raskusaste jäid uurimisel selgitamata. Sõltumatud kontrollid viisid lõpuni, politsei vahistas naise ja autojuhi ning naisele ning autojuhile määrati süüteoimetus.
-
Norra peaminister südis Financial Timesi väidet, et Putin valitses Põhinõukogu kõne ajal
Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Soome president Alexander Stubb rääkisid 27. oktoobril telefoni teel Vladimir Putiniga. Støre lükkas ümber Financial Timesi väite, et Putin pidas kogu järelejäänud aja loengu keskmiaegsest slaavi ajaloost, ning väitis, et kõik osalejad rääkisid ligikaudu võrdselt. Norra palus ajalõikku parandada või väite ümber lükata, kuid Financial Times keeldus.
-
Prantsusmaa avastas Venemaa mõjutusvõrgustiku GlobUs tegutsemist Aafrikas
Prantsusmaa võõrriigi digitaalse sekkumise vastu võitlev teenistus Viginum tõi välja Venemaa mõjutusvõrgustiku GlobUs. Võrgustik juhib tegevusi Aafrikas, kus kasutatakse kohalikke meediaväljaandeї для поширення антиукраїнських та антизахідних наративів, і пов’язаний зі структурами колишньої Євгена Пригожина. Французький міністр закордонних справ Жан-Ноель Барро заявив, що вимагатиме санкцій ЄС проти причетних до діяльності GlobUs.
-
Kiiv linnavalitsus palus mitte jagada lammastunud sildade fotosid ja videosid
Pärast Venemaa õhuründe tõttu Kiivis tekkinud lammastusest piirati liiklust Lõunasillal. Kiivi linnaamet palus meedial ja sotsiaalmeedia kasutajatel mitte levitada lammastunud Kiivi sillaühenduste fotosid ja videosid, sest need võivad aidata vaenlasel rünnakute tulemusi hinnata ja luureandmeid koguda.
-
Venemaa raketid ja droonid rastasid Kharkivi, Kremenchuki ja Kiivi
Ööl 22. oktoobril rastasid Vene väed Kharkivi ja teisi Ukraina linnu droonide ning ballistiliste rakettidega. Kharkivis sai kahjustada eraelamuid ja muud tsiviilobjektid, Kremenchukis süttis eratelekompania hoone ning Kiivis said kahjustada meditsiinasutus ja restorani.
-
Venemaa droonid rastasid Kremenchukis telekompanii «Візит» hoone ja energiaobjekti
Öösel 22. oktoobril rastasid Venemaa droonid Kremenchukis era teleradioühenduse «Візит» hoone ja Kremenchuki piirkonnas paikneva energiaobjekti. Mõlemas kohas süttisid põled, mille päästjad kustutasid. «Візит» jätkas telesaadet, kuid peatas ajutiselt uudiste saabete ettevalmistamise ja edastamise.
-
Venemaa plaanib laialdast teabelõõpepuud, et varjata sõjaelupatsioone ja nõrgestada Ukrainalt Euroopa toetust
Ukraina riigiteaveagentuuri HUR andmetel valmistab Venemaa infooperatsiooni „Telemist“, mille eesmärk on varjata sõjaelupatsioone okketeeritud Oleshkõis, diskrediteerida Ukraina relvajõude ja nõrgestada Ukrainale euroopa partnerite abi. Plaanitud ülemaailmne videosild toimub Zoomi kaudu 22. oktoobril 2026 kell 15.00 ning sellesse on kaasatud 80 riigi esindajaid.
-
Zelensky: Ukraina on alates sügisest vabastanud rohkem territooriumi kui Venemaa hõivanud
President Volodymyr Zelensky teatas 18. oktoobri õhtuses pöördumises, et alates sügisest on Ukraina relvajõud vabastanud rohkem territooriumi, kui Venemaa on suutnud hõivata, ning lükkas ümber Venemaa kindralstaabi ülema Valeri Gerassimovi väited Malokatõrõnivka vallutamise ja 5 km kauguseni Zaporižžjast jõudmise kohta. Zelensky sõnul on Venemaa vägede tegelik kaugus linnast umbes 20 km ning Ukraina all on jätkuvalt seitse nimetatud asulat. Ukraina desinformatsiooni vastu võitlemise keskus ja „Lõuna“ operatiivgrupi esindaja kinnitasid, et Malokatõrõnivka on Ukraina kontrolli all.
-
Venemaa rünnak Zaporižžjale: viis tsiviilisikut, sealhulgas 11-aastane tüdruk, sai haavata
Varahommikul 17. oktoobril, umbes kell 5, tabas Venemaa Zaporižžjat mitme raketi- ja ballistilise raketi löögiga, kahjustades elumaju ja jättes haavata viis tsiviilisikut, sealhulgas 11-aastase tüdruku. Rünnak oli osa laiemast öisest Vene rünnakust Ukraina vastu, mille käigus tabati ka Kryvit Rihhi ja Hersonit.
