G7
G7 on seitsme suure arenenud majandusega riigi valitsustevaheline foorum: Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid. See loodi 1975. aastal platvormina ülemaailmsete majandus-, poliitika- ja julgeolekuküsimuste koordineerimiseks. G7 välisministrite kohtumised täiendavad liidrite tippkohtumisi.
-
Itaalia küsib Ukrainalt selgitusi kaheksa parlamendiusu kohustamise tõttu
Itaalia nõudis Ukrainalt selgitusi, kõigi kaheksa Euroopa Parlamendis istuva „Viie Tähe Liikumise” liikme lisamise tõttu „Rahu ehitaja” sanktsiooniloendile. Itaalia välisminister Antonio Taiani ütles, et Euroopa demokraatia põhimõttele kuuluvad väljendusvabadus ja poliitiline pluralism. «Viie Tähe Liikumine» väidab, et neli liiget toetavad raua, mitte uute relvade saatmist.
-
EL pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot sissejuhitava toetuse instrumendi raames. Sellest 25 miljardit eurot on mõeldud kaitseks ja 20 miljardit eurot eelarve toetuseks. Ettepanek vajab Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu heakskiitu.
-
EL komisjon pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot lisatoetust
EL komisjon võttis 18. novembril vastu seadusandliku ettepaneku: anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot lisatoetust uue krediidina, mille tagatiseks oleks EL ühisrahastus. Meetme eeldatav suurus on umbes 45 miljardit eurot, samas kui Ukraaline 2027. aasta finantsvajadus on EL komisjoni hinnangul 70 miljardit eurot. Ettepanek vajab kõigi 27 EL liikmesriigi toetust ning on seotud EL 2028.–2034. aasta eelarve läbirääkimistega, mille osa liikmesriigid on juba vastu astunud.
-
EL-i eesriilised leppisid 145 uue isiku ja ühingu lisamisel Venemaa sanktsiooniloenditesse
EL-i eesriilised leppisid 11. novembril 145 füüsilise isiku ja juridilise isiku lisamise Venemaa vastu suunatud sanktsiooniloenditesse kolme sanktsioonirežiimi raames. Uued piirangud puudutavad muu hulgas 50 Venemaa panka, kiiber-, hübriid- ja laevandussektori struktuure. Loendite lõplikuks kinnitamiseks oli kavandatud EL-i välisasjakomitee istung 16. novembril ning piirangud jõustuvad pärast otsuse avaldamist EL-i Official Journalis.
-
Kanada lisatas Venemaa sanktsioonide loendile 38 juriidilist isikut ja 24 füüsilist isikut
Kanada minister Anitta Anand teatas 9. novembril täiendavate sanktsioonide kohta Venemaale. Sanktsioonid puudutavad Venemaa sõjavaretööstuskompleksi, ballistiliste rakettide tehnoloogia arendajaid, kübertegevuses osalejaid ning finansvahendajaid, sealhulgas krüptovaluutabörse.
-
G7 arutab Pariisis Ukraina toetust ja Chornobyli konteineri remondi
G7 välisministrid kutsuvad 10. novembril Pariisis kokku eraldi Ukraina toetuse istungile, milles osalebUkraina välisministri Andrii Sybiha. Темamiin on õhukaitse ning finants- ja energiaparitamine. Eraldi toimub 9. novembril doonorikonverents Chornobyli uue ohutuskonfaynmenti remondi rahastamiseks.
-
Brüsselis arutatakse 4.–5. novembril Ukraina julgud turvalisuse garantii ja pärastsõja taastumist
Euroopa Komisjon korraldab 4. novembril Brüsselis töökohtade kohtumise Ukraina julgud turvalisuse, pärastsõja taastumise ja majandusarengu küsimustel. Kohtumisel osalevad Ukraina, USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, NATO ja Maailmapanga esindajad. 5. novembril keskendatakse eraldi istungit turvalisuse garantiidele ning 10.–11. novembril on Abu Dhabi kavandatud Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolne töökohtade kohtumine.
-
EL plaanib anda Ukrainale 2027. aastaks 45 miljardit eurot
Euroopa Komisjon võttis vastu ettepaneku eraldada Ukrainale 2027. aastaks 45 miljardit eurot raames 90 miljardi euro suurust Ukraine Support Loan laenuprogrammi. Vahendest 31,7 miljardit eurot suunatakse Ukrainale kaitse tööstusliku potentsiaali arendamiseks ja 13,3 miljardit eurot riigieelarve toetamiseks. Ettepanek tuleb esitada Euroopa Liidu Nõukogule.
