Jevropejska pravda
Jevropeiska Pravda (European Truth) on Ukraina veebiuudiste väljaanne, mis keskendub Euroopa integratsiooni ja Euro-Atlandi küsimustele. See loodi 2009. aastal Ukrainska Pravda eriprojektina ning kajastab alates sellest ajast regulaarselt EL poliitikat, Ukraina suhteid Euroopa institutsioonidega ning rahvusvahelist diplomaatiat. Väljaanne avaldab uudiseid, analüütilisi artikleid ning intervjuusid Ukraina ja välispoliitikutega, diplomaatidega ja ekspertidega.
-
Venemaa õhuruudud Kõmõšuvahhas surmatasid vähemalt 31 inimese
Venemaa ründas 2. novembril Zaporižža oblastis Kõmõšuvahha kooli ja selle kõrval asuvat varjupaika, kus jagati humanitaarabi. Esialgu oli ohvrite arv 26, hiljem kasvas see 31-ni; Volodymyr Zelenskyi teatas hiljem 33 hukkunust. Päästetööd jätkusid ning kadunute arv kasvas 48-lt 58-le.
-
USA vahendatud Ukraina ja Venemaa töökohtumised toimuvad 10.–11. novembril Abu Dhabi
USA vahendatud Ukraina ja Venemaa töökohtumised toimuvad 10.–11. novembril Abu Dhabi. Kolmepoolsel kohtumisel käsitletakse pärast sõjaohu kujunevaid ohutuslahendusi, deeskalatsiooni, humanitaarmeetmeid ja edasisi samme suunas rahule. Venemaa delegatsiooni juhib Vladimir Medinski, USA poolt esindavad tõenäoliselt Steve Witkoff ja Jared Kushner. Samal nädalal kohtuvad USA esindajad ka Brüsselis Euroopa ja NATO esindajatega.
-
Brüsselis arutatakse 4.–5. novembril Ukraina julgud turvalisuse garantii ja pärastsõja taastumist
Euroopa Komisjon korraldab 4. novembril Brüsselis töökohtade kohtumise Ukraina julgud turvalisuse, pärastsõja taastumise ja majandusarengu küsimustel. Kohtumisel osalevad Ukraina, USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, NATO ja Maailmapanga esindajad. 5. novembril keskendatakse eraldi istungit turvalisuse garantiidele ning 10.–11. novembril on Abu Dhabi kavandatud Ukraina, USA ja Venemaa kolmepoolne töökohtade kohtumine.
-
USA soovitab kiiresti taastada Venemaa gaasiühenduse kaudu Ukraina territooriumi
USA soovitab Venemaa gaasi kiiret taastamist Euroopa jaoks Ukraina läbi kulgevate torude kaudu, et toetada energiarelje kõnelusi. Plaani raames müüks Venemaa gaasi läbi USA vahendaja, raha laekutakse kolmanda riigi escrow-kontole ning Ukraina saaks taastada transiiditulu. Kreml väitis 2. novembril, et taastamine pole praegu võimalik, Euroopa liidud aga vastustavad ideele üldiselt vastu.
-
Zelenskii: Ukraina peatab Venemaa naftarefineerimiste rünnakud vaid tingimustel
Ukraina jätkas pärast kolmepäevast pausi rünnakuid Venemaa naftarefineerimiste vastu, sest Venemaa jätkas Ukraina energiataristu rünnakuid. President Volodymyr Zelenskii pakkus välja kaks tingimust: Venemaa lõpetab rünnakud või USA annab Ukrainale vähemalt kuuks ajaks Patriot-vahelehdelaengute patareid. Ukraina on valmis raketele raha leidma.
-
Zelensky kohtus Istanbulis Erdoğaniga: julge turvalisus, sõnastikud ja Musta mere julgeolek
Ukraina president Volodymyr Zelenskyy teeb 31. oktoobril 2026 Türkiyos töövisiidi president Recep Tayyip Erdoğani kutsel ning kohtus temaga Istanbulis. Nad обгutasid kahepoolset koostööd, sõda Venemaaga, võimalust kaasata Türkiye läbirääkimistesse ning ohutut laevaliiklust Mustas meres. Zelenskyy ütles, et novembris võidakse jõuda varem arutatud läbirääkimisvormideni, sealhulgas kolmepoolsel formaadil USA, Ukraina ja Venemaa osavõtul.
