ELi juhid valmistuvad stsenaariumiks, kus Trump asetub Moskva poolele
Brüsselis toimuval ELi tippkohtumisel valmistuvad Euroopa juhid võimaluseks, et USA president Donald Trump asetub sisuliselt Moskvaga samale poole, kuna ta on viimase nädala jooksul tühistanud Kremli vastu suunatud energiasanktsioonid, avaldanud Kiievile survet lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehastele ning seadnud kahtluse alla Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõi legitiimsuse. Euroopa peaministrid, sealhulgas Taani peaminister Mette Frederiksen, hoiatasid, et lääneliit on nüüd nõrgemas positsioonis kui mõni päev varem.
Põhipunktid
- Euroopa juhid valmistuvad stsenaariumiks, kus Trump sisuliselt asetub Moskva poole, hoolimata jätkuvatest katsetest temaga suhteid parandada.
- Trump tühistas nädalaga Kremli vastu aastaid kehtinud energiasanktsioonid ja hakkas Kiievile avaldama survet lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehastele.
- Trump seadis kahtluse alla Zelenskõi legitiimsuse, korrates Venemaa propaganda teese, ja 11. oktoobril ütles, et "Ukrainas on aeg valida uus president".
- Zelenskõi teatas, et tunneb end reetuna, ja kritiseeris Trumpi avalikult.
- ELi tippkohtumisel Brüsselis hoiatas Taani peaminister Mette Frederiksen, et lääneliit on nüüd nõrgemas posioonis kui mõni päev varem.
- Järgmisel kuul kohtuvad Trump ja Vladimir Putin APECi tippkohtumisel Hiinas ilma Zelenskõi ja Euroopa juhtideta.
- USA jätkab Ukrainale relvade müümist ja luureandmete edastamist, mida Kiiev peab oma kaitseks elutähtsaks.
Mis juhtus
Brüsselis toimuval ELi tippkohtumisel arutavad Euroopa juhid viimase nädala sündmusi, mis on tekitanud ärevust: USA president Donald Trump tühistas energiasanktsioonid Kremli vastu, nõudis Kiievilt Vene naftatöötlemistehaste pommitamise lõpetamist ning seadis kahtluse alla Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõi seaduslikkuse, korrates Venemaa propaganda teese. 11. oktoobril pärast lepingut Putiniga Venemaa nafta tarnimiseks USA ja maailma turgudele ütles Trump, et "Ukrainas on aeg valida uus president". Zelenskõi teatas, et tunneb end reetuna, ja kritiseeris Trumpi avalikult. ELi liidrid, sealhulgas Taani peaminister Mette Frederiksen, hoiatasid Brüsselis ajakirjanikele, et lääneliit on nüüd nõrgemas positsioonis kui mõni päev varem, ning et Ukraina toetamata jätmine seab kogu Euroopa ja NATO palju ohtlikumasse olukorda. ELi välisministeeriumide juhid leppisid esmaspäeval omavahel kokku, et Euroopa poliitika Ukraina suhtes peab jääma muutumatuks sõltumata Washingtoni kursikõikumistest: USAga tuleb teha koostööd, kui see on võimalik, ja jätkata Kiievi toetamist, kui see pole võimalik. Järgmisel kuul kohtuvad Trump ja Vladimir Putin APECi tippkohtumisel Hiinas ilma Zelenskõi ja Euroopa juhtideta.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Mõlemad allikad on Ukraina meediakanalid ja keskenduvad loo juures ohule Ukrainale: Euroopa ärevust, Trumpi poörangut Moskva poole ja survet Kiievile naftatöötlemistehaste ründamise lõpetamiseks tuuakse esile. Väljaannetes tuuakse esile Zelenskõi reetmise tunne ja tema avalik kriitika Trumpi suhtes ning antakse palju ruumi muljele, et Ukrainat surutakse kapituleeruma. Rõhutatakse Euroopa muret jääda igasugusest kokkuleppest välja, nagu illustreerib eelseisev Trump-Putin kohtumine APECil Hiinas ilma Ukraina ja Euroopa juhtideta. Mõned faktid korduvad kahe artikli vahel, mis viitab ühisele toimetuslikule joonele pigem kui sõltumatule reportaažile.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Mõlemad esitatud artiklid on Ukraina väljaanded, mis võtavad kokku Bloombergi raportit, seega eraldi rahvusvahelist raamistikku sisendis ei esitata; rahvusvaheline vaatenurk jõuab lugejani Ukraina-keelse Bloombergi kajastuse vahendusel.
Kus kajastused lahknevad
Üks raporteeritud fakt viitab ekspertidele, et USA kütusehindade peamine põhjus on USA sõda Iraaniga, samas kui teised raporteeritud faktid seostavad Trumpi energiaotsuseid peamiselt sisepoliitilise tähelepanuga kütusehindadele enne vahevalimisi.
Taust
Trump ja Zelenskõi on varem läbi elanud sarnaseid suhete pingeid, sealhulgas tulise kohtumise Oval Office'is eelmisel aastal, millele järgnes USA luurejagamise ajutine piiramine. Washington on varem proovinud veenda Kiievit nõustuma 28-punktilise rahukavaga, mida peeti valdavalt Venemaa huvidele vastavaks. G7 tippkohtumisel Prantsusmaal korraldas president Emmanuel Macron lühikese Trumpi-Zelenskõi kohtumise, kus Zelenskõi näitas Trumpile fotosid Kiievi katedraalist, mille Vene raketid hävitasid. Ukrainal on ees talvel puudus USA Patriot rakettidest, mis on vajalikud Vene rakettide allatoomiseks, samal ajal kui Venemaa tugevdab lööke tsiviilinfrastruktuuri vastu, põhjustades Kiievis elektri- ja veekatkestusi. Kiievi sõjajaa kulutused tekitavad suure eelarvepuudujäägi, mida Euroopal on üha raskem katta. ELi välisministrid leppisid esmaspäeval omavahel kokku, et Euroopa poliitika Ukraina suhtes peab jääma muutumatuks sõltumata Washingtoni kursikõikumistest. ELi välisasjade juht Kaja Kallas ütles, et EL läheneb sõjale selgelt teisiti, ning põhjendas, et survet tuleks avaldada agressorile, mitte ohvrile.