Denõs Šmõhal
-
Iirimaa pani Ukraaina energiaabifondi täiendavalt 25 miljonit eurot
Iirimaa laenas Ukraaina energiaabifondi täiendavalt 25 miljonit eurot, mistõttu selle kogupanus fondi kasvas 52 miljoni euroni. Vahendid on mõeldud kahjustatud energiaobjektide remondi ja taastamise seadmete ning tootmisvõimsuse suurendamiseks.
-
Ukra energia toetusefond sõlmas oktoobris 90 seadmehankelepingut
Ukra energia toetusefond sõlmas oktoobris 90 seadmehankelepingut koguväärtusega peaaegu 200 miljonit eurot. See oli fondi suurim kuukoguselepingute arv alates selle tegevusest. Kokku on fond sõlminud 660 lepingut 515 miljoni euro väärtuses ning kõigi lepingute koguväärtus ületab 1,32 miljardit eurot.
-
Ukraina ja Saksamaa kinnitavad lisatoetuse energiatarbekindluse taastamiseks
Ukraina ja Saksamaa leppisid kokku täiendava rahalise toe Ukraina energiaobjektide taastamiseks vajalike seadmete ja toodete ostmiseks. Samuti otsustasid riigid koordineerida diplomaatilisi jõupingeid Venemaa suhtes pärast rünnakut elektrilealise, mis on oluline Hõmelnitsi tuumaaatomjaama tööks.
-
Ivan Gavriliuk nimetati Ukrobоронpromi peadirektoriks
Ukraina riikliku aktsiaseltsi Ukraina kaitse tööstuse nõukogu nimetas generalmajor Ivan Gavriliuku Ukrobоронpromi peadirektoriks. Ta valiti avatud konkursil, mille kandidaate otsis ja esmaselt hindas Amrop Partnershipi ukrainaline esindus. Ülesandes nimetati muu hulgas ettevõtete tootmisvõimekuse suurendamine.
-
Norra annab Ukrainale 500 miljonit krooni energiatoetuseks enne talve
Norra annab Ukrainale 500 miljonit Norra krooni energiatoetuseks, et aidata parandada kahjustatud elektriinfrastruktuuri ja tagada energiasüsteemi töökindlus talvel. Rahastus kantakse üle Ukraina energiatetoetuse fondi novembris ja detsembris ning kuulub valitsuse Nanseni programmis kohustatud Ukrainale abi.
-
Ukraina ja Moldova sõlurisid Kiievis viieaastase sõjaväetehnilise koostöö kokkuleppe
Moldova peaminister Vasile Tofan külastas 26. oktoobril Kiievi, kus Ukraina ja Moldova sõlurisid viieaastase sõjaväetehnilise koostöö kokkuleppe. See laiendab riikide koostööd koolituse, tehnoloogiate, küberturvalisuse, seire ja õhuruumi kaitse valdkonnas ega mõjuta Moldova konstitutsiooniga kehtestatud neutraalset seisundit. Lisaks leppisid pooled kokku «Odessa kolmnurga» ja kaubandus-koostöö komisjon taastamise üle ning arutasid muu hulgas gaasivarustust ja raudteetransiti.
-
Koretsky: Venemaa on rünnanud Ukraina energiataristut alates 16. juulist 2147 korda
Ukraina peaminister Serhiy Koretsky ütles 19. oktoobril BBC News Ukraine'ile antud intervjuus, et alates tema ametisse nimetamisest 16. juulil on Venemaa rünnanud Ukraina energiataristut 2147 korda ning ühtegi päeva pole möödunud löökideta isegi pärast 11. oktoobril väljakuulutatud energiarahust. Samal ööl sai 19. oktoobril raketilöögist kannatada kümme objekti ning enam kui pool miljonit peret jäi elektrita kümnendas oblastis.
-
Zelenski heitis Kiivi linnavõimule ette vastupanuvõime plaani peaaegu täielikku täitmata jätmist
9. oktoobri valikoosakorralisel koosolekul teatas president Volodõmõr Zelenski, et Kiivi linnavõimud on peaaegu täielikult jätnud täitmata vastupanuvõime plaani nõutavad sammud. Ta nimedas viivitused vastuvõetamatuks ning märkis, et infrastruktuuriministeerium ja oblastite riigiasutused kannavad isiklikku vastutust. Venemaa löökid on jätkuvalt kahjustanud Ukraina energiataristust ning pealinna ja mitmeid oblasteid on järjest tabanud elektrikatkestused.