-
USA kiitis Ukrainale 500 PAC-3 MSE raketi müügi heakskiitmise
USA riigidepartemant kiitis heaks võimaliku 500 PAC-3 MSE raketi ja nendega seotud varustuse müügi Ukrainale ligikaudu 2,1 miljardi dollari eest. Ostu rahastavad Kanada, Saksamaa ja Norra programmi JUMPSTART kaudu ning Ukraina riiklikud vahendid EL-i laenust. Volodymyr Zelenskyi ütles, et uued raketid võivad jõuda alles aastate pärast, kuid neid on vaja juba sel talvel.
-
USA viivitab PAC-3 Patriot-raketide saatmisega Ukrainale, PAC-2 kohalised jätkuvad
USA on teatanud, et Ukrainale viivitatakse Patriot-süsteemi PAC-3 raketi, mida kasutatakse peamiselt ballistiliste eesmärkide tabamiseks. Samal ajal jätkub vanemate PAC-2 raketete ning muud eurooplasede poolt rahastatud relvade saatmine PURLi mehhanismi kaudu. NATO ülemkindlasti kinnitab, et pakettidega pole viivitust, kuid liitlaste allikad on ettearvamatuses ja kahtlevad, et lisaraketid jõuavad Ukrainale enne USA kongressi vahevalimisi.
-
Poola annab Ukrainale kaks MiG-29 hävituslennukit
Poola otsustas anda Ukrainale kaks MiG-29 hävituslennukit, mis kuuluvad ligikaudu 50 miljoni euro suurusse uue sõjalise abi paketti. Lennukid viiakse üle lähitoolil, üks neist on veel lennuvõimeline, teise ressurss on ammendunud ja selle osi võidakse kasutada varuosadena. Paketi täpset koostist Poola kaitseministeerium konfidentsiaalsuse tõttu ei avalikustanud.
-
Norra peaminister südis Financial Timesi väidet, et Putin valitses Põhinõukogu kõne ajal
Norra peaminister Jonas Gahr Støre ja Soome president Alexander Stubb rääkisid 27. oktoobril telefoni teel Vladimir Putiniga. Støre lükkas ümber Financial Timesi väite, et Putin pidas kogu järelejäänud aja loengu keskmiaegsest slaavi ajaloost, ning väitis, et kõik osalejad rääkisid ligikaudu võrdselt. Norra palus ajalõikku parandada või väite ümber lükata, kuid Financial Times keeldus.
-
Zelensky: USA annab Ukrainale aastas vaid umbes 12 Patriot-raketti kuus
Ukraina president Volodõmyr Zelenskõi ütles, et USA annab 2026. aastal Ukrainale keskmiselt 12 Patriot-raketti kuus, kuid hinnanguline vajadus on umbes 150 raket kuus. Ta palus president Donald Trumpil kiiresti kinnitada „talvise raketipaketi“ ning USAs kaitseministril Pete Hegsetil lõpetada 23 lisaraketi lepingute sõlmimine.
-
Nii valitsus eraldab Ukrainale 1,2 miljardit eurot mittemilitaarset abi
Nii valitsus eraldab Ukrainale 1,2 miljardit eurot mittemilitaarset abi 2027.–2029. aastaks. Paketi kuulutati 28. oktoobril Kiievis ning selle prioriteetideks on energia ja veevarustus, taastamine, kriitilise infrastruktuuri kaitse ja ettevõtluse toetamine.
-
Kolm meredrooni ründasid konteerilaeva CONTSHIP JET, 18 meremeest päästeti
Kolm meredrooni ründasid 28. oktoobril 2026 Bulgarija majandusvöötmes Liiberia lipuga konteerilaeva CONTSHIP JET. Kõik 18 laevameest evakueeriti ja viiakse Varnasse, teadaolevalt ilma vigastusteta; laev uppus ööl 29. oktoobril. Ründamise eest vastutajat ei ole kindlaks tehtud.
