Ühiskonnagrupid ja meedia ei toeta uue tsiviilõiguse seaduse eelnõuet nr 15150 vastuvõtmist
Ukrainas tegutsevad kodanikuühendused ja meedia kutsusid Eesti kanalilt teadaolevalt Ukraina Rahvasaalt üles hoiduma uue tsiviilõiguse seaduse eelnõuest nr 15150 ning lõpetama selle edasiviimist praegusel kujul. Üle 40 ühenduse ja meediaühenduse allkirjastatud ühispäringus tuuakse esile riskid väljendusevabadusele, eraelu puutumatusele, võrdse kohtlemise õigustele ning riigi-, omavalitsus- ja eraisandite kaitsele. Samal ajal підтримують вони tsiviilõiguse moderniseerimist, kuid soovivad selleks eraldi seadusmuudatusi või kooskõlalisi muudatuspakette.
Põhipunktid
- Üle 40 kodanikuühenduse ja meediaühenduse kutsus Ukraina Rahvasaalt hoiduma eelnõue nr 15150 vastuvõtmisest teises lugemises ja lõpetama selle edasiviimist praegusel kujul.
- Petitioon presidentide kõrge kohustuseni mitte lubada eelnõue vastuvõtmist kogus 25 000 vajalikku allkirja alla ööpäeva; kokku toetasid seda üle 29 000 inimese.
- Ukraina Rahvasaal toetas eelnõuet nr 15150 esimeses lugemises 28. aprillil 2026.
- Eelnõuet võtsi Rahvassaali esitatud istungjuhataja Ruslan Stefanchuk, kes є одним з ініціаторів проєкту.
- Vaba ajalise rõhu järel on olemas oluline судова практика: praegune tsiviilõiguse seadus kehtib üle 22 aasta.
- Ratada Europa Liit ning rahvusvahelised teadustajad on osutanud eelnõude puudustele, sealhulgas võimalikele ohtudele ajakohastele uurimustele ja väljendusevabadusele.
Miks see on oluline
Eelnõue täielik asendamine võib mõjutada väljendusevabadust, eraelu puutumatust, naiste, laste ja LGBTİ+-inimeste õigusi ning riigi-, omavalitsus- ja eraisandite kaitset. Samuti võib see õiguste ennustatavuse nõrgestada, pikendada kohtuvaidluste kestust ja nõuda aastakest aega uute vastuoluliste правил kohta усталенud практика kujunemiseks. Vastupidal seisukohal on küsimus tsiviilõiguse moderniseerimise viisist ja selle lähenemisest Euroopa standarditele.
Mis juhtus
Ukrainas tegutsevad kodanikuühendused ja meedia kutsusid Rahvasaalt üles mitte võtta vastu uue tsiviilõiguse seaduse eelnõuet nr 15150 teises lugemises ega üldse ning припинити selle edasiviimist praegusel kujul. Ühispäringu allkirjastajad rõhutavad, et toetavad tsiviilõiguse moderniseerimist ja selle lähenemist Euroopa standarditele, kuid eelistavad seda teha eraldi seadusmuudatuste või omavahel kooskõlaliste muudatusplokkide kaudu. Nad kutsuvad kaasama protsessi kohtunikke, juriste, teadlasi ning ühiskonnaorganisatsioone ja nõuavad sõltumatut õiguslikku ekspertiisi. Samal ajal kogus presidentide kõrgekohtuvastusele suunatud petitioon eelnõue vastuvõtmise vastu üle 29 000 allkirja. Eelnõue oli Rahvassaali esimeses lugemises toetatud 28. aprillil 2026.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukrainas keskendub arutelu eelkõige kodanikuühenduste ja meedia üleskutsele hoiduda eelnõue vastuvõtmisest ning küsimusele, millise parlamendilise protseduuri kaudu tsiviilõigust moderniseerida. Arvestatakse praeguse seaduse ümber kujunenud mahukat судову практику ja täieliku asendamise võimalikku segadust. Samuti käsitletakse riske, mis puudutavad väljendusevabadust, eraelu puutumatust, võrdusõigusi, omandi ning riigiomandi kaitset ja keskkonnaga seotud säteteid.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Rahvusvahelised organisatsioonid on esitatud eelnõue välise hindajatena. Nõukogu Europa on nimetanud eelnõues puudusi, mis tuleb kõrvaldada, ning Rahvusvaheline Pressi Instituut on kutsunud sealt välja jätama sätted, mis створюють ризик журналістських розслідувань ja свободи слова. Академічні критики вказують також на ймовірну невідповідність екологічних положень усталеним міжнародним, національним і європейським правовим стандартам.
Taust
Ukrainas застосовується чинний Цивільний кодекс понад 22 роки, протягом яких суди сформували значний масив практики, на який спираються громадяни, бізнес, адвокати та держава. Чинний кодекс ухваллено ще до незалежної України, і його застосування вже сформувало усталену правову практику, чого не можна стверджувати про повністю новий кодекс, який ще не ухвалено. Тому повна заміна кодексу створює питання про те, чи не постане під сумнів застосовність частини напрацьованих правових висновків. Громадські організації та медіа при цьому не відкидають модернізацію цивільного законодавства: вони пропонують наблизити його до європейських стандартів через окремі законопроєкти або взаємоузгоджені блоки змін до чинного кодексу. Автори спільної заяви закликали залучати суддів, правників, науковців та інших зацікавлених сторін до процесу модернізації і провести незалежну правову експертизу впливу змін на права людини, судову практику, правову визначеність та зобов'язання України в межах європейської інтеграції.