USA soovis Euroopa riikide ees sulatada osa Vene varadest ja anda need Washingtoni kontrolli alla
USA pakkus Euroopa partneritele välja idee sulatada osa pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse külmutatud Vene riiklikest varadest ja kanda need üle Washingtoni kontrollitavasse finantsstruktuuri eesmärgiga elavdada rahuläbirääkimisi. Miami kohtumisel USA presidendi Donald Trumpi läbirääkijate ning Ukraina ja Euroopa riikide esindajatega esitasid erisaadik Steve Witkoff ja Trumpi väimees Jared Kushner selleks mitmeid mehhanisme. Euroopa delegaadid lükkasid ettepaneku tagasi ning see tekitas üllatust nii Euroopa pealinnades kui ka Kyivis.
Põhipunktid
- USA soovis Euroopa riikidelt osa Venemaa külmutatud riiklike varade (ligikaudu 260 miljardit eurot) üleandmist Washingtoni kontrollitavasse finantsstruktuuri.
- Ettepanekut arutati eelmisel nädalal Miami kohtumisel, kus osalesid Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, ELi ja NATO esindajad.
- USA erisaadik Steve Witkoff ja Trumpi väimees Jared Kushner esitasid vara vabastamiseks mitmeid mehhanisme.
- Euroopa delegaadid lükkasid ettepaneku tagasi, öeldes et nemad ei loovuta varade kontrolli ega anna neid Moskvale tagasi.
- Sarnane ettepanek sisaldus eelmisel aastal välja pakutud Trumpi administratsiooni 28-punktilises rahukavas, mis ei saanud toetust.
- Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles kolmapäeval, et Moskva „ei säästa jõupingutusi" oma varade tagastamiseks, sealhulgas õiguslike vahendite, hagide ja kohtumenetluste kaudu.
- ELis varade vabastamise otsus nõuaks konsensust kõigi 27 liikmesriigi vahel, mida peetakse ebatõenäoliseks.
Miks see on oluline
Ettepanek kujutab endast USA uut ja vaidlusalust lähenemist Moskvale survestamiseks, kasutades selleks Venemaa külmutatud varade kontrolli. Euroopa tagasilükkamine näitab transatlantilist hõõrdumist ajal, mil otsitakse rahuläbirääkimisi. Kuna suurem osa varadest asub ELis, nõuab nende mis tahes ümberjaotamine konsensust kõigi 27 liikmesriigi vahel, mida peetakse ebatõenäoliseks. Kyiv on juba saanud G7 riikidelt 45 miljardi euro suuruse laenu, mille tagatiseks on nendest varadest saadavad tulud, mistõttu võib alusvara ümberjaotamine mõjutada olemasolevaid Ukraina rahastamismehhanisme. Moskva on avalikult vandunud varad õiguslike ja muude vahenditega tagasi nõuda.
Mis juhtus
USA tegi Euroopa partneritele ettepaneku sulatada osa Venemaa täiemahulise sissetungi järel külmutatud Vene riiklikest varadest ja kanda need üle Washingtoni kontrollitavasse finantsstruktuuri eesmärgiga elavdada rahuläbirääkimisi. Ettepanekut arutati eelmisel nädalal Miami kohtumistel, kus USA läbirääkijad kohtusid Ukraina, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, ELi ja NATO esindajatega. USA erisaadik Steve Witkoff ja presidendi Donald Trumpi väimees Jared Kushner esitasid vara vabastamiseks mitmeid mehhanisme, sealhulgas nende ülekandmise uude USA kontrollitavasse finantsstruktuuri. Euroopa delegaadid lükkasid ettepaneku tagasi, öeldes, et nad on varade kontrolli loovutamise ja nende Moskvale tagastamise vastu. USA pakkus samuti, et Kyiv esitaks ettepaneku selle kohta, kuidas raha mistahes allikatest kulutataks, ning teeks Maailmapangaga koostööd korruptsioonivastaste ja vastutust käsitlevate reformide elluviimisel. Ettepanek tuli Euroopa pealinnadele ja Kyivile üllatusena ning tekitas küsimusi Washingtoni lähenemise kohta Moskvale survestamisel.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina keele kajastus käsitleb ettepanekut USA algatusena, mis üllatas nii Kyivi kui ka Euroopa pealinnu, ning rõhutab, et Euroopa osalised lükkasid tagasi varade kontrolli loovutamise Washingtonile ja nende tagastamise Moskvale. Ukraina keele kajastus toob esile ka Moskva avaldatud kavatsuse nõuda varasid tagasi õiguslike vahendite ja hagide abil, asetades Vene nõudmise ja USA ettepaneku samade vahendite konkureerivate nõuetena.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Inglisekeelne agentuurikajastus esitab loo USA algatusena, millest teatas Financial Times, tuues esile Miami kohtumise ja selles osalenud läbirääkijad ning märkides ettepaneku seose laiema, endiselt arutlusel oleva rahukavaga. Rahvusvaheline käsitlus rõhutab Euroopa tagasilükkamist ja ELi õiguslikke ning poliitilisi takistusi, esitades küsimuse, kes kontrollib külmutatud varasid, peamise transatlantilise erimeelsusena.
Taust
Aastal 2022 külmutasid Lääne riigid Venemaa täiemahulise sissetungi järel Vene riiklikud varad, mille väärtus on ligikaudu 260 miljardit eurot, millest enamik asub ELis. Kyiv sai G7 riikidelt 45 miljardi euro suuruse laenu, mille tagatiseks on nendest ELis hoitavatest varadest saadavad tulud. Eelmise aasta lõpus võtsid ELi juhid kohustuse kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina ülesehituse rahastamiseks juhul, kui Venemaa ei maksa pärast sõda sõjakahjusid. Sarnane ettepanek sisaldus eelmisel aastal välja pakutud Trumpi administratsiooni 28-punktilises rahukavas, mis ei saanud toetust. Mitmed Euroopa pealinnad on varade kasutamisele vastu, viidates õiguslikele probleemidele.