Ukraina asepeaminister ei pea vajalikuks konkursi korraldamist peaprokuröri ametikohale
Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Vsevolod Chentsov ütles intervjuus väljaandele Yevropeiska Pravda, et ta ei näe vajadust ega võimalust korraldada konkurssi peaprokuröri ametikohale. Tema sõnul ei sisalda ELi nõuded sellise konkurssi läbiviimise kohustust ning et sellist Euroopa praktikat ei eksisteeri. Tema seisukoht on vastuolus parlamendi antikorruptsioonikomitee juhi Anastasia Radina seisukohaga, kes on varem rõhutanud, et mõned ELi liikmesriigid sellist praktikat rakendavad.
Põhipunktid
- Asepeaminister Vsevolod Chentsov ei näe vajadust ega võimalust konkursi korraldamiseks peaprokuröri ametikohale.
- Chentsovi sõnul ei sisalda ELi nõuded peaprokuröri konkursi läbiviimise kohustust.
- Chentsov viitab Euroopa Nõukogu ekspertide ettepanekutele, mis rõhutavad vajadust järgida Ukraina põhiseadust president ja Verkhovna Rada rolli kohta ametisse määramisel.
- Juunis esitas parlamendi antikorruptsioonikomitee juht Anastasia Radina Verkhovna Radale seaduseelnõu peaprokuröri konkursivaliku kohta.
- Radina sõnul rakendavad peaprokuröri konkursivaliku praktikat mõned ELi liikmesriigid.
- KMISi küsitluse järgi toetab 69% ukrainlastest sõltumatut konkursat välisriikide ekspertide osalusel peaprokuröri ametikohale.
- Praeguse korra kohaselt valib kandidaadi president, Verkhovna Rada hääletab ning kui kandidaat ei saa 226 häält, määratakse ta peaprokuröri kohusetäitjaks.
Miks see on oluline
Asepeaministri avaldus vaidlustab otseselt Verkhovna Radale esitatud seaduseelnõu peaprokuröri konkursivaliku kohta. Samuti raamistab ta ELi liitumisnõudeid viisil, mis võib nõrgendada kohtusüsteemi ja prokuratuuri sõltumatusega seotud antikorruptsiooni reforminõudmisi. Tegemist on märgiga sisemisest valitsuslikust erimeelsusest Ukraina ELi liitumisprotsessi tundlikul hetkel.
Mis juhtus
Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Vsevolod Chentsov ütles intervjuus Yevropeiska Pravdale, et ta ei näe peaprokuröri konkursi läbiviimiseks vajalikkust ega võimalust. Tema väitel ei sisalda ELi nõuded sellist kohustust ning Euroopa riikides sellist praktikat ei eksisteeri. Chentsov viitas Euroopa Nõukogu ekspertide ettepanekutele, mis rõhutavad vajadust järgida Ukraina põhiseadust president ja parlamendi rolli kohta ametisse määramisel. Ta möönis, et küsimus valiku läbipaistvuse ja erialastele omadustele tugineva valiku tagamisest jääb arutelu alla. Tema seisukoht läheb vastuollu parlamendi antikorruptsioonikomitee juhi Anastasia Radina seisukohaga, kelle esitatud seaduseelnõu eesmärk on kehtestada peaprokuröri konkursivalik ja kes on rõhutanud, et mõned ELi liikmesriigid sellist praktikat rakendavad.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik allikad on Ukraina-meelsed meediakanalid, mistõttu allpool kirjeldatud raamistamiste võrdlus puudutab pigem erinevusi kajastuses kui rahvusliku ajakirjanduse erinevusi. Kajastus keskendub asepeaministri tsiteeritud argumentidele konkursi vastu ning asetab need vastamisi parlamendikomitee juhi vastandliku seisukoha ja KMISi küsitlusega. Väljaanded erinevad rõhuasetuse poolest: mõned juhivad ELi nõuete argumendiga, mõned isikliku "ei vajalikkust ega võimalust" raamistusega, ning üks laiendab intervjuud Ungari olukorra, IBARi ja ELi töörühmaga seotud küsimustele.
Kus kajastused lahknevad
Chentsov väidab, et ELi nõuded ei kohusta peaprokuröri konkurssi korraldama ning et sellist Euroopa praktikat ei eksisteeri, samas kui parlamendi antikorruptsioonikomitee juht on seisukohal, et mõned ELi liikmesriigid sellist konkursivaliku lähenemist rakendavad. Lisaks isiklikult ei näe Chentsov peaprokuröri konkursi läbiviimiseks ei vajalikkust ega võimalust, kuid KMISi küsitluse järgi toetab 69% ukrainlastest sõltumatut konkursat välisriikide ekspertide osalusel.
Taust
Juunis esitas parlamendi antikorruptsioonikomitee juht Verkhovna Radale seaduseelnõu peaprokuröri konkursivaliku protsessi kehtestamiseks ning märkis, et mõned ELi liikmesriigid sellist lähenemist rakendavad. KMISi küsitluse järgi toetab 69% ukrainlastest sõltumatut konkursat välisriikide ekspertide osalusel. Praeguse korra kohaselt valib kandidaadi president, seejärel toimub hääletus Verkhovna Radas ning president kinnitab ametisse määramise dekreediga; kui kandidaat ei saa nõutavat 226 häält, määratakse ta peaprokuröri kohusetäitjaks. Ekspertide hinnangul ei kujutaks sellise nõuandva organi nagu konkursikomisjoni lisamine ametisse määramise protseduurile endast põhiseadusliku mudeli muutmist. Asepeaminister esitas oma seisukoha esimeses intervjuus uuel ametikohal ning laiemas ELi liitumisega seotud arutelude kontekstis, sealhulgas teadetega Ungari veto langemisest ning valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahelise töörühma loomisest. Arutelu toimub ka endise peaprokuröör Ruslan Kravchenkoga seotud skandaali taustal, kes lahkus Ukrainast väidetavalt PACE töövisiidile, kuhu teda tegelikult ei kutsutud, ning kes hiljem vabastati ametist.