-
Venemaa reaktiivne droon ründas Dnipro raudteejaama platformi, surmades 14 inimest
29. oktoobril umbes kell 11.00 ründas Venemaa Dnipro oblastis nelja reaktiivse ründedrooniga. Kolm drooni suutis õhukaitse hävitada, kuid üks tabas Dnipro raudteejaama platformi, kus ootasid reisijaid. Hiljematel andmetel surid 14 inimest ja 14 said vigastusi; 13 kannatanut hospitaliseeriti.
-
EL võib anda Ukrainale 30 miljardit eurot, kuid 2027. aasta puudujääk on 70 miljardit
Euroopa Komisjon ütles, et Ukraina võib saada ELilt ligikaudu 30 miljardit eurot 2026. aasta lõpuks, kui jätkub vajalike reformide elluviimist. Komisjon tunnistas ka ligikaudu 70 miljardi euro suurust Ukraina 2027. aasta eelarve puudujääki ning Euroopa Nõukogu andis komisjonile ülesande esitada selle katmise ettepanekud.
-
ELi juhid valmistuvad stsenaariumiks, kus Trump asetub Moskva poolele
Brüsselis toimuval ELi tippkohtumisel valmistuvad Euroopa juhid võimaluseks, et USA president Donald Trump asetub sisuliselt Moskvaga samale poole, kuna ta on viimase nädala jooksul tühistanud Kremli vastu suunatud energiasanktsioonid, avaldanud Kiievile survet lõpetada löögid Vene naftatöötlemistehastele ning seadnud kahtluse alla Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskõi legitiimsuse. Euroopa peaministrid, sealhulgas Taani peaminister Mette Frederiksen, hoiatasid, et lääneliit on nüüd nõrgemas positsioonis kui mõni päev varem.
-
EL otsib Bangkokis Ukraina 2027. aasta rahastamiseks lisavahendeid
EL kaalub IMF-i ja G7 rahandusministrite kohtumistel lisarahastuse kaasamist Ukrainasse, kuna juba lubatud 45 miljardi euro suurune toetus 2027. aastaks ei kata Ukraina hinnangulisi vajadusi. Brüssel pöördub Norra, Šveitsi, Kanada, Jaapani ja Ühendkuningriigi poole, eesmärgiga katta ise umbes kaks kolmandikku Ukraina rahastamisvajadusest.
-
USA soovitas Euroopale anda osa külmutatud Vene varast üle Washingtoni kontrollitavasse struktuuri – Euroopa lükkas ettepaneku tagasi
USA eriesindajad Steve Witkoff ja Jared Kushner tegid Miami kohtumisel Euroopa riikidele ettepaneku osaliselt sulatada 2022. aastal külmutatud Vene riiklikud varad ja kanda need üle Washingtoni kontrollitavasse finantsstruktuuri eesmärgiga elavdada rahuläbirääkimisi. Euroopa delegaadid lükkasid ettepaneku tagasi, Saksa kantsler Friedrich Merz kinnitas Brüsselis, et varad peavad jääma Euroopasse ja et nende saatus on eurooplaste otsustada.
-
Ukraina rahandusminister teatas parlamendis eelarve likviidsuskriisist
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas 12. oktoobril Verkhovna Radas valitsuse küsimuste tunnil, et riigieelarve üldfondis jäi üheksa kuu jooksul saamata ligi 50 miljardit grivna planeeritud tuludest ning 39 miljardit grivna makseid lükati aasta lõppu. Ta seostas kriisi 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluse toetuse saamata jäämisega, mille põhjuseks on rahvusvaheliste reformikohustuste hilinenud täitmine. Pealinna sundmenning
-
Ukraina ja Saksamaa süvendasid Kiievis koostööd tööstuses ja sõja riski kindlustusmehhanismis
Ukraina majandus- ja keskkonnaminister Oleksandr Kravchenko kohtus 4. oktoobril 2026 Kiievis Saksamaa majandus- ja energiaministri Katherina Reichiga. Kohtumise keskmes olid uuendatud sõja riski kindlustusmudel kuni 10 miljoni dollariliste väljamaksetega ning ühine "Industrial Ramstein" algatus, milleks Saksamaaliid suunab 30 miljonit eurot stardiraha. Reiche tõstatas eraldi president Zelenskiga peetud läbirääkimistel ka korruptsioonivastase võitluse teema.
