Hamburgi kohus jätkas Serveri Kuznetsovi süüdistuse menetluse Põhjavoolude plahvatuste eest
Hamburgi kõrgem maakohus jättis 27. oktoobril Serveri Kuznetsovi захисainete ettepaneku tagasikutsumata ja otsustas jätta süüdistuse menetluse kavandatud korras. Koht kinnitas, et Saksamaa seadused ei piira Kuznetsovi õigust kaitsjaks olla ega võta sõltuvalt teise riigi kaitseväe teenistuse reeglitest. Advokadid väidavad, et ta oli sõjaväeteenistuses riigisaladuse tõttu sunnitud sõltuma ning et otsus puudutab tema vastuvõetust kolme aastase vanglarkinnipidamise ajal.
Põhipunktid
- Hamburgi kõrgem maakohus jättis 27. oktoobril Serveri Kuznetsovi süüdistuse kinnipaneku.
- See oli teine istung; esimene toimus 14. oktoobril.
- Kuznetsovi, 50, süüdistatakse plahvatuste põhjustamises, varakahjustuses, avalike teenuste töö häirimises ja tsiviilinfrastruktuurile rünnatamises.
- Koht ütles, et Saksamaa seadused ei piira Kuznetsovi kaitset ega õigust tunnistada.
- Advokadid väidavad, et Kuznetsov oli 2022. aastal sõjaväeteenistuses ning riigisaladuse tõttu ei saanud advokaatidega nõu pidada ega tunnistada.
- Advokadilised väitavad, et yachtil pole Kutznetsovi DNA-d, teda seal näinud tunnikuid pole ning прямого tõendid pole.
- Vähemalt neli 14–27 kilogrammi kaalutud pommi asetati väidetavasti 70–80 meetri sügavusele Bornholmi lähedal.
Miks see on oluline
Otsus jätab Saksamaa kohtumise Serveri Kuznetsovi vastu avatuna ning viib edasi 2022. aastal toimunud Põhjavoolude torude lõhkumise uurimist. Menetluse keskmes on oluline õiguslik vastuolu: kas sõjaväeteenistuse ja riigisaladuse reeglid piiravad tema võimalust tunnistada ja kaitsjat kasutada. Samuti загостриває справа küsimust riigivõimude võimaliku osaluse kohta, mille Ukraina on eitanud, ning tema vahistamistingimuste kohta Saksamaal.
Mis juhtus
Hamburgi kõrgem maakohus käsitles 27. oktoobril Serveri Kuznetsovi teist kohtumist. Koht lükkas tagasi advokaatide klootuse lõpetada menetlus ning otsustas jätta справу kavandatud korras kätte. Суд ja prokurör rõhutasid, et Kutznetsovi õigus kaitsjaks olla ja tunnistada ei sõltu teise riigi kaitseväe teenistuse tingimustest. Advokadid selgitasid, et nende kliient oli plahvatuste ajal aktiivne sõjaväeteenistuses ning riigisaladuse kohustuse tõttu ei saanud ta nõu pidada ega tunnistada. Koht заслухав ka Rõman Tšervinški ja Juri Semenjuuki kirju, milles väidetakse, et Kuznetsov oli 2022. aasta suvel ja sügisel vahetult Tšervinški alluvuses erioperatsioonide jõududes. Uurimise seisukohalt arvab Saksamaa prokurör, et Kuznetsov juhtis kuuest inimesest koosnevat rühma, kes rentis Rostockis jahi ning seilas Bornholmi lähedale merevete.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainа kohaliku kaebestiku keskmes on menetluse jätkumine, sõjaväelise riigisaladuse küsimus ja Kutznetsovi võimalus end kaitsta. Oluline on ka Ukraina president Volodymyr Zelenskyi väljendatud seisukoht, et riik ei olnud Põhjavoolude lõhkumisega seotud ning on valmis uurimist toetama. Ukrainsky omapoolsed teated võtavad lisaks esile omapoolse olembust vangistamistingimuste kohta ning advokaatide väiteid, et otsus puudutab Kutznetsovi vahistamist Saksa vanglas 23 tundi ööpäevas üksikvangis.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvaheline käsitlus keskustub Saksa kohtu menetlusotsusele ja Kutznetsovi süüdistuse jätkumisele. Немецкий суд presents the case through the lens of German criminal procedure: the accused retains his right to testify and defend himself, regardless of service rules in another country. At the same time, the coverage notes the prosecution’s allegation that he led the group that planted the explosives and the defense’s assertion that no direct evidentiary link ties him to the yacht or the sabotage.
Kus kajastused lahknevad
Advokadid стверджують, що Kutznetsov перебував на дійсній службі, був зобов’язаний зберігати державну таємницю і тому не міг ані консультуватися з адвокатами, ані давати свідчення. Суд і прокурор відповідають, що німецьке право не обмежує його права на захист чи свободу свідчення. Прокуратура стверджує, що Кузнєцов керував групою, яка встановила вибухівку, тоді як адвокати заперечують прямі докази проти нього: немає свідків, які бачили його на яхті, а на ній немає його ДНК. Федеральна прокуратура стверджує, що Кузнєцов та інші учасники групи діяли від імені влади України, тоді як Володимир Зеленський каже, що Україна не мала жодного стосунку до диверсії. Джерела также містять різні дати офіційного пред’явлення обвинувачень: кінець червня 2026 року або 1 липня 2026 року.
Taust
Підводні вибухи 26 вересня 2022 року пошкодили три з чотирьох ниток газопроводів «Північний потік-1» і «Північний потік-2» у Балтійському морі. «Північний потік-1» був до серпня 2022 року одним із основних маршрутів постачання російського газу до Німеччини, а «Північний потік-2» не почав працювати, оскільки Німеччина призупинила його сертифікацію перед повномасштабним вторгненням Росії в Україну. Кузнєцова затримали в Італії влітку 2025 року, а наприкінці листопада передали Німеччини. Німеччина також підозрює у причетності другого українця — Володимира Журавльова, якого затримали в Хорватії.