-
Kiievis ja Kiievi oblastis rakendati erakorralised elektrikatkestused
9. oktoobri hommikul kehtestas Ukrenergo erakorralised elektrikatkestused Kiievi paremkaldal ning Kiievi oblasti Buša ja Võšhorodi rajoonis. Pinge puudumise tõttu peatati osa ühistranspordist kolmes linnaosas ning seisatati funikulöör. Katkestused järgnesid eelmisel õhtul toimunud Venemaa rünnakule Kiievi jaoks olulisele energiarajatisele.
-
Kiievis kadus 8. oktoobri hommikul vesi ja elekter pärast Vene rünnakuid ülekandevõrgule
8. oktoobri hommikul rakendati Kiievis ja Kiievi oblasti osades Ukrenergo käsul avariilisi väljalülitusi, kuna Vene löögid olid kahjustanud kõrgepinge ülekandeseadmeid. Pinge languse tõttu langes veesurve linna paremkaldal neljas rajoonis, metroo ja trammiliiklus seiskus õhtul uuesti ning Ukrenergo teatas uutest katkestustest Donetski, Harkivi, Sumõ ja Zaporižžja oblastis.
-
ISW: Venemaa alustas Ukraina energiataristu ründamist tavalisest varem
Washingtonis asuv Sõjauuringute Instituut (ISW) hindas 4. oktoobri raportis, et Venemaa on alustanud Ukraina energiataristu ründamise hooajalist kampaaniat tavalisest varem, eesmärgiga muuta tsiviilelanike elu väljakannatamatuks ja sundida Ukraina 2026.–2027. aasta talvel kapituleeruma. ISW hinnangul on Ukraina 2026. aasta lahinguvälja edusammud sundinud Vladimir Putinit oma algset võiduteooriat ümber hindama ning fookust rünnakoperatsioonidelt kaugtulekampaaniale nihutama. Venemaa kaitseministeerium põhjendas rünnakute eskaleerimist vastusena väidetavatele Ukraina löökidele Vene tsiviilobjektide pihta.
-
Ukraina ja Saksamaa süvendasid Kiievis koostööd tööstuses ja sõja riski kindlustusmehhanismis
Ukraina majandus- ja keskkonnaminister Oleksandr Kravchenko kohtus 4. oktoobril 2026 Kiievis Saksamaa majandus- ja energiaministri Katherina Reichiga. Kohtumise keskmes olid uuendatud sõja riski kindlustusmudel kuni 10 miljoni dollariliste väljamaksetega ning ühine "Industrial Ramstein" algatus, milleks Saksamaaliid suunab 30 miljonit eurot stardiraha. Reiche tõstatas eraldi president Zelenskiga peetud läbirääkimistel ka korruptsioonivastase võitluse teema.
-
Saksa kantsler Merz külastas ootamatult Kiievit ja teatas 1,3+ miljardi euro suurusest toetuspaketist
Saksa liidukantsler Friedrich Merz saabus 4. oktoobril erirongiga ootamatult Kiievisse, kus teda saatsid majandusminister Katherina Reiche ja umbes kümme kaitse- ning energiasektori ettevõtjat. Koos president Volodymyr Zelenskõiga teatas ta Saksa uuest, üle 1,3 miljardi euro suurusest toetuspaketist Ukrainale, allkirjastati 15 kahepoolset kokkulepet koguväärtusega üle 8,5 miljardi euro ning lepiti kokku Berliinis toimuvas "Tahtlike koalitsiooni" kohtumises talvel.
-
NYT avaldas Vene plaani Ukraina energiasüsteemi hävitamiseks talvel
The New York Times avaldas dokumendi, mille Ukraina energiaminister Denys Šmihal tutvustas kaks nädalat tagasi Pariisis Euroopa partneritele. Dokument kirjeldab Vene kolmeastmelist löökkampaaniat, mille eesmärk on hävitada umbes 15 GW Ukraina tootmisvõimsust ja jätta pealinnad elektrist, soojusest ja veest ilma. NYT märkis, et ei saanud dokumendi autentsust sõltumatult kontrollida.
