KIIS: Ukraina president Zelenskid usaldus kerkis USA survel, kuid kuu tervikuna ei muutunud
Kümnenda oktoobri alguse KIIS-i küsitluse kohaselt kasvas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskid usaldus 43%-lt 57%-le pärast nn diislilepingut ja USA surve avaldumist. Kuu üldnäitajad — 54% usaldab ja 41% ei usalda — jäid aga samaks nagu augusti lõpus ja septembri alguses. KIIS-i tegevdirektori Anton Grushetski sõnul on tegemist ajutise "lipu ümber koondumise" efektiga, mille kestvus on veel teadmata.
Põhipunktid
- KIIS-i 8.–16. oktoobri küsitluse järgi usaldab Zelenskid 54% ja ei usalda 41% Ukraina kodanikest; usaldussaldo on +13 protsendipunkti
- 8.–9. oktoobril vastanute seas usaldas Zelenskid 43% ja ei usaldanud 52%; 10.–16. oktoobril usaldas juba 57% ja ei usaldanud 39%
- 22% vastanutest usaldab presidenti täielikult, 32% pigem usaldab; 24% ei usalda üldse, 17% pigem ei usalda
- KIIS-i tegevdirektori Anton Grushetski sõnul on kasvu põhjuseks "lipu ümber koondumise" efekt USA surve vastusena; 2025. aasta efekt oli 2022. aastast väiksem ja lühem
- 73% ukrainlastest ei nõustu võimude poole järeleandlikuma positsiooniga Venemaaga läbirääkimistel, 20% toetab sellist lähenemist
- Küsitlus hõlmas 1031 täiskasvanud Ukraina kodanikku valitsuse kontrollitaval alal; statistiline viga kuni 4%; 8.–9. oktoobri 274 vastanu puhul ulatus viga 7,7%-ni ja 10.–16. oktoobri 757 vastanu puhul 4,6%-ni
Miks see on oluline
Tulemused viitavad lühiajalisele usalduse kasvule Zelenskid vastu seoses USA survelainega, mitte püsivale kuu pikkusele muutusele. Samal ajal kinnitab küsitlus, et 73% ukrainlastest on võimude soovitatava järeleandlikuma läbirääkimispositsiooni vastu — toetus, mis võib kujundada Ukraina edasist rahvusvahelist suhtlusjoont. Küsitluse lühema perioodi näitajatel on suurem statistiline viga, mistõttu tuleks muutuste tõlgendamisel olla ettevaatlik.
Mis juhtus
Kiievi Rahvusvaheline Sotsioloogiainstituut (KIIS) viis 8.–16. oktoobrini 2026 läbi telefoniküsitluse 1031 täiskasvanu seas, kes elavad Ukraina valitsuse kontrollitaval territooriumil. Ajutiselt okupeeritud alade elanikud ja pärast 24. veebruari 2022 välismaale lahkunud kodanikud jäeti valimist välja. Kuu üldtulemused — 54% usaldab ja 41% ei usalda Zelenskid — olid täpselt samad, mis augusti lõpus ja septembri alguses, seega kuu tasemel usaldus ei muutunud.
Küsitluse käigus ilmnes siiski terav nihe: 8.–9. oktoobril vastanute seas usaldas presidenti 43% ja ei usaldanud 52%, kuid 10.–16. oktoobril usaldas juba 57% ja ei usaldanud 39%. KIIS-i tegevdirektori Anton Grushetski sõnul on erinevus suurem kui varasemate küsitluste metoodilised kõikumised ja peegeldab "lipu ümber koondumise" efekti vastusena USA survele. Ta märkis, et 2025. aasta efekt oli 2022. aasta omast väiksem ja lühem ning seekord võib see olla veelgi lühem. KIIS-i hinnangul oleks usaldus võinud ilma diislilepingu ja USA survena esimest korda langeda alla 50%.
Samal ajal ilmnes küsitlusest, et 73% ukrainlastest ei nõustu võimude poole järeleandlikuma läbirääkimispositsiooniga Venemaaga ning 20% toetab sellist lähenemist. Esimese perioodi valimis (274 inimest) oli statistiline viga 7,7%, teise perioodi valimis (757 inimest) 4,6% ja koguvalimi puhul kuni 4% ligi 50%-le lähenevate näitajate korral.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina meedia toob esile terava hüppe 43%-lt 57%-le küsitluse jooksul, kuid rõhutab samaaegselt, et kuu üldnäitajad kattusid augusti lõpu ja septembri alguse omadega. KIIS-i tõlgendust "lipu ümber koondumise" efektina USA surve vastusena esitatakse koos Zelenskid kriitikaga USA poliitika suhtes, USA-Venemaa diislilepingu teadaandega ja Ukraina tugeva vastuseisuga võimude võimalikule järeleandlikumale läbirääkimispositsioonile Venemaaga. Eraldi rõhutatakse, et 73% vastanutest on sellise järeleandlikkuse vastu — number, mis piirab Ukraina juhtkonna liikumisruumi rahvusvahelistel läbirääkimistel.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvahelised raamid seovad küsitlustulemused USA president Donald Trumpi jätkuva kriitikaga Zelenskid aadressil, tema 19. oktoobri avaldusega, et "on aeg, et keegi teine juhiks läbirääkimisi Ukraina nimel", ning tema toetusega sõja lõpetamisele. Samuti tuuakse esile USA peatatud sanktsioonid, tariifid ja piirangud, mis olid ette nähtud kaheparteilise nn Lindsey Grahami seadusega Venemaa survestamiseks, ning USA-Venemaa vaheline diislileping, mida nii Ukraina kui EL on kritiseerinud. Küsitlust kasutatakse tõestusmaterjalina selle kohta, kuidas rahvusvaheline surve ja poliitilised arengud mõjutavad Ukraina sisepolitilist toetust presidendile.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad USA-Venemaa nn diislilepingu teadaande kuupäeva osas: üks meediaväljaanne märgib seda 9. oktoobrini, teine piirdub üldisema viitega "varem sel kuul" ilma täpse kuupäevata.
Taust
KIIS-i küsitlus viidi läbi 8.–16. oktoobrini 2026 telefoniküsitlusena (CATI), hõlmates 1031 täiskasvanud Ukraina kodanikku valitsuse kontrollitaval territooriumil. Valimist jäeti välja ajutiselt okupeeritud alade elanikud ja pärast 24. veebruari 2022 välismaale lahkunud kodanikud. Üldine usaldus-nedovolira saldo Zelenskid oli +13 protsendipunkti. KIIS-i tegevdirektori Anton Grushetski hinnangul peegeldab muutus "lipu ümber koondumise" efekti ja varasemad taolised efektid olid 2022. aasta omast väiksemad ja lühemad. Küsitlus järgnes USA-Venemaa diislilepingu teadaandele, mille Ukraina ja EL kritiseerisid, Trumpi jätkuvale Zelenskid kriitikale ja muudatustele Lindsey Grahami seaduse alaste sanktsioonide rakendamisel.