Jevropejska pravda
Jevropeiska Pravda (European Truth) on Ukraina veebiuudiste väljaanne, mis keskendub Euroopa integratsiooni ja Euro-Atlandi küsimustele. See loodi 2009. aastal Ukrainska Pravda eriprojektina ning kajastab alates sellest ajast regulaarselt EL poliitikat, Ukraina suhteid Euroopa institutsioonidega ning rahvusvahelist diplomaatiat. Väljaanne avaldab uudiseid, analüütilisi artikleid ning intervjuusid Ukraina ja välispoliitikutega, diplomaatidega ja ekspertidega.
-
Saksa poliitikõrguselane kutsus üles kuni 2,6 miljoni inimese tagasisaadmise
Tino Chrupalla kutsus üles Saksamaalt syrjalaste, afganlaste ja ukrainlaste tagasisaadmise, kui nende kaitse alused kaovad. Ta seostas seda võimaliku sõja lõpuga Ukraines ning ohutu olukorra saavutamisega Süürias ja Afganistanis. Poliitilised kommentaatorid ning õiguseksperdid hoiatavad, et selline massiline ja kiire väljasaandmine oleks juriidiliselt võimatu ning praktiliselt ebarealistlik.
-
YouGovi küsitlus: 49% sakslastest pooldab Ukraina abi vähendamist või lõpetamist
YouGovi küsitluse järgi pooldab 49% küsitletud sakslastest Ukrainale antava abi vähendamist või lõpetamist, samal ajal kui 39% soovib abi jätkamist. Küsitlus viidi läbi 2329 vähemalt 18-aastase Saksamaa kodaniku seas.
-
Kaks Venemaa raketti ja droon langesid Poola õhuruumi
Venemaa suure massiivse raketünnaku ajal 20. novembril sattusid Poola õhuruumi kaks Venemaa raketti ja üks reaktiivdroon. Poola võimud kutsusid kokku hädaolukorra koosoleku ning teatasid, et langenud objektid ei põhjustanud vigastusi ega kahjustanud kriitilist infrastruktuuri.
-
Venemaa lükkas üles NATO-laadse „kvaasiliikmelisuse“ Ukrainale kõrvale
Venemaa aseväliseministri asetäitja Sergei Rjabkov ütles, et mis tahes kujul NATO kaudne Ukrainale turvagarantide raam ei sobi Moskvale. Ta lisas, et Venemaa arutelud on seotud eelkõige riigi enda ohutusega ja et Venemaa soovib Ukrainalt визнання, et see ei станe NATO liikmeks. Samal ajal väitis USA presidentlik saadik Jared Kushner, et Washington suutis Moskva veeruma kaaluma garantide ületamist NATO 5. artikli eeskujul, kuid Venemaa ei kinnitanud seda väidet.
-
EL-i komisjon eraldatas Ukrainale 7,9 miljardit eurot suurimana üheainsa väljamakseta
Euroopa Komisjon eraldatas 20. novembril Ukrainale 7,9 miljardit eurot programmi Ukraine Facility raames. See on üheksanda makse ja programmi ajaloo suurim ühekordne väljamakse; raha jõudis Ukrainale riigieelarvesse.
-
Berliinis kogunes Koalitsioon Valmiv: Euroopa kaasatakse Venemaa ja USA-ga Ukraina rah peace läbirääkimistesse
Berliinis toimus 19. novembril 2026 Koalitsiooni Valmiv kohtumine, millel osales peaaegu 40 riigi delegatsioonid. Osalejad kinnitasid Euroopa jätkuvat toetust Ukrainale, kutsusid Venemaat до zimenergiatarnet ja Musta mere rahu kokkulepet ning otsustasid kaasata Euroopa tulevasteks neljakülalisteks läbirääkimisteks.
-
Trump, Xi ja Putin kohtusid esimest korda kolmepoolselt Šenzhenis
Šenzhenis toimus 19. novembril esimest korda ajaloo kolmepoolne kohtumine Ameerika Ühendri-state, Hiina ja Venemaa juhtide vahel. Donald Trump, Xi Jinping ja Vladimir Putin arutasid muu hulgas sõjateemat, tuumaspirutist ja eskaloerumise vähendamist. Ukraina sõnastus reservatsioonid nii kohtumise tähenduse kui ka võimalike Ukraina puudutavate kokkulepete suhtes.
-
Trump küsis Euroopa jätkuvat sõjalist toetust Ukrainale ja vihjas Putinile valmisolekule rääkida
Donald Trump поставив 19. novembril kahtluse alla Euroopa edasiste kulutuste vajalikkuse Ukrainale sõjaks. Euroopa juhtid kaitstesid toetuse jätkumist ning rõhutasid, et see võimaldab läbirääkimistel tugineda tugevale positsioonile. Samal ajal väitis Trump, et Venemaa president Vladimir Putin on tõsiselt valmis Ukraina sõja lõpetamiseks läbirääkimistele.
-
EL pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot sissejuhitava toetuse instrumendi raames. Sellest 25 miljardit eurot on mõeldud kaitseks ja 20 miljardit eurot eelarve toetuseks. Ettepanek vajab Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu heakskiitu.
-
Kanada kuulutab välja uue sõjalise abi pakendi Ukrainale
Kanada kuulutas 18. novembril välja uue sõjalise abi pakendi Ukrainale, mis hõlmab laskerammu, õhukaitse seadmeid ja sensoreid, talvist varustust ning sõjaväeliste toidukomplektide komplekte. Paketis sisalduvad 20 mm laskerammud on mõeldud eelkõige ründedroonide Shahed ja teiste ühedroonide vastu, kuid ka kriitilise infrastruktuuri ja rindeväe positsioonide kaitsmiseks.
