Vitali Klõtško
-
Venemaa raketilaud kahjustas Kiievi Põhja-silda ja metroo
Venemaa ründas Kiievi 26. oktoobri õhtul ja 27. oktoobri ööl kahe lainena ballistiliste rakettidega. Rünnakutes sai surma 46-aastane naine ning vigastada 14 või 15 inimest, olenevalt esialgsest või hilisemast ohvrite arvust. Kahjustada said muu hulgas Põhja-sild, metroo infrastruktuur, ülikooli campus, haiglad ja elamud.
-
Kiiv eraldab ühe miljardi hriini Dnipro jõele kombineeritud veesillaste ehitamiseks
Kiivi kaitsenõukogu käsitles 27. oktoobril kombineeritud veesillaste ja nende juurdepääsuteede ehitamise kava. Linna võim eraldab sellele ühe miljardi hriini, ülesanded paigutab sõjaline juhtkond ning kooskõlastab Kiivi sõjaväeline kohaliku administratsioon. Taustaks on Venämaa raketööö, mille järel sai kahjustada Põhja sild ja liiklus selle üle katkestati.
-
Kiiev on teinud üle 60% stabiilsusplaani ja plaanib selle valmida detsembriks
Kiiev väidab, et on täitnud üle 60% linna stabiilsusplaani ning kohustub selle lõpetama detsembriks. Tööd viivitavad õhuhäired, Venemaa rünnakute kahjustused ja finantseerimisraskused. Linna keskne kaugkütus oli kütteperioodiks valmis ning ühistransport ja veevarustus töötavad.
-
Venemaa raket ja droone ründasid Ukraimat, peamine sihtmärk oli Kiiev
Venemaa korraldas ööl 21.–22. oktoobrini Ukraina vastu massiivse kombineeritud raket ja droonide ründe, mille peamine sihtmärk oli Kiiev. Kiievis tulid rünnakud kolmes baliistiliste rakettide lainena, mis kahjustasid elanikke ja tsiviilinfrastruktuuri ning häiritsid liiklust ja metroo. Zelenskij seostas ründe vahetult pärast toimunud läbirääkimistega, näidates tema hinnangul, et Venemaa suhtes sõja lõpetamisse pole tegelikku muutust.
-
Ukraina rahvaarv hinnatakse 2026. aasta keskel 28,5 miljonile
Ukrainas Rahva Demograafia Instituut hindab valitsuse kontrolli all olevate alade elanike arvuks 28,5 miljonit. Uus hinnang on ligikaudu 500 000 inimes väiksem kui eelmine, peamise причиною muutust nimetatakse rännet. Euroopa Liidus oli 31. augusti seisuga ajutist kaitse pakkunud 4,43 miljonile ukrainalasele.
-
Ukrainian droonid rastasid Kyivis 24-korruselist elukoopat ja muud objekte
Ukrainas rastasid öösel 20.–21. oktoobril Kyivit droonidega, rünnates kolme linnaosa. Svjatoshõnski rajoonis tabamus 24-korruselist elukoopat, kus süttis põlema põranda ja osa konstruktsioonidest lõi hävinud. Solomjanski rajoonis tabati transpordiobjekti ning Desnjanski rajoonis süttisid parandatud autot.
-
Witkoff kohtus Peterburis Putiniga; Moskva nõustus taasalustama kolmekõnelisi läbirääkimisi
USA eriesindaja Steve Witkoff kohtus 21. oktoobril Peterburis umbes kolm tundi Vladimir Putiniga, vahetades varem 20. oktoobril Oslos Ukraina presidenti Volodymyr Zelenskyt, Norra peaministrit Jonas Gahr Støret ja Soome presidenti Alexander Stubbi sisaldanud kõneluste tulemusi. Putin teatas kohtumise alguses USA kodaniku Stephen Hubbardi vabastamisest, Witkoff nimetas Putinit "humanistiks" ja Venemaa väljendas valmisolekut jätkata kolmekõnelisi USA-Venemaa-Ukraina läbirääkimisi novembri kümnendates päevades.
