ELi juhid kavatsevad Brüsselis Zelenskilt paluda Trumpi-kriitika mahendamist
ELi riigipead plaanivad 16. oktoobril Brüsselis toimuval suletud kohtumisel paluda Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil pehmendada oma avalikku kriitikat USA presidendi Donald Trumpi suhtes. Financial Timesi teatel kirjeldatakse sõnumit kui "halastavalt, kuid kindlalt" edastatavat. Zelenski ütles ajalehele antud intervjuus, et tunneb end USA diisliläbirääkimiste ja Trumpi väljakuulutatud "energiarelvarahu" tõttu reetuna ning et Ukraina on USA-t liitlasena "kaotamas".
Põhipunktid
- ELi juhid kavatsevad kohtuda presidendiga 16. oktoobril Brüsselis suletud kohtumisel.
- ELi juhid kavatsevad Zelenskilt paluda tema avaliku Trumpi-kriitika mahendamist.
- Sõnumit iseloomustatakse kui „halastavat, kuid kindlat" – ütles üks anonüümne ELi ametnik.
- Kolm anonüümset ametnikku kinnitasid plaane Financial Timesile.
- Zelenski ütles FT-le, et tunneb end USA diislikokkuleppe ja „energiarelvarahu" tõttu reetuna.
- 9. oktoobril nõustus Trump Putiniga kõneluse käigus tarnima 300 000–3 miljonit tonni Vene diislikütust USA ja maailma turgudele.
- 11. oktoobril kuulutas Trump välja nn „energiarelvarahu"; Ukraina ei teadnud kokkuleppest ette.
- 12. oktoobril hoiatas Trumpi valitsus CNN-i teatel, et võib peatada luurejagamise, kui Ukraina jätkab rünnakuid Vene energiaobjektide vastu.
- 12.–13. oktoobri õhtul ei hoiatanud USA partner Ukraina õhujõude Vene ballistiliste rakettide eest enne esimesi plahvatususi.
Miks see on oluline
ELi sekkumine toob esile pinged Kiievi ja tema Euroopa toetajate vahel selles osas, kuidas Trumpi administratsiooniga suhelda. Kuigi Euroopa juhid kinnitavad jätkuvalt tuge Ukrainale, kardavad nad, et Zelenski üha teravamad avaldused Trumpi kohta võivad kahjustada juba hapraid transatlantilisi suhteid. Olukorda raskendab Euroopa sõltuvus USA-st kaitse- ja luurevaldkonnas, mis piirab liidu võimalusi USA poliitikale iseseisvalt vastu seista.
Mis juhtus
ELi riigijuhid kavatsevad 16. oktoobril Brüsselis toimuval suletud kohtumisel paluda Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskil pehmendada oma avalikku kriitikat USA presidendi Donald Trumpi suhtes. Financial Timesi teatel kolme anonüümse ametniku allikale tuginedes edastatakse sõnumit „halastavalt, kuid kindlalt". Ühe ametniku sõnul võib kriitika olla põhjendatud, kuid kõike ei pea valjult välja ütlema. ELi juhid olid üllatunud Zelenski teravatest avaldustest Trumpi suunas. Zelenski ütles FT-le antud intervjuus, et tunneb end USA diisliläbirääkimiste ja Trumpi väljakuulutatud nn „energiarelvarahu" tõttu reetuna, et Ukraina on USA-t liitlasena "kaotamas" ning et Washington peaks jätkama vahendaja rolli Venemaa-Ukraina sõjas. 12. oktoobril hoiatas Trumpi valitsus, et võib peatada luurejagamise, kui Ukraina jätkab rünnakuid Vene energiaobjektide vastu. Saksa kantsler Friedrich Merz kinnitas, et Euroopa jätkab Ukraina toetamist, ning ELi välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas rõhutas, et survet tuleks avaldada agressorile, mitte ohvrile.
Taust
9. oktoobril leppis Trump telefonikõneluses Putiniga kokku tarnida USA ja maailma turgudele 300 000–3 miljonit tonni Vene diislikütust, et langetada hindu. Zelenski nimetas otsust nõrgaks ning süüdistas Trumpi läbirääkimistes Putiniga Kiievi selja taga; Trump vastas, et „on aeg Ukrainal valida uus president". 11. oktoobril teatas Trump pärast kõnet Putiniga nn „energiarelvarahust", mis tema sõnul jõustus „sellest hetkest peale"; Financial Timesi teatel ei teadnud Ukraina kokkuleppest ette ning Venemaa jätkas Ukraina energiaobjektide ründamist. 12. oktoobril hoiatas Trumpi valitsus CNN-i teatel, et võib peatada luurejagamise ning takistada Euroopa riikidel USA-relvi Ukrainale osta, kui rünnakud Vene energiaobjektide vastu jätkuvad. 12.–13. oktoobri õhtul ei hoiatanud USA Ukraina õhujõude Vene ballistiliste rakettide eest enne esimesi plahvatususi. 14. oktoobril kinnitas Zelenski, et USA oli ähvardanud luurejagamist peatada, kui Ukraina kaitseväed ei lõpeta rünnakuid Vene naftatehaste vastu; vabatahtlik Serhi Sternenko teatas, et SpaceX piiras öösel Starlinki terminalide juurdepääsu Ukraina sõjaväele. Financial Times nimetas kriisi kõige tõsisemaks eskalatsiooniks Trumpi-Zelenski suhetes alates eelmise aasta avalikust Oval Office'i vaidlusest.