G7 eraldab Tšernobõli konfainment parandamiseks 260 miljonit eurot
G7 riigid eraldavad 260 miljonit eurot Tšernobõli tuumaelektrijaama uue kaitsekonstruktsiooni (New Safe Confinement) kiireloomuliseks remondiks. Konstruktsioon sai kannatada veebruaris 2025 Venemaa droonirünnakus. Doonorkonverents Pariisis 9. novembril 2026 koordineerib edasist rahvusvahelist rahalist tuge.
Põhipunktid
- G7 eraldab 260 miljonit eurot Tšernobõli tuumajaama uue konfainmendi remondiks
- Kahjustused tekkisid veebruaris 2025 Venemaa droonirünnakus
- Prantsusmaa, Ukraina ja EBRD korraldavad 9. novembril 2026 Pariisis doonorkonverentsi
- EBRD hinnangul läheb täielikuks remondiks vaja vähemalt 500 miljonit eurot
- Remonditööd peavad olema lõpetatud 2030. aastaks, et vältida teraskaare korrosiooni ja tagada konstruktsiooni 100-aastane tööiga
- G7 liikmed on Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid
- Suurbritannia eraldas 17 miljonit naelsterlingit (üle 20 miljoni euro), EL 75 miljonit eurot, Saksamaa kuni 50 miljonit eurot, Norra üle 9 miljoni euro
Miks see on oluline
Kahjustatud konstruktsioon katab 1986. aasta tuumakatastroofi jäänuseid ja on kavandatud 100-aastaseks tööeaoks. Remonditööd peavad olema lõpetatud 2030. aastaks, et vältida teraskaare korrosiooni ja säilitada ohutuse tagamine. G7 260 miljoni euro suurune lubadus moodustab ligikaudu poole hinnanguliselt vajalikust 500 miljonist eurost. Doonorkonverents Pariisis 9. novembril 2026 koordineerib edasist rahvusvahelist rahalist tuge. Rahastus on seotud Venemaa droonirünnakuga, mille omistamist Venemaa on eitanud.
Mis juhtus
G7 riigid teatasid 260 miljoni euro eraldamisest Tšernobõli tuumaelektrijaama uue kaitsekonstruktsiooni (New Safe Confinement) kiireloomuliseks remondiks. Konstruktsioon sai kannatada veebruaris 2025 Venemaa droonirünnakus, mille tulemusel tekkis tulekahju ja avaus kaitsvaares. Rünnak kahjustas kaare välimist ja sisemist kesta, tõsteseadmeid ning ventilatsiooni- ja elektrisüsteeme. EBRD-i hinnangul läheb kahjustuste parandamiseks ja konstruktsiooni täieliku funktsionaalsuse taastamiseks vaja vähemalt 500 miljonit eurot. Remonditööd peavad olema lõpetatud 2030. aastaks, et minimeerida teraskaare korrosiooniriski ja tagada konstruktsiooni kavandatud 100-aastane tööiga. Teadaanne tehti IMF-i ja Maailmapanga sügiskohtumiste raames Bangkokis pärast G7 rahandusministrite kohtumist. Prantsusmaa, Ukraina ja EBRD korraldavad 9. novembril 2026 Pariisis doonorkonverentsi edasise rahvusvahelise toetuse koordineerimiseks.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina on esitanud droonirünnaku kohta selge seisukoha: veebruaris 2025 tabas Tšernobõli uut ohutuskonfainmenti Venemaa löökdroon suurelõhkepeaga. Ukraina on rõhutanud remondi kriitilist tähtsust nii riigi kui ka kogu Euroopa tuumaohutuse seisukohalt. Ukraina energiaminister Denys Šmuhhal tänas Ühendkuningriiki eraldatud 17 miljoni naelsterlingi suuruse toetuse eest ja juhtis tähelepanu vajadusele taastada konfainment, et kaitsta Euroopat kiirgusohu eest. Aprillis 2026 allkirjastas Ukraina partneritega lepingu spetsiaalse konto avamiseks remondiraha kogumiseks.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
G7 raames tegutsevad suuremad doonorriigid on teatanud olulistest rahalistest lubadustest. Ühendkuningriik eraldab 17 miljonit naelsterlingit (üle 20 miljoni euro) koos oma välisministri Ed Milibandi avaldusega, et see saadab Putinile selge sõnumi Ühendkuningriigi toetusest. Euroopa Liit suunab 75 miljonit eurot, Saksamaa kuni 50 miljonit eurot ja Norra üle 9 miljoni euro. Ühendkuningriik on alates 2020. aastast olnud üks Tšernobõli rahvusvahelise koostöökonto (ICCA) asutajatest ning on praegu suuruselt kolmas üksikdoonor 8 miljoni euroga. Koordineerivaks institutsiooniks on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) koostöös Ukraina valitsuse ja G7 doonorriikidega.
Kus kajastused lahknevad
Rünnaku omistamine Tšernobõli konfainmentile on vaidlusküsimus: Ukraina kinnitusel tabas objekti veebruaris 2025 Venemaa droon suurelõhkepeaga. Kreml on eitanud vastutust ja väitnud, et Kiiev lavastas intsidendi, et nurjata käimasolevaid rahuläbirääkimisi. Seda seisukohta on edastanud Ukraina allikad nagu Interfax-Ukraina ja Raadio Svoboda.
Taust
Tšernobõli neljas reaktor plahvatas 1986. aastal maailma ajaloo halvimas tuumaõnnetuses. 2019. aastal valminud uus konfainment, mis läks maksma 2,5 miljardit dollarit, katab vana sarkofaagi ja võimaldab algse konstruktsiooni ohutut lammutamist. Detsembris 2025 teatas Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA), et pärast Venemaa rünnakut kaotas kaitsekaar peamised ohutusfunktsioonid, sealhulgas võime hoida radioaktiivseid aineid, kuigi tugikonstruktsioonid ja seiresüsteemid jäid terveks. Märtsis 2025 eraldati 400 000 eurot Tšernobõli rahvusvahelise koostööprogrammi vahenditest kaare kahjustuste uurimiseks.