Ukraina valitsus seadis sõjaeelarves prioriteediks kaitse ja sotsiaalkulud
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse prioriseerida riigieelarve kulutusi, suunates raha eelkõige kaitsele, pensionitele ja sotsiaaltoetustele ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palkadele. Prioriteedivälised kulutused – uusehitised, rekonstrueerimised, kapitaalremondid ning iluprojektid nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine – lükatakse sõja lõpuni edasi. Peaminister Serhi Koretski sõnul on osa kavandatud rahvusvahelisest finantseerimisest jäänud saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki oma kohustusi rahvusvaheliste partnerite ees.
Põhipunktid
- 28. septembril teatas peaminister Serhi Koretski valitsuse otsusest prioriseerida riigikulutusi raskes finantsolukorras.
Miks see on oluline
Otsus kujundab Ukraina sõjaeelarve ümber – kaitsekulutused, pensionid ja eelarvesektori palad jäävad prioriteediks, samas kui uusehitus, kapitaalremont ja iluprojektid lükatakse sõja lõpuni edasi. Kaitseministeeriumi eelarvepuudujääk on ligikaudu 27 miljardit dollarit, millest valitsus on sisemise optimeerimisega leidnud umbes seitse miljardit. Peaminister Koretski viitas avalikult Ukraina täitmata kohustustele rahvusvaheliste partnerite ees, mis on haruldane tunnistus ja võib mõjutada suhteid doonoritega. President Volodõmõr Zelenskõi seadis valitsusele tähtajaks 15. oktoober oma kohustuste täitmiseks ning andis diplomaatilisele ja sõjalisele juhtkonnale ülesande katta aasta lõpuks kaitse rahanduslikud vajadused täielikult. Lisaks näeb otsus ette võimalikke uusi maksemeetmeid (käibemaks ja aktsiisid), mis vajavad parlamendi heakskiitu.
Mis juhtus
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse, mis seab sõjaaja eelarves selged prioriteedid: esmajoones rahastatakse kaitset, pensioneid, sotsiaaltoetusi ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palku. Prioriteedivälised kulutused lükatakse edasi – see puudutab uusehitisi, rekonstrueerimisi ja kapitaalremonti, mis ei ole kriitilise tähtsusega, samuti iluprojekte nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine. Peaminister Serhi Koretski selgitas, et osa kavandatud rahvusvahelisest rahastamisest on saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki võetud kohustusi partnerite ees. Samuti teatas ta, et valitsus on sisemise optimeerimisega leidnud umbes seitse miljardit dollarit 27 miljardi dollari suurusest kaitseministeeriumi eelarvepuudujäägist. President Zelenskõi pidas peaministri ja diplomaatilise meeskonnaga kohtumise, seades valitsusele ülesande katta oma osa kohustustest 15. oktoobriks ning tagada kaitse rahanduslikud vajadused aasta lõpuks. Kuues sõjaaegne eelarne on edastatud Verkhovna Radale, kus kogukulutused ületavad kaheksat triljonit grivnat ning omavahendid on ligikaudu 3,7 triljonit grivnat; nelja triljoni grivnaga suurune vahe tuleb katta rahvusvahelise abiga, millest partnerid on seni kinnitanud 20 miljardit dollarit 52,6 miljardi nõutud dollarist.
Kus kajastused lahknevad
Üks allikas (Novõnarrja) omistas prioriteetide avaldamise peaminister Denõs Šmõhalile, kuid kõik teised allikad ning peaministri enda sõnavõtud nimetavad Serhi Koretskõt. Erinevus on ühe allika eksituses, mitte poliitilises lahknevuses.
Taust
Ukraina eelarve, mis võeti enne sõda vastu rekorduliku, umbes 1,9 triljoni grivna suuruse (18,5% SKPst) defitsiidiga, nägi julgeolekuploki osakaaluks üle poole kulutustest. Septembri 1. kuul kuulutati välja ranged säästajalkuulud kaitsega mitteseotud kulutustele ning 14. septembriks nimetas peaminister riigirahanduse olukorra kriitiliseks. Kuues sõjaeelarve näeb ette üle kaheksa triljoni grivna suuruseid kogukulusid, oma vahendid on umbes 3,7 triljonit grivnat ning vahe tuleb katta rahvusvahelise abiga. Euroopa Liit ja IMF seovad edasi tähta lõpuks reformide elluviimisega; ELi volinikud on saatnud parlamendile seaduste loetelu, et vabastada juba kokkulepitud rahastus. Juunis välja kuulutatud uus sõjaväelaste tasustamissüsteem ei ole raha puudumise tõttu käivitunud ning see moodustab umbes ühe triljoni grivna ulatuses täitmata kohustusi. Sõja ühe päeva maksumuseks hindavad sõltumatud allikad 2026. aastal umbes 190 miljonit dollarit, mis on 50 miljonit dollarit enam kui kaks aastat varem.