Zelenski: Venemaa on rikkunud energiarahust 76 korda
Ukraina president Volodymyr Zelenski teatas 18. oktoobril, et alates USA presidendi Donald Trumpi 11. oktoobril välja kuulutatud nn energiarahust on Venemaa rünnanud Ukraina energeetika- ja naftagaasi infrastruktuuri 76 korral. Ööl vastu 18. oktoobrit tabasid Vene rünnakud alajaamasid neljas oblastis ning elumaju mitmes piirkonnas; kümned tuhanded pered jäid elektrita, kaks inimest sai surma ja 12 viga. Ühtlasi teatas ta, et möödunud nädalal lasi Venemaa Ukraina pihta ligi 2700 löökdr ooni, 1700 lennupommi ja 66 raketti.
Põhipunktid
- Trump kuulutas 11. oktoobril välja "energiarahu"; Moskva ei kinnitanud seda.
- Zelenski sõnul on Venemaa pärast seda rünnanud Ukraina energia- ja naftagaasi infrastruktuuri 76 korral.
- Möödunud nädalal lasi Venemaa Ukraina pihta ligi 2700 löökdr ooni, 1700 lennupommi ja 66 raketti, millest enamik olid ballistilised.
- Ööl 17.–18. oktoobril tabasid Vene rünnakud alajaamu Vinnõtsja, Žõtomõri, Hmelõtskõi ja Odessa oblastis.
- Kaks inimest sai surma (sh 27-aastane naine Zaporižžjas) ja 12 viga, sealhulgas kaks last.
- Hommikul 18. oktoobril tabas löök põllumajandusettevõtet Volõni oblastis Manevõtšõs, kus süttis ladu ja tootmishooned; kannatanuid ei olnud.
Miks see on oluline
Trumpi vahendatud nn energiarahu ei ole sisuliselt toiminud: Venemaa on jätkanud ja esitatud andmetel isegi intensiivistanud rünnakuid Ukraina energiaobjektide vastu. Kümned tuhanded pered on elektrita, tsiviilelanike seas on ohvreid ning Zelensi pöördumine Washingtoni poole rõhutab, et Venemaa ei vasta rahusammudele vastastikkuse sammudega. Olukord on seotud ka USA survestamisega Kiievile lõpetada löökide tegemine Vene naftatöötlustehaste vastu, Starlinki piiramangutega ning USA hoiatuste puudumisega Vene ballistiliste rakettide väljalaskmise kohta.
Mis juhtus
President Volodymyr Zelenski teatas 18. oktoobril sotsiaalmeedia vahendusel, et alates USA presidendi Donald Trumpi 11. oktoobril välja kuulutatud "energiarahust" on Venemaa 76 korral sihipäraselt rünnanud Ukraina energia- ja naftagaasi infrastruktuuri. Ta märkis, et Venemaa peamine eesmärk on Ukraina energeetika ja et Moskva püüab tekitada ulatuslikku elektrikatkestust. Möödunud nädala kohta tõi Zelenski välja Vene rünnakute mahu: ligi 2700 löökdr ooni, 1700 lennupommi ja 66 raketti (enamik ballistilised). Ööl vastu 18. oktoobrit tabasid Vene rünnakud alajaamu Vinnõtsja, Žõtomõri, Hmelõtskõi ja Odessa oblastis, jättes kümned tuhanded pered elektrita. Elamute rünnakutes hukkus kaks ja sai viga 12 inimest, sealhulgas kaks last; Zaporižžjas hukkus 27-aastane naine. 18. oktoobri hommikul tabas löök põllumajandusettevõtet Volõni oblastis Manevõtšõs, kus süttis ladu ja tootmishooned, kannatanuteta. Zelensi sõnul räägib see sellest, et Venemaa ei tee rahule vastastikuseid samme ning et USA peaks Moskvat survestama.
Kus kajastused lahknevad
Allikad lahknevad Poltava öiste rünnakute ohvrite arvus: enamiku Ukraina meediaväljaannete andmetel hukkus üks ja sai viga neli inimest, kuid üksikversioonid märgivad kaks vigastatut ning teine nelja eratammi kahjustust ühe hukkunu ja kahe vigastatuga. Samuti kirjeldatakse Volõni rünnakut osades allikates põllumajandusettevõttena, teistes tööstusettevõttena Manevõtšõs. Lisaks erineb mõnedes faktilistes kirjeldustes öiste löökide kuupäev: enamasti märgitakse ööd 17.–18. oktoobri vastu, kuid väiksem arv allikaid viitab ainult 17. oktoobri ööle.
Taust
11. oktoobril kuulutas USA president Donald Trump sotsiaalmeedia vahendusel välja nn "energiarahu" Ukraina ja Venemaa vahel, väites, et mõlemad pooled nõustusid löökide peatamisega; Moskva ei kinnitanud väljakuulutamist ning Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 14. oktoobril, et konkreetseid üksikasju ei ole saadud. Ukraina hoidus Vene naftatöötlustehaste ründamisest kuni 15. oktoobrini hea tahte märgiks, mil Zelenski teatas pausi lõppemisest. Ajalehe Financial Times andmetel nõudis Trumpi administratsioon Kiievilt löökide lõpetamist Vene rafineerimistehastele, ähvardades relvaostude ja luurejagamise peatamisega. 14. oktoobri öösel piiras SpaceX ühepoolselt Starshieldi (Starlinki militaarversioon) terminalide tööd Ukrainas; Valge Maja nimetas piirangut "tehniliseks rikkeks", kuid Zelensi sõnul kaotas Ukraina sellega võime tulistada alla reaktiivmootoriga Shahed-droone. Varasematest energiarünnakutest on kirjeldatud 12. oktoobrit (kuus objekti ühe päevaga) ja 14. oktoobri ööd (kõik kolm Kiievi soojuselektrijaama). 9. oktoobril teatas Trump Vladimir Putiniga peetud "äärmiselt edukast" kõnest ja kokkuleppest tarnida tuhandeid tonne Vene diislikütust. Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer mõistis hukka Venemaa "energiarahu" lagunemise tõttu.