-
Berliinis toimus Koalitsiooni valmisoleku kohtumine Ukraina, USA ja Euroopa juhtidega
Berliinis toimus 19. novembril Koalitsiooni valmisoleku liidrite kohtumine, milles osalesid president Volodymyr Zelenskii ning USA eriesindajad Jared Kushner ja Steve Witkoff. Участники arutasid Ukraina sõjalist ja rahalist toetust, pärast sõda pakutavaid ohutusgarantii ning järgmise mitmepoolse rahuvõtte ettevalmistust. Kohtumine oli osa koordineeritud diplomaatilisest pingutusest, mis hõlmas ka Donald Trumpi läbirääkimisi Hiinas.
-
Ukraina ründas Krimi silda öösel 17. novembril teist korda ööpäeva jooksul
Ukraina sõjaväe ründas Krimi ehk Kerche silda 17. novembri öösel, teist korda 24 tunni jooksul. Rünnaku järel varises üks terasest arkest ja selle all olnud autosild merevette, raudteesild sai kahjustada ning autode ja rongide liiklus peatati. Laialdane operatsioon kestis mitu nädalat ja koosnes seitsmest etapist.
-
Colby kritiseeris Ukraina kaugüleskusi, Euroopa ministrid kaitsevad neid
USA kaitseministri asetäitja Elbridge Colby ütles 17. novembril Brüsselis, et Ukraina on teist kuud järjest rohkem territooriumi vabastanud, kui Venemaa okkupeerinud, ning tõi põhiprioriteediks fronti hoidmise. Ta kritis kaugüleskusi Venemaa tsiviilinfrastruktuuri vastu, kuid rõhutas, et see ei tähenda Ukraina sõjaliste võimete piiramist. Saksa ja Briti kaitseministrid kaitsesid Ukraina r-deep-strikes'i.
-
Prantsusmaa kinnitas väikeste sõjaväeosade paiknemist Ukrainas lähetusmissooni „Volia”
Prantsusmaa kinnitas, et selle sõjaväeosad on paiknenud Ukrainas lähetusmissooni „Volia” raames vähemalt möödunud suve lõpust. Väikesed rotatsioonidega üksused koolitavad Ukraina sõjaväelasi ning aitavad hooldada Prantsusmaa antud relvi ja tehnikat, kuid ei osale lahingutes. Pariis ei ole täpsustanud sõjaväeosade arvu ega teavitanud Prantsusmaa parlamendit missioonist.
-
Trump ütles, et ei teadnud Starlinki piirangutest Ukraiinas
Donald Trump ütles 16. novembril, et ei olema teadlik Starlinki ja Starshieldi kiiruspiirangutest Ukraiinas. Ukraina ametnikud kinnitasid samal ajal, et piirнення тривали сьомий день, обмежували переhüüdmisdroonide tööd ning põhjustasid probleeme sõjaväeoperatsioonides. Pentagon ja SpaceX ei olnud piirangute põhjuseid selgitanud.
-
NATO kiitis Ukraina rünnakuid Venemaa naftarefinitsioonidele ja kinnitas Kijevi suveräänite õigust
NATO Euroopa ühendatud juhtkonna asetäitja John Stringer kiitis Ukraina rünnakuid Venemaa naftarefinitsioonide vastu ning kutsus western allies üles tunnustama nende tulemuslikkust. Ta також заявил, et Ukraina eesmärgid ceasefire'i saavutamisel on NATO prioriteetid ning et tuleviku territooriumi suhtes on otsustamise õigus ainult Ukrainal. Samal ajal on USA korduvalt nõudnud rünnakute lõpetamist, pidades neid seotuks kütuse- ja energiahindade tõusuga.
-
Venemaa FSB vahistas kaks Poola kodanikku, Poola peab väiteid provokatsiooniks
Venemaa FSB vahistas Kaliningradi oblastis kaks Poola kodanikku ja süüdistas neid spionaažis. Poola võimud kutsuvad väiteid provokatsiooniks ja eitavad nende paika püsimist, nõudes Venemaalt kahepoolse kokkuleppe kohaselt formaalset teavitust.
-
53% saksa DESTest toetab Ukrainale abistamise jätkumist sõja lõpuni
YouGov uuringu järgi toetab 53% saksa valitsustest riigi elanikest Ukrainale abistamise jätkumist до завершення війни, 45% вважає seda неправильним. Toetus Ukrainale on Saksamaal poliitiliselt polarizinguma teema, mis ületab имміграціонні küsimused, ning saksa valitsuse rahastamiskavatsused on Euroopa Liidu eelarvega seotud.
-
Soome president ja Norra peaminister kõnelesid Putiniga Ukraina rahu küsimustel
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre rääkisid 27. oktoobril Volodõmyr Putiniga umbes 90 minutit. Euroopa tegevajad koordineerisid kõne Ukraina presidentiga Volodõmyr Zelenskõiga ning edastasid Kremlile Ukraina seisukoha. Støre ei näe siiski märke, et Putin oleks tõeliselt valmis raua lepinguks, ning Euroopas puhkes vahe ühenduse võimaliku rolli kohta Moskvas.
-
EL and Ukraine EÜ-le 4,36 miljardit eurot: 3,7 miljardit eelarvele ja 658 miljonit kaitsele
Euroopa Liidu 5. novembril eraldatud ja üle kantud 4,36 miljardi euro suurune paketi raames sai Ukraina 3,7 miljardit eurot makromajandusliku abina riigieelarvele ning 658 miljonit eurot kaitsevajadusteks. See oli Ukriina teine makromajandusliku abi transš ning seitsmas kaitseotstarbeline väljamakse programmis Ukraine Support Loan.