Ukraina kodanik Zhuravlov taotleb Horvaatias poliitilist varjupaika Nord Streami juhtumi raames
Ukraina kodanik Volodõmõr Žuravlov, keda Saksa uurijad kahtlustavad 2022. aasta Nord Streami torujuhtmete sabotaažis, esitas Horvaatias poliitilise varjupaiga taotluse, põhjendades seda väitega, et Saksamaal ei saa ta õiglast kohtupidamist. Žuravlovi advokaat Mõkola Katerõntšuk teatas 29. septembril meediale (Suspilne ja Babõl), et varjupaigataotlus ei peata väljaandmist automaatselt. Pula ringkonnakohus on lubanud Žuravlovi Saksamaale välja anda ning kaitse kavatseb selle otsuse edasi kaevata.
Põhipunktid
- Žuravlov esitas Horvaatias poliitilise varjupaiga taotluse, põhjendades seda väitega, et Saksamaal ei oota teda õiglane kohus.
- Tema advokaat Mõkola Katerõntšuk kinnitas, et varjupaigataotlus ei peata väljaandmisprotsessi automaatselt.
- Pula ringkonnakohus otsustas Žuravlovi Saksamaale välja anda; kaitse on teatanud edasikaebamisest.
- Žuravlov vahistati Horvaatias (Pulas) 19. augustil Saksamaa väljastatud Euroopa vahistamismääruse alusel.
- Saksa prokuratuur kahtlustab Žuravlovi kui ühte sukeldujatest, kes paigaldas Nord Streami torudele lõhkekehad septembris 2022.
- Žuravlov eitab süüd ja väidab, et sabotaaži ajal oli ta Ukrainas; Varssavi kohus keeldus tema väljaandmisest Saksamaale oktoobris 2025.
Miks see on oluline
Žuravlavi varjupaigataotlus lisab Saksamaa jõupingutustele kahtlustatava väljaandmiseks täiendava õigusliku takistuse ning toob esile Nord Streami juhtumi poliitilise tundlikkuse: Poola keeldus varem väljaandmisest ja Ukraina eitab igasugust riiklikku seotust. Juhtum haarab ka kaitse väiteid, et Horvaatia kohtu otsus oli poliitiliselt motiveeritud, ning Žuravlavi iseäralikku olukorda – ta vahistati Hollywoodi filmi võttetiimilt, mis kujutab sama sabotaaži.
Mis juhtus
Ukraina kodanik Volodõmõr Žuravlov, keda Saksa uurijad kahtlustavad 2022. aasta septembris Nord Streami torude sabotaažis, esitas Horvaatias poliitilise varjupaiga taotluse. Tema advokaat Mõkola Katerõntšuk teatas 29. septembril Ukraina meediale (Suspilne ja Babõl), et varjupaigataotlus ei peata väljaandmisprotsessi automaatselt ning et Pula ringkonnakohu väljaandmisotsus, mille kaitse nimetas "erapoolikuks" ja "poliitiliseks", vaidlustatakse edasikaebuses. Žuravlov vahistati Pulas 19. augustil Saksamaa väljastatud Euroopa vahistamismääruse alusel; vahistamise ajal töötas ta konsultandina Hollywoodi filmis "Snake Island" / "Зміїний острів". Saksa prokuratuur kahtlustab teda kui ühte sukeldujatest, kes paigaldas lõhkekehhade seadmed Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 torudele Läänemeres. Žuravlov eitab süüd ja väidab, et sabotaaži toimumise ajal oli ta Ukrainas. Tema väljaandmist taotleti ka Poolas – oktoobris 2025 keeldus Varssavi kohus tema väljaandmisest Saksamaale.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meedia keskendub Žuravlavi kodakondsusele, tema Ukraina kaitsjale Mõkola Katerõntšukile ja varjupaigataotluse põhjendusele, et Saksamaal ei saa ta õiglast kohtupidamist. Kaitse iseloomustab Pula kohtu otsust "erapooliku" ja "poliitilisena", raamistades väljaandmisvaidluse poliitiliselt motiveeritud protsessina. Taustal tuuakse välja Poola varasem keeldumine väljaandmisest ning Ukraina ametlik positsioon, et uurimine ei leidnud tõendeid Ukraina riigi osaluse kohta sabotaažis. Žuravlov ise eitab süüd, väites, et sabotaaži ajal oli ta Ukrainas.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole üksmeelel Saksa poolt väljastatud vahistamismääruste arvus: enamik allikaid viitab kuuele Ukraina kodanikule, üks allikas mainib viit, teised märgivad, et kokku identifitseeriti seitse isikut. Pula kohtu väljaandmisotsuse kuupäev varieerub: üks allikas märgib 18. septembrit 2026, teine viitab sellele kui "varasemale" otsusele ilma täpse kuupäevata. Kuznetsovi kohtuprotsessi alguse kohta Hamburgis ütleb üks allikas "oktoobri lõpp", teine täpsustab "umbes 26. oktoober". Saksa prokuratuur väidab, et sabotaažigrupp tegutses Ukraina riigiasutuste juhiste alusel, samas Ukraina Peaprokuratuur kinnitas juulis, et uurimine ei leidnud tõendeid Ukraina osaluse kohta.
Taust
Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 torujuhtmete neljast niidist sai 26. septembri 2022. aasta öösel kahjustada kolm Läänemeres Bornholmi saare lähedal toimunud veealuste plahvatuste tõttu; puutumata jäi vaid üks niit. Veebruaris 2024 sulges Taani uurimise piisavate kriminaalmenetluse aluste puudumise tõttu; sama otsuse tegi Rootsi. 26./27. augustil 2025 väljastas Saksamaa vahistamismäärused kuuele Ukraina kodanikule ning nimetas peamiseks kahtlustatavaks Serhi Kuznetsovi, keda Saksa prokuratuur nimetab grupi juhiks. Kuznetsov vahistati Itaalias 2025. aasta augustis ja ekstradeeriti Saksamaale 2025. aasta novembris; 1. juulil 2026 esitati talle ametlik süüdistus ning tema kohtuprotsess Hamburgis on kavandatud oktoobri lõppu. Žuravlovit vahistati Poolas 2024. aastal ja uuesti 30. septembril 2025, kuid Varssavi kohus keeldus tema Saksamaale väljaandmisest oktoobris 2025. Poola peaminister Donald Tusk ja riikliku julgeoleku büroo juht Sławomir Cenckiewicz olid väljaandmise vastu, leides et see pole Poola riiklikes huvides; Poola justiitsminister Waldemar Żurek ütles, et Poola "ei saa karistada neid, kes oma kodumaad erineval moel kaitsvad". Venemaa on süüdistanud sabotaažis Ukrainat, USA-d ja Ühendkuningriiki; Ukraina, Poola, USA ja Ühendkuningriik on need süüdistused tagasi lükanud. The Wall Street Journali teatel olid sabotaaži kavandanud kõrged Ukraina sõjaväelased ja ärimehed ning see viidi läbi jahiga avalikult kättesaadavaid merekaarte kasutades.