Jevropejska pravda
Jevropeiska Pravda (European Truth) on Ukraina veebiuudiste väljaanne, mis keskendub Euroopa integratsiooni ja Euro-Atlandi küsimustele. See loodi 2009. aastal Ukrainska Pravda eriprojektina ning kajastab alates sellest ajast regulaarselt EL poliitikat, Ukraina suhteid Euroopa institutsioonidega ning rahvusvahelist diplomaatiat. Väljaanne avaldab uudiseid, analüütilisi artikleid ning intervjuusid Ukraina ja välispoliitikutega, diplomaatidega ja ekspertidega.
-
Rubio: Ukraina ei püsiks ilma USA abita; ta märkis teemat Starlinki piirangute ümber
USA riigisekretär Marco Rubio ütles ajakirjanikele, et Ukraina ei eksisteeriks täna ilma USA abita, mis ulatub tagasi Bideni administratsiooni. Ta kiitis Ukraina sõdurite vaprust ja lükastas Ukraina ametnike süüdistused, et Valge Maja on abi piiranud. Rubio kommenteeris ka WSJ teadet SpaceXi juhi Elon Muski väidetavast otsusest piirata Starlinki juurdepääsu Ukrainale.
-
Oslo kõnelustel arutati Ukraina julgeolekugarantiid, pärast mida siirdub Witkoff Venemaale
Oslo sai 20. oktoobril kokku Ukraina president Volodymyr Zelenski, USA eriesindaja Steve Witkoff (kohal) ning Donald Trumpi väimees Jared Kushner (veebi vahendusel, haiguse tõttu). Koos Norra peaministri Jonas Gahr Støre ja Soome presidendi Alexander Stubbiga arutati julgeolekugarantiide variante, sealhulgas NATO liikmesust ja nn Article 5-light varianti. Witkoff plaanib seejärel sõita Peterburi kohtuma Vladimir Putiniga ning edastama Oslos valminud ettepanekuid.
-
Zelensky ja Rubio arutasid intervalltõrjerakette, varajast hoiatamist ja Starlinki olukorda
Ukraina president Volodymyr Zelensky pidas 20. oktoobril telefonikõneluse USA riigisekretäri Marco Rubioga. Kõneluse kolm peateemat olid ballistiliste rakettide vastased intervalltõrjeraketid, varajane hoiatus Vene ballistiliste rünnakute eest ning Starlinki ja Starshieldi teenuste taastamine Ukrainas. Zelensky nimetas vestlust "sisuliseks" ja "konstruktiivseks" ning tänas Rubiot. Rubio ütles ajakirjanikele Indias, et USA poliitika Ukraina suhtes ei ole muutunud ning varajase hoiatuse probleemid olid tehnilist laadi.
-
Ukraina asepeaminister ei pea vajalikuks konkursi korraldamist peaprokuröri ametikohale
Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Vsevolod Chentsov ütles intervjuus väljaandele Yevropeiska Pravda, et ta ei näe vajadust ega võimalust korraldada konkurssi peaprokuröri ametikohale. Tema sõnul ei sisalda ELi nõuded sellise konkurssi läbiviimise kohustust ning et sellist Euroopa praktikat ei eksisteeri. Tema seisukoht on vastuolus parlamendi antikorruptsioonikomitee juhi Anastasia Radina seisukohaga, kes on varem rõhutanud, et mõned ELi liikmesriigid sellist praktikat rakendavad.
-
Zelenski kõneles Trumpi esindajatega õhutõrje ja järgmiste diplomaatiliste sammude üle
Ukraina president Volodymyr Zelenski pidas pühapäeval, 18. oktoobril telefonikõne USA president Donald Trumpi esindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. Vestluses käsitleti hiljutisi Ukraina-USA läbirääkimisi Floridas, õhutõrjet, Venemaa jätkuvat pommitamist ning järgmisi diplomaatilisi samme.
-
Zelenskyi Londoni-visiidi ajal kiirendab Suurbritannia Ukrainale LMM-rakettide tarnet
Ukraina president Volodymyr Zelenskyi saabus 14. oktoobril Suurbritanniasse, kus ta kohtus peaminister Keir Starmeriga ja kuningas Charles III-ga. London teatas kerged mitmeotstarbelised LMM-raketid tarnete kiirendamisest Ukrainale reaktiivmootoriga droonide, sealhulgas Shahed-tüüpi droonide tõrjumiseks. Samuti kuulutati välja 45 miljoni naelsterlingi suurune õhutõrjerakettide pakett, millest 10 miljoni naelsterlingi eest tarned kiirendatakse enne talve. Lisaks rakendab London täielikult keelu mereveoteenustele Vene LNG ekspordil ning tahab seda küsimust tõstatada IMF-i kohtumisel Bangkokis.
-
Trump tegi Putiniga diislikütuse kokkuleppe ja nõudis Zelenskyl lahkumist
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump telefonkõne järel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kokkuleppest lasta USA ja maailma turgudele 300 000–3 miljonit tonni Vene diislikütust. Kreml tühistas selleks ennetähtaegselt juulis 2026 kehtestatud diisliekspordi keelu ning USA rahandusministeerium väljastas ajutise üldloa kuni 7. aprillini 2027. Trump süüdistas seejärel Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt sõja mitte lõpetamises ja ütles, et "on aeg, et Ukraina valiks uue presidendi". Zelensky nimatas otsust "nõrkuseks" ja "kingituseks Putinile", samal ajal kui USA, Ukraina, Euroopa ja NATO läbirääkimised Miamis ennetähtaegselt lõppesid.
-
Trump tühistas Venemaa diislikütuse sanktsioonid Putini kõne järel – Euroopa ja Ukraina kriitika
9. oktoobril teatas USA president Donald Trump 'ülim edukast' telefonikõnest Vladimir Putiniga ja leppis kokku Venemaa diislikütuse tarned USA ja maailmaturgudele, tuues välja korragaaksade mahuks kuni üle 4,8 miljoni tonni. USA rahandusministeerium andis välja ajalueu üldise litsentsi (No. 135), mis lubab Vene päritolu diislikütuse müüki ja importi kuni 7. aprillini 2027. President Volodõmõr Zelenskõi nimetas otsust 'nõrgaks' ja 'ebaausaks' ning ütles, et Ukraina jätkusid droonirünnakuid Venemaa naftatehastele. Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Soome, Rootsi ja Eesti juhid kinnitasid, et ei vähenda survet Venemaale, ning Kaja Kallas teatas 12. oktoobriks kavandatavast suurimast ELi sanktsioonide paketist alates sõja algusest.