-
Kiievis häirivad veevarustust energiatarvete kahjustused ja vana tehnika
Kiievis tekkisid osades linnaosades veevarustusprobleemid pärast seda, kui Vene rünnakud kahjustasid energiavõrgustikku. Kiiev Veekanal seostab katkestusi energiavarustuse häirete ja amortiseerunud elektriseadmete lagunemisega. Kolme spetsiaalse diiseljaama võimsus on kokku 16 MW, kuid võtuelektrit vajab üle 50 MW, mistõttu püsiv veevarustus võib viibida kevadeni 2027.
-
Veniam-rakettide ja 186 drooni rünnak tabas Ukraimat laialdaselt
Venemaa ründas Ukraimat ööl 20.–21. oktoobril alates kella 18.00 krilaat-rakettidega «Iskander-K» ja 186 eri tüüpi drooniga. Ukraina õhukaitse oli hommikul 08.30ks tuletanud või pärssinud 150 drooni, kuid rünnak tabas elu-, energia-, transpordi-, haridus- ja äripõhimõtteid ning põhjustas hukkumisi ja vigastusi.
-
Venemaa ranniku- ja drooniaire ründas Kiivi ja selle ümbrust 20. oktoobril
Venemaa ründas 20. oktoobril Kiivi ja Kiivi oblasti droonidega, tabades energeetikavõrku, meditsiiniasutusi ja muud linnainfrastruktuuri. Kiivis suri üks inimene ning lõpliku koondandmed 17:50 seisuga näitasid 12 vigastatut, kellest kuus oli haiglas. Kiivi ümbruses suri droonirünnakus kolm inimest ja vigastati vähemalt neli.
-
Ukraina rünnak Strazhesko Instituudi operatsiooniosale põhjustas ühe patsiendi vigastuse
Venemaa väed ründasid Kijevis asuva Strazhesko Instituudi kuuelandal asuvat operatsiooniosa. Üks patsient sai vigastada ja sai vajaliku abi. Teated lahkuvate kohta on vastuolulised: peaminister kinnitas, et instituudis hukkus keegi, kuid üks hilisem Ukraina allikas väidab, et surm oli siiski ühe patsiendi saatus.
-
Venemaa ründas Ukrainat 580 drooni ja kahe Kh-59 raketiga; alla tulistati 536 drooni
Ööl vastu 15. oktoobrit (alates 14. oktoobri kella 18:00-st) ründas Venemaa Ukrainat kahe Musta merelt tulistatud Kh-59 tiibraketi ja 580 eri tüüpi löökdrooniga (Shahed, Gerbera ning imitatsioonidroonid). Ukraina õhutõrje neutraliseeris 536 drooni; tabamused registreeriti 31 asukohas ja alla tulistatud sihtmärkide jäänused langesid 11 asukohas. President Zelenski sõnul tulistas Venemaa alates eelmise päeva algusest kuni 15. oktoobri kella 9-ni rohkem kui 850 Shahed-tüüpi drooni ning Kirovohradi ja Dnipropetrovski oblastis sai surma kokku kuus inimest.
-
Venemaa pommitas Kiievet ja Harkivat, jättes 600 000 inimest elektrita
Vene väed korraldasid 13.–14. oktoobri öösel ulatusliku löögi Ukraina vastu, kasutades 39 ballistilist raketti ja 128 drooni. Rünnak sihtis Kiievi, Kiievi oblasti ja Harkivi energia- ja kriitilist infrastruktuuri. President Zelenskõi teatel jäi vähemalt 600 000 inimest elektrita, kahjustada sai 26 elektrienergia kompleksi elementi ja neli nafta- ja gaasikompleksi objekti. Kiievis sai surma kolm ja vigastada üle 20 inimese, kui ballistilised raketid tabasid TEC-4 elektrijaama ja üheksakordset elamut Desnjanksi linnaosas. Rünnak toimus kaks päeva pärast USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud nn energiarelvarahu.
-
Kiievi linnapea Klitško esines parlamentis ja süüdistas keskvõimu talviseks kriisiks valmistumise takistamises
14. oktoobril 2026 esines Kiievi linnapea Vitali Klitško Ülemraadas, kuhu ta kutsuti 13. oktoobril andma aru pealinna talveks ettevalmistamisest. Klitško lükkas ümber süüdistused halvas valmisoleus ja süüdistas keskvõimu hoopis «pidevate löökide» andmises Kiievile, vahendite blokeerimises ning õhutõrje ja Ukrenergo objektide kaitses puudujääkides. President Zelenskyi oli varem kahel korral, 9. ja 13. oktoobril, kritiseerinud Kiievi linnavalitsust Plaani stabiilsuse tähtaegade peaaegu täieliku täitmata jätmise eest.
-
Ukraina parlament kutsus Kiievi linnaea Vitali Klitškole ülevaadet andma
Ukraina Verkhovna Rada hääletas 13. oktoobri istungil 151 poolthäälega Kiievi linnaea Vitali Klitško parlamendi ette kutsumise poolt. Ettepaneku tegi valitseva fraktsiooni „Rahva Teener" liige Mariana Bezuhla. Klitško sai parlamendis kõnelda viis minutit, küsimusi talle esitada ei lubatud. Ta nimetas süüdistused põhjendamatuteks ja väitis, et õhutõrje ei ole linnaea pädevuses.
-
Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega – tabamuse sai soojuselektrijaam TEC-4 ja elumaja
13. oktoobri õhtul tabas Venemaa Kiievit ballistiliste rakettidega. President Volodõmõr Zelenski sõnul oli rünnaku peamine siht energeetikaobjekt TEC-4 (CHPP-4) – üks Kiievi peamisi soojuse ja elektri allikaid. Samuti sai tabamuse üheksakorruseline elumaja Desnianski rajoonis, kus puhkes tulekahju. Ukraina ei saanud partneritelt eelnevat hoiatust tavaliste luurekanalite kaudu ning raketid tuvastati alles Kiievi lähenemisel. Tegemist oli teise järjestikuse õhtuga, mil Kiievit Venemaa rakettidega ilma partnerite hoiatuseta rünnati.
-
Venemaa ründas 13. oktoobri hommikul droonidega Kiievi, õhtune rünnak 12. oktoobril hävines kasutas ballistilisi rakette
13. oktoobri hommikul ründas Venemaa Kiievit droonidega; Darnõtskõi linnaosas kahjustati droonijäänustega kahekordset eramaja ja aiaaeda, üks naine sai vigastada. 12. oktoobri õhtul tabas Venemaa pealinna kuue ballistilise raketi ja droonidega, kahjustades mitut linnaosa ning surmates kaks ja vigastades 11 inimest.
-
Kiievi linna prokuratuur kaebas kohtusse linna mobiilsete varjendite paigaldamise venitamise tõttu
Kiievi linna prokuratuur esitas hagi Kiievi linnariigivalitsuse (KMDA) ja Kiievi linnavolikogu vastu, nõudes mobiilsete varjendite paigaldamist pealinna ühistranspordi peatuste, parkide ja väljakute juurde. Prokuratuur iseloomustas olukorra seadusevastaseks tegevusetuseks ja märkis, et hoolimata pikenenud täismahus sõjast ei ole Kiievis ühtegi maapealset kiiresti paigaldatavat mobiilset varjendit. Kohus on asja menetlusse võtnud.
-
Kiievi vee-ettevõtte juht hoiatab: sagedased elektrikatkestused võivad jätta pealinna veeta
Kiievivodokanali asedirektori Serhii Korkutsenko sõnul on pealinna veevärk üha sagedamini häiritud võrgupinge kõikumiste tõttu ning 20-tunniste elektrikatkestuste ja pakase korral võivad elanikud jääda ilma kraaniveeta. Ettevõte on nelja aastaga kaotanud 40% personalist ning kanalisatsiooni täielik seiskumine võib kolme päevaga kaasa tuua epideemilise kriisi.
-
Venemaa ründas 11. oktoobril Kijevi energiarajatist
Pühapäeval, 11. oktoobril tabas Venemaa Kijevi energiarajatist, põhjustades mitmes linnaosas avariilisi elektrikatkestusi, kahjustades kõrgepinge edastusliini ning vähendades veesurvet linna mõlemal kaldal. Kijevi linnapea Vitali Klõtško ja president Volodõmõr Zelenskõi seostasid rünnaku otseselt Vene rünnakutega; Zelenskõi viitas samal päeval USA presidendi Donald Trumpi väljakuulutatud energiatulerahule.