-
Trump: Zelensky ja Putin kohtuvad peagi; kolmepoolne kohtumine Abu Dhabis on ajalooline
USA president Donald Trump teatas, et Volodymyr Zelenskii ja Vladimir Putin kohtuvad peagi, kuid ei täpsustanud kohtumise kuupäeva, kohta ega vormi. Samal ajal valmistab Ukraina ette kolmepoolset tehnilist kohtumist Ameerika Ühendriikidega ja Venemaaga Abu Dhabis, орijatel seda novembri alguseks. Ukraina ootab täpset kuupäeva pärast 4. novembrit ning sõltub kohtumise toimumine muu hulgas USA kättesaadavusest ja olukorrast Lähiaas.
-
Soome ja Norra liidrid rääkisid Putiniga ning kutsusid üles sõja lõpetamist
Soome president Alexander Stubb ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre algatasid 27. oktoobril Putiniga kooskõlastatud telefonikõneluse, et arutada sõja lõpetamist ja tulevaseid läbirääkimisi Abu Dhabi'is. Pärast kõnelust teavitasid nad president Volodymyr Zelenskyi sellest. Euroopa liikmed reageerisid ettevaatlikult ning vaidlustasid, kas selline algatus oli ülejäänud EL-iga piisavalt kooskõlastatud.
-
Poola kohaliku omavalitsuse koostöö Lviviga katkeb UPA-aastale pühendatud otsuse tõttu
Poola kohaliku omavalitsuse esindajad peatasid või lõpetasid koostöö Lvivi ja Lvivi oblastiga pärast Lvivi oblastrada otsust tähistada 2027. aastat Ukra-insurgentsiarmee, Roman Shukhevychi ja Oleh Olzhychi aastana. Przemyśli linn suspendis partnerluse, kuid Lublini voivoodship lõpetas koostöö täielikult.
-
Venemaa ründas Ukraina öösel 176 drooniga, tabamus tekitas ulatuslikke kahjustusi
Venemaa käivitas Ukraina vastu öösel 23. oktoobri 176 ründdrooni, millest 92 olid Shahed-tüüpi reaktiivdroonid. Ukraina õhukaitse neutraliseeris või surus alla 140 drooni, kuid tabamused kahjustasid tsiviil-, raudtee- ja energia infrastruktuuri. Üle 500 000 inimese jäi elektrijuurdepääsuta ning Poola tõstis õhukaitsevalvele sõjaväeõhusõidu ja aktiveeris kaitseväe.
-
Ukrainale kuuluv kaubalaev Khoryv uppus Musta merre: üks meremees suri ja kolm on kadunud
Kaubalaev Khoryv uppus 23. oktoobril Musta merre 13 mere(miili ehk umbes 24 kilomeetrit kaugusel Konstantsast, väljaspool Rumeenia territoriaalvete. Päästevõimud tõid veest välja üheksa elusat meremeest ja ühe surnu, kolme otsingud jätkuvad. Esialgsete teadete kohaselt võis põhjuseks olla drooni rünnak, kuid Rumeenia siseministeerium ei olnud põletamise põhjust lõplikult kinnitanud.
-
Zelensky: Trump võib Putini lauaotsa sunnida, kuid Ukraina vajab raket ja sanktsioone
Volodymyr Zelensky ütles CNN-i intervjuus, et Donald Trump võib aidata Venemaa sõda lõpetada, kui kohaldab Putinile sama survet ja retoorikat, mida kasutab Zelenskiga. Ukraina kaks peamist nõuet liitlastele on säilitada sanktsioonid Venemaa vastu ning saada tõhusamaid õhukaitserakete. Zelensky rõhutas, et suhted USA-ga on напrząte, kuid ei ole tingitud isiklikest vastatõukestest.
-
Trump väidab, et Starlinki kiiruspiirang tõsteti, kuid Ukraina sõnastus pole veel taastunud
Donald Trump ütles 22. oktoobril, et Elon Musk tühistas Starlinki kiiruspiirangu Ukraina sõjaväe jaoks. Ukraina ametnikud ja sõjaväeallikad aga teatasid samal päeval, et piirang kehtis endiselt ning ühenduse katkestusi esines 160–161 km/h juures. Starlink hakkas pärast Trumpi ja Muski võimalikku kõnelust töötama stabiilsemalt, kuid ei taastunud täielikult.