-
Venemaa pommitas Kiievet ja Harkivat, jättes 600 000 inimest elektrita
Vene väed korraldasid 13.–14. oktoobri öösel ulatusliku löögi Ukraina vastu, kasutades 39 ballistilist raketti ja 128 drooni. Rünnak sihtis Kiievi, Kiievi oblasti ja Harkivi energia- ja kriitilist infrastruktuuri. President Zelenskõi teatel jäi vähemalt 600 000 inimest elektrita, kahjustada sai 26 elektrienergia kompleksi elementi ja neli nafta- ja gaasikompleksi objekti. Kiievis sai surma kolm ja vigastada üle 20 inimese, kui ballistilised raketid tabasid TEC-4 elektrijaama ja üheksakordset elamut Desnjanksi linnaosas. Rünnak toimus kaks päeva pärast USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud nn energiarelvarahu.
-
Ukraina löögid Yandeksi andmekeskustele vähendasid tuntavalt Vene propagandabotiliiklust
8.–11. oktoobril 2026 tabas Ukraina kolme suurt Yandeksi andmekeskust Venemaal – Sasovos Rjazani oblastis, Grabtsevos Kaluga lähedal ja Vladimiris. Löögid halvasid Yandex Cloudi ning mitmeid tarbijateenuseid, kutsusid esile lainena levinud tõrkeid logistika- ja jaemüügisüsteemides ning vähendasid järsult automaatset botiliiklust Yandeksi võrgust, mida seostatakse Vene propagandategevusega välismaal.
-
Ukraina juurdlusbüroo direktor nimetas ajakirjanike tehtud kinnisvarauurimist eksitavaks
Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo (DBR) direktor Oleksiy Suhhachov kommenteeris esimest korda Slidstvo.Info ajakirjanike uurimist 143 kinnisvaraobjekti kohta, mille tema vend Oleksandr Suhhachov oli Harkivis omandanud. Suhhachov nimetas teavet ebaõigeks ja suunas ajakirjanikud oma venna poole. Kohtumist jäädvustanud ajakirjanikul takistasid filmimist musta riietuses mehed, kellest üks esitles end õiguskaitseametnikuna.
-
Ukraina droonid tabasid kolme Yandexi andmekeskust Venemaal; Zelensky seostas kukkumist Vene päritolu robotite vaibumisega sotsiaalmeedias
Ukraina droonid tabasid 8.–11. oktoobril kolme Yandexi viiest suurimast Venemaa andmekeskusest — Sasovos Rjazani oblastis (8. oktoober), Kalugas (23. lk 9. oktoober) ja Vladimiri oblastis (11. oktoober). Cloudflare Radari andmetel kukkus Yandexi võrgust lähtuv robotiliiklus pärast kolmandat lööki ligi 0,3–0,4%-ni kahe nädala tipust; NetBlocksi hinnangul langes Yandex Cloudi liiklus 30%-ni ja Yandex LLC oma 63%-ni tavalisest tasemest. President Volodymyr Zelensky ütles Varssavi julgeolekufoorumil videosingi kaudu, et pärast Yandexi andmekeskuste tabamist „läks paljudel sotsiaalmeedia platvormidel kergemaks hingata“, sest viha, provokatsioonide ja robotite hulk vähenes; ta pidas kinnituseks, et „Euroopa ei ole probleemi allikas“. Ameerika ajaloolane Timothy Snyder ning Euroopa Parlamendi liige Tomasz Zdechovský oletasid, et Donald Trumpi ja Saksa AfD-d toetavad robotid sõltuvad Vene andmekeskustest. Faktikontrolli analüüsid on selle seose aga vaidlustanud: Cloudflare'i mõiste „robotiliiklus“ hõlmab ka otsinguroboteid ja Yandexi enda automaatpäringud, AfD-tegevuse graafiku päritolu ja metoodika on teadmata ning isegi selle kuupäevad on vastuolulised.
-
Montenegro pidas kinni ja kavatseb välja saata Vene propagandavõrgustiku «Rybar» asutaja
Montenegro politsei pidas 9. oktoobril Risanis koostöös riikliku julgeolekuagentuuriga kinni Mihhail Zvintšuki, Vene Telegrami kanali «Rybar» («Рыбарь») asutaja, tema abikaasa Valerija Zvintšuki ning veel kolm Vene kodanikku. Kõigi viie elamisluba tühistati ja nad kuulutati välja saadavaks riigi sisejulgeoleku kaalutlustel. Zvintšuk on alates 2023. aastast Euroopa Liidu sanktsioonide all ning USA on tema ja võrgustikuga seotud isikute asukoha kindlakstegemise eest välja pannud kuni 10 miljoni dollari suuruse preemia.
-
RIA Novosti avaldas ja kustutas seejärel Leedule tuumarünnakut ähvardava veeru
Vene riiklik uudisteagentuur RIA Novosti avaldas 25. septembril kolumni, milles ähvardati Leedut tuumarünnakuga seoses sealsete põhiseaduslike sammudega massihävitusrelvade vastuvõtmiseks. Artikkel kustutati umbes kolm tundi pärast avaldamist ning agentuur teatas, et see ei kajasta toimetuse ega Vene Föderatsiooni riiklikku seisukohta.