Hamburgi kohtuprotsess: Kuznetsovi kaitsja plaanib esitada kirjalikke tunnistusi kahelt sõjaväeliselt ülemalt
Hamburgis Nord Streami gaasijuhtmete 2022. aasta sabotaaži eest kohtu alla antud Ukraina kodaniku Serhii Kuznetsovi kaitsja kavatseb kohtus esitada kahe tema sõjaväelise ülema kirjaliku vandega tunnistuse. Üht neist kirjeldatakse kogu operatsiooni tõenäolise korraldajana. Kuznetsov ise tunnistust anda ei plaani ning eitab süüd. Saksa uurijad kahtlustavad, et ta võis tegutseda Ukraina riiklike struktuuride nimel; Ukraina lükkab süüdistused tagasi.
Põhipunktid
- Saksamaa kahtlustab ukrainlast Serhii Kuznetsovi 2022. aasta Nord Streami gaasijuhtmete sabotaaži organiseerimises.
- Kuznetsovi kaitsja plaanib esitada kohtule kahe tema sõjaväelise ülema kirjaliku vandega tunnistuse; üht neist kirjeldatakse kogu operatsiooni tõenäolise korraldajana.
- Kuznetsovit süüdistatakse plahvatuse põhjustamises ja sõjakuriteos – tsiviil infrastruktuuri ründamises.
- Kuznetsov ise kavatseb kohtus tunnistust mitte anda; kaitsja sõnul ei ole tal sõjaväelasena õigust oma tegevuse üksikasju avaldada.
- Kuznetsov eitab sabotaažis osalemist; Ukraina lükkab talle esitatud süüdistused tagasi.
- 26. septembril 2022 toimusid Läänemeres plahvatused, mis kahjustasid kolme neljast Nord Streami ja Nord Stream 2 torustikust.
- 2025. aasta augustis vahistati Kuznetsov Itaalias Saksa väljastatud arreteerimismääruse alusel ning anti hiljem Saksamaale välja.
Miks see on oluline
Hamburgi kohtuprotsess on peamine õiguslik arutelu 2022. aasta Nord Streami sabotaaži eest vastutuse küsimuses – tegemist oli olulise infrastruktuurirünnakuga Läänemeres. Kaitsja püüe tõsta vastutus Kuznetsovilt kõrgematele Ukraina sõjaväelistele isikutele, sealhulgas operatsiooni väidetavale korraldajale, võib kujundada edasist arusaama sabotaaži planeerimisest. Kuznetsovit süüdistatakse lisaks plahvatuse põhjustamisele ka sõjakuriteos (tsiviil infrastruktuuri ründamine), mis tõstatab küsimuse sabotaaži õiguslikust kvalifitseerimisest. Ukraina lükkas süüdistused ametlikult tagasi ning protsess Saksa kohtus võib mõjutada laiemat rahvusvahelist õiguslikku ja poliitilist hinnangut.
Mis juhtus
Serhii Kuznetsov, keda Saksamaa kahtlustab 2022. aasta Nord Streami gaasijuhtmete sabotaaži organiseerimises, seisab Hamburgis kohtu eest. Talle esitati süüdistus plahvatuse põhjustamises ja sõjakuriteos – tsiviil infrastruktuuri ründamises. Kuznetsov eitab süüd ega plaani kohtus ise tunnistust anda; tema kaitsja väidab, et sõjaväelasena ei ole tal õigust oma tegevuse üksikasju avaldada. Kaitsja kavatseb kohtule esitada kahe Kuznetsovi sõjaväelise ülema kirjaliku vandega tunnistuse. Üht neist kirjeldatakse kogu Nord Streami sabotaažioperatsiooni tõenäolise korraldajana – seega püüab kaitse tõsta vastutuse küsimust kõrgemale. Kuznetsov vahistati 2025. aasta augustis Itaalias Saksa väljastatud arreteerimismääruse alusel ja anti seejärel Saksamaale välja. Ukraina lükkab Kuznetsovi vastu esitatud süüdistused ametlikult tagasi.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-meelsed allikad – LIGA.net, hromadske ja NV – keskenduvad BBC reportaažile ning toovad esile just kaitsja strateegia: kahe sõjaväelise ülema tunnistuse esitamise, mitte prokuröri süüdistused. Kõik kolm allikat märgivad Ukraina ametlikku tagasilükkamist ning tsiteerivad välisministeeriumi pressiesindajat Heorhii Tykhyid, kes suunab tähelepanu Nord Streami ehitamisele kui Venemaa sõja võimaldajale. Reportaaž viitab ka BBC tähelepanekule, et Kuznetsov oli plahvatuste ajal tegevteenistuses, ning Ukraina advokaadile, kelle sõnul peaks kohtuprotsess Hamburgis algama orienteeruvalt 26. oktoobril.
Kus kajastused lahknevad
Allikad lahknevad kahes küsimuses. Esiteks, kas Kuznetsov isiklikult juhtis operatsiooni: Saksa prokuratuuri versiooni kohaselt juhtis ta gruppi seitsmest inimesest, samas kui kaitsja kujutab teda alluvana sõjaväelasena ning kavatseb esitada tunnistusi kahelt ülemalt – sealhulgas isikult, keda nimetatakse kogu operatsiooni tõenäoliseks korraldajaks – et viia vastutus temast kõrgemale. Teiseks, kas Ukraina riigil oli sabotaažiga mingit seost: Saksa uurijad leiavad võimaliku Ukraina riikliku jälje, Ukraina peaprokuratuur teatas 9. juulil 2026, et nende uurimine ei tuvastanud tõendeid Ukraina, selle organite või ametnike kaasatuse kohta, ning Ukraina lükkab süüdistused ametlikult tagasi.
Taust
Ööl vastu 26. septembrit 2022 toimusid Läänemeres plahvatused, mis kahjustasid kolme neljast Nord Streami ja Nord Stream 2 torustikust. Mõlemad gaasijuhtmed ei töötanud plahvatuste ajal, kuid olid täidetud tehnilise gaasiga. Saksa uurijad kahtlustavad, et lõhkeaine paigutasid grupp sukeldujaid, kes kasutasid renditud jahti Andromeda. Wall Street Journal teatas allikatele viidates, et operatsiooni planeerisid mitmed kõrged Ukraina sõjaväelased ja ärimehed. Kuznetsov vahistati 2025. aasta augustis Itaalias Saksa arreteerimismääruse alusel ja anti hiljem Saksamaale välja. Venemaa on süüdistanud plahvatustes Ühendkuningriiki, London on need süüdistused tagasi lükanud. Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Heorhii Tykhyi nimetas kahetsusväärseks, et arutelu keskendub küsimusele, kes gaasijuhtmed õhku lasi, mitte kes need ehitas, ning märkis, et Nord Streami ehitus vabastas Venemaa sõja alustamiseks, sest Moskva ei sõltunud enam gaasitransiidist Ukraina kaudu.