KIIS: Ukrainalaste usaldus Zelenski vastu tõusis pärast USA-Venemaa diislilepingut
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) 8.–16. oktoobri küsitlus näitas, et 54% Ukraina valitsuse kontrollitaval territooriumil elavatest vastajatest usaldab president Volodõmõr Zelenskit. Usaldus kasvas küsitlusperioodi jooksul 43%-lt 57%-le, samas kui mitteusaldus langes 52%-lt 39%-le. KIIS seostab muutust võimaliku "lipu ümber koondumise" efektiga pärast USA survet Ukrainale seoses USA-Venemaa kokkuleppega Vene diislikütuse saatmiseks maailmaturule.
Põhipunktid
- KIIS-i 8.–16. oktoobri küsitluse kohaselt usaldab Zelenskit 54% vastajatest, neist 22% "täielikult" ja 32% "pigem".
- Mitteusaldajaid on kokku 41% (24% "ei usalda üldse" ja 17% "pigem ei usalda").
- 8.–9. oktoobril ehk enne diislilepingut usaldas Zelenskit 43% ja ei usaldanud 52% vastajatest.
- 10.–16. oktoobril kasvas usaldus 57%-ni ja langeb mitteusaldus 39%-ni.
- Küsitlus hõlmas 1031 üle 18-aastast Ukrainat valitsuse kontrollitaval territooriumil; ajutiselt okupeeritud alade elanikud ja pärast 24. veebruari 2022 välismaale lahkunud inimesed jäid valimist välja.
- KIIS-i hinnangul võib tõus olla tingitud "lipu ümber koondumise" efektist USA surve taustal, kuid selle kestus on teadmata.
Miks see on oluline
Küsitlus näitab Zelenski toetuse märgatavat lühiajalist kasvu pärast USA-Venemaa diislilepingut, mis on seotud Ameerika Ühendriikide sanktsioonide osalise leevendamisega Vene diislikütuse ekspordil. KIIS-i hinnangul peegeldab muutus tõenäoliselt "lipu ümber koondumise" reaktsiooni USA survele, kuid selle efekti püsivus on lahtine. Tulemused kujundavad poliitilist keskkonda läbirääkimistel Vene energieetika ekspordi ja sõja üle.
Mis juhtus
Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi (KIIS) 8.–16. oktoobril läbi viidud küsitluse kohaselt usaldab president Volodõmõr Zelenskit 54% Ukraina valitsuse kontrollitaval territooriumil elavatest vastajatest: 22% "täielikult" ja 32% "pigem". Mitteusaldajaid on 41% (24% "ei usalda üldse" ja 17% "pigem ei usalda"). Küsitlusperioodi jooksul muutus pilt märgatavalt: kui 8.–9. oktoobril ehk enne USA-Venemaa diislilepingut oli usaldus 43% ja mitteusaldus 52%, siis 10.–16. oktoobril kasvas usaldus 57%-ni ja mitteusaldus langes 39%-ni. Kokku osales küsitluses 1031 vähemalt 18-aastast Ukraina kodanikku; valimisse ei kaasatud ajutiselt okupeeritud alade elanikke ega inimesi, kes lahkusid Ukrainast pärast 24. veebruari 2022. KIIS-i teadlased seostavad muutust "lipu ümber koondumise" efektiga, mis järgnes USA survele Ukrainale pärast kokkulepet Vene diislikütuse müügiks USA ja maailmaturule, ning märgivad, et selle efekti kestus on teadmata. KIIS märkis ka, et ilma diislilepingu ja järgnenud USA surveleta oleks Zelenski usaldus võinud esimest korda langeda alla 50% piiri.
Kus kajastused lahknevad
KIIS-i tõlgenduses esineb sisemine pinge: ühelt poolt kasvas usaldus pärast diislilepingut 43%-lt 57%-le, teisalt märgib instituut, et ilma kõnealuse kokkuleppe ja järgnenud USA surveleta oleks Zelenski usaldus võinud esimest korda langeda alla 50%. Allikad muidu esitavad samu küsitlustulemusi.
Taust
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump sotsiaalmeedia vahendusel, et USA nõusolekul lubab Venemaa kohe 300 000 tonni diislikütust maailmaturule ja suurendab edaspidi oluliselt diisli eksporti; USA rahandusministeerium andis välja loa, mis võimaldab Vene päritolu diislikütuse müüki, tarnet, lossimist ja importi kuni 7. aprillini 2027. Zelenski kritiseeris Trumpi otsust taastada Vene naftatoodete eksport maailmaturule ja nimetas sanktsioonide leevendamist ilma selge pikaajalise pingete mahendamise kokkuleppeta ilmselgeks nõrkuseks. KIIS-i küsitluse statistiline veapiir on tavatingimustel kuni 4,0% 50%-le lähedaste näitajate puhul.