Teema: Korruptsioon
-
Ukraina ja Ungari suhted said uue alguse, ütles Euroopa integratsiooni asepeaminister Tšentsov
Ukraina Euroopa integratsiooni asepeaminister Vsevolod Tšentsov andis oma esimese intervjuu Brüsselis pärast ELi tippkohtumist, mille käigus ta teatas, et Ukraina ja Ungari