-
Ukraina palus ELil katta 2027. aasta 78 miljardi dollarilise finantsvajakuse külmutatud Vene varade abil
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko esitas 29. septembril Brüsselis doonorriikidele ja rahvusvahelistele institutsioonidele Ukraina 2027. aasta ligikaudu 78 miljardi dollari (umbes 69 miljardi euro) suuruse katmata finantsvajaduse ning kutsus ELi üles kasutama selle katmiseks külmutatud Vene riiklikke varasid. ELi ametnikud ja mitmed liikmesriigid suhtusid ettepanekusse skeptiliselt, osutades juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu aeglasele väljamaksele ja Ukraina reformide mahajäämusele.
-
Zelenskõi: Venemaa tulistas nädalas Üle-Ukraina pihta üle 2 200 drooni ja umbes 1 650 lennukipommi
Ukraina president Volodymyr Zelenskõi teatas 27. septembri hommikuses pöördumises, et Venemaa tulistas sel nädalal Ukraina pihta üle 2 200 löökdrooni, umbes 1 650 lennukipommi ja 38 erinevat tüüpi raketti, millest suur osa oli ballistilisi. Eelmisest päevast alates oli Venemaa kasutanud 277 löökdrooni, neist 155 reaktiivmootoriga. Öösel sai surma kolm inimest Zaporižžja oblastis ning rünnakud tabasid tsiviilobjekte kaheksas oblastis. Zelenskõi nimetas Venemaa deeskalatsioonisignaale võltsiks ning teatas oktoobriks valmistatavatest uutest sanktsioonipakettidest ja USA Lindsey Grahami seaduse rakendamisest.
-
Macron soovitab topeltmoratooriumi: löökide lõpetamine Vene rafineerimistehastele ja sõjategevuse lõpetamine Mustal merel
Prantsuse president Emmanuel Macron teatas kavatsusest teha ettepanek „topeltmoratooriumi" kohta, mis hõlmab rünnakute lõpetamist Venemaa naftatöötlemistehaste vastu ja sõjategevuse lõpetamist Mustal merel. Samuti lubas Pariis töötada laevatatavuse taastamiseks Hormuzi väinas ning kutsuda G7 riike üles kasutama strateegilisi naftavarusid energiahinna leevendamiseks. Macroni ettepanek jõuab ajal, mil Ukraina ja USA vahel käib arutelu energiarahu üle.
-
Zelensky ja Trump kohtusid New Yorgis: Ukraina tegi ettepaneku energiarelvastuse peatamiseks
ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames kohtusid 22. septembril New Yorgis Ukraina president Volodymyr Zelensky ja USA president Donald Trump. Kohtumise keskmes olid Ukraina ettepanek vastastikuseks energiaobjektide tulistamise lõpetamiseks, Patriot-tüüpi rakettide litsentside väljastamine Ukrainale, samuti valmistumine võimalikuks kolmepoolseks tippkohtumiseks. Zelensky teatas valmisolekust kohtuda Vladimir Putiniga ning avaldas lootust, et sõda õnnestub lõpetada enne talve. Trump kinnitas ÜRO kõnetoolist, et sõda lõpeb „kiiremini, kui inimesed aru saavad”, ning tuletas meelde hiljuti allkirjastatud sanktsiooniseadust, mida ta nõustus vajadusel kasutama.
-
Trump allkirjastas seaduse, millega kehtestatakse Venemaa vastu sanktsioonid Ukraina laste sunniviisilise väljaviimise eest
USA president Donald Trump allkirjastas 18. septembril Lindsey O. Grahami nimelise Venemaad ja Iraani sanktsioneeriva seaduse (H.R. 5334), millega koondatakse seaduse tasandil sanktsioonid Ukraina laste sunniviisilise väljaviimise eest ja laiendatakse piiranguid Venmaa energeetika-, finants- ja kaitsesektorile. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andri Sõbiha tänasid Trumpi allkirjastamise eest, nimetades päeva ajalooliseks.