-
Zelenski teatas esmakordsest kodumaise ballistilise taktikalise raketi FP-7 lahingukasutusest
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas 1. oktoobril sotsiaalmeedia vahendusel, et Ukraina kaitsetööstusettevõtte Fire Point välja töötatud taktikaline ballistiline rakett FP-7 on esimest korda lahingus kasutatud. Postituse juurde lisatud videol on näha raketi starti; president ei täpsustanud sihtmärki, asukohta ega löögi tulemust. The Wall Street Journali teatel tabati okupeeritud alal asunud objekti.
-
Ukraina valitsus seadis sõjaeelarves prioriteediks kaitse ja sotsiaalkulud
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse prioriseerida riigieelarve kulutusi, suunates raha eelkõige kaitsele, pensionitele ja sotsiaaltoetustele ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palkadele. Prioriteedivälised kulutused – uusehitised, rekonstrueerimised, kapitaalremondid ning iluprojektid nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine – lükatakse sõja lõpuni edasi. Peaminister Serhi Koretski sõnul on osa kavandatud rahvusvahelisest finantseerimisest jäänud saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki oma kohustusi rahvusvaheliste partnerite ees.
-
Ukraina sai Vene plaanid talviseks energiarünnakuks: Šmyhal teatas 200+ kaitsvarendist
Ukraina energiaminister Denys Šmyhal teatas, et Ukraina luureteenistused hankisid Venemaa poolt kaks dokumenti, milles on üksikasjalikult kirjeldatud Moskva kava rünnata Ukraina energiaobjekte sel talvel. Dokumentides on tabelid relvade tüüpide ja koguste kohta, mida iga sihtmärgi hävitamiseks kavatsetakse kasutada alates ballistilistest rakettidest kuni reaktiivmootoriga ja tavaliste droonideni. Šmyhal kinnitas, et Ukraina on juba ehitanud üle 200 raudbetoonvarjendi prioriteetsete energiaobjektide kaitseks ning kogub koos partneritega reservvarustust kiireks taastamiseks.
-
Zelensky ja Trump kohtusid New Yorgis: Ukraina tegi ettepaneku energiarelvastuse peatamiseks
ÜRO Peaassamblee 81. istungjärgu raames kohtusid 22. septembril New Yorgis Ukraina president Volodymyr Zelensky ja USA president Donald Trump. Kohtumise keskmes olid Ukraina ettepanek vastastikuseks energiaobjektide tulistamise lõpetamiseks, Patriot-tüüpi rakettide litsentside väljastamine Ukrainale, samuti valmistumine võimalikuks kolmepoolseks tippkohtumiseks. Zelensky teatas valmisolekust kohtuda Vladimir Putiniga ning avaldas lootust, et sõda õnnestub lõpetada enne talve. Trump kinnitas ÜRO kõnetoolist, et sõda lõpeb „kiiremini, kui inimesed aru saavad”, ning tuletas meelde hiljuti allkirjastatud sanktsiooniseadust, mida ta nõustus vajadusel kasutama.
-
USA arenguabi korporatsioon andis Ukraina suurimale erakontsernile DTEK 85 miljoni euro suuruse laenu
USA Rahvusvahelise Arengu Finantseerimise Korporatsioon (DFC) kinnitas 85 miljoni euro (umbes 97,5 miljoni dollari) suuruse laenu Ukraina suurimale eratõõstus- ja energeetikakontsernile DTEK. Laenu eesmärk on laiendada Ukraina akuenergiasalvestussüsteemide võimsust 200 MW / 400 MWh-ni, mis suudab varustada umbes 600 000 majapidamist kaheks tunniks. Tehing on osa DFC ulatuslikumast üle 8 miljardi dollari suurusest investeerimispaketist, mis hõlmab projekte Ukrainas, Jordaanias ja Aafrikas.
-
Ukraina taotleb OECD Tuumaenergiaagentuuri liikmesust
Ukraina esitas liikmesustaotluse OECD Tuumaenergiaagentuuri (NEA), teatas esimese asepeaministri ja energiaministri Denõs Šmõhali vahendusel 17. septembril Pariisis toimunud ministrite konverentsil "Roadmaps to New Nuclear 2026". Samal ajal teatas Ukraina kavatsusest laiendada kodumaist kütusekomponentide tootmist, süvendada koostööd Lääne partneritega ning kasvatada elektri ekspordit mahtu Euroopasse.