Zelensky Brüsselis: Trump on läinud vahendajast Venemaaga lepingute sõlmija rolli
Ukraina president Volodymyr Zelensky saabus 16. oktoobril 2026 Brüsselis toimunud Euroopa Liidu tippkohtumisele, kus Tšehhi peaminister Andrej Babiš kritiseeris Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahelist diislikütuse kokkulepet kui "lööki" Euroopale. Zelensky sõnul on Trumpi roll muutunud vahendajast Moskva poole lepingute sõlmija rolli ning Ukrainal tuleb valida Trumpi nõudmiste ja edasise võitluse vahel. Ta hoiatas, et pärast diislikütuse lepingut võivad järgneda gaasi- ja pangandussanktsioonide leevendused ning et Venemaa "testib Euroopa ja NATO riikide tugevust".
Põhipunktid
- Zelensky saabus Brüsselis toimunud ELi tippkohtumisele 16. oktoobril 2026.
- Babiš nimetas Trumpi kokkulepet Putiniga diislikütuse tarnimiseks "löögiks" Euroopale ja kritiseeris Trumpi otsust kui Euroopa "maha jätmist".
- Babiš ei toeta 100 miljardi euro suuruse Ukraina abi lisamist ELi pikaajalisse eelarvesse; tema sõnul tuleks toetus vormistada laenuna ja rahastada väljaspool ELi eelarvet.
- Zelensky sõnul ei soovi Putin tegelikke rahukõnelusi ja "mängib sõnadega".
- Zelensky hoiatas, et pärast diislikütuse lepingut võidakse leevendada gaasi-, pangandus- ja varade külmutamise sanktsioone.
- 11. oktoobril sõlmis Trump Putiniga kokkuleppe Vene nafta tarnimiseks Ameerika ja maailma turgudele, kuulutades välja ka "energiahäirete" - mille kohta Financial Times teatas, et Ukrainal puudus info.
- 14. oktoobril kinnitas Zelensky, et USA ähvardas Ukrainal lõpetada luureandmete vahetuse, kui Ukraina jätkab lööke Vene naftatöötlemistehastele.
Miks see on oluline
Brüsseli tippkohtumisel tulid avalikult esile erimeelsused Euroopa liidrite ja Trumpi administratsiooni vahel Venemaaga peetavatel läbirääkimistel. Trumpi ja Putini vaheline diislikütuse kokkulepe võib mõjutada nii sanktsioonirežiimi kui ka energiaturge. Babiši vastuseis Ukraina abi ELi eelarvusse lisamisele näitab killustumist ELi liikmesriikide seas toetuse küsimuses. USA surve Ukrainale luureandmete vahetuse ja Starlinki töö piiramise kaudu kitsendab Ukraina võimalusi rünnata Vene naftatöötlemistehaseid. Zelensky seisab valiku ees kas nõustuda Trumpi tingimustega või jätkata võitlust ilma USA toetuseta.
Mis juhtus
Ukraina president Volodymyr Zelensky saabus 16. oktoobril 2026 Brüsselis toimunud Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisele. Üritusel kritiseeris Tšehhi peaminister Andrej Babiš Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahelist diislikütuse kokkulepet kui "lööki" Euroopale ning märkis, et Euroopa peab olema reageeringus aktiivsem. Babiš teatas ka, et ei toeta 100 miljardi eurose Ukraina abi lisamist ELi pikaajalisse eelarvesse - tema sõnul tuleks toetus vormistada laenuna ja rahastada väljaspool ELi eelarvet.
Brüsselis ajakirjanike ees ütles Zelensky, et Vene diktaator Vladimir Putin ei soovi tegelikke rahukõnelusi, "mängib sõnadega" ning tahab Ukrainat hävitada, tunnustamata selle suveräänsust ega territoriaalset terviklikkust. Zelensky hoiatas, et pärast diislikütuse lepingut võib järgneda gaasi-, pangandus- ja varade külmutamise sanktsioonide leevendamine. Ta kinnitas, et Kyivi ei teavitatud eelnevalt Washingtoni kokkulepetest Moskvaga ning et Venemaa "testib praegu Euroopa ja NATO riikide tugevust".
Ajakirjanik Simon Šuster kirjutas The Atlanticis, et Trump on läinud Ukraina-Venemaa vahendaja rollist üle venelastega tehingute sõlmimisse. Tema hinnangul seisab Zelensky valiku ees: kas nõustuda Trumpi nõudmistega lõpetada sõda Venemaa tingimustel või jätkata võitlust - USA toel või ilma.
Taustaks: 11. oktoobril sõlmis Trump Putiniga kokkuleppe Vene nafta tarnimiseks USA ja maailma turgudele ning kuulutas välja nn energiahäirete, mille kohta Financial Times teatas, et Ukrainal puudus info. 14. oktoobril kinnitas Zelensky, et USA ähvardas Ukrainal lõpetada luureandmete vahetuse, kui Ukraina jätkab lööke Vene naftatöötlemistehastele. 15. oktoobril kinnitas Ukraina taastavat löögid Vene naftatöötlemistehastele pärast kolmepäevast pausi ning Trump nimetas Newsmaxile antud intervjuus Zelenskyt "mitte õigeks inimeseks" kellega asju ajada.
Kus kajastused lahknevad
Allikates on erimeelsusi kahes punktis. Esiteks: Trump väitis, et mõlemad pooled nõustusid energiahäiretega, samas kui Financial Times teatas, et Ukrainal ei olnud sellest kokkuleppest teavet. Teiseks: Babiš nimetas Trumpi otsust "löögiks" Euroopale, samal ajal kui Trump positsioneerib oma kokkuleppeid kui samme sõja lõpetamise suunas ning nimetab Zelenskyt "mitte õigeks inimeseks" läbirääkimisteks.
Taust
12 USA senaatorit kirjutasid Trumpile kirja, milles nimetasid tema kokkulepet Putiniga "Ukraina rahva reetmiseks". Ukraina sõjakäik koodnimega M&Ms on suunatud Vene lennuväljade ja Moskvat hõlmava lennuliikluse häirimisele tehisintellektiga droonide abil. ELi juhid kinnitasid Zelenskyle avalikult, et Venemaa vastaseid sanktsioone ei leevendata, kuid USA soovib leevendada "varifla" vastaseid sanktsioone. Kokkulepe näeb ette Vene kütuse tarnimise taastamise maailmaturgudele ja Venemaa vastaste sanktsioonide võimaliku leevendamise. USA ei hoiatanud Ukrainat ette 12. ja 13. oktoobri Vene ballistiliste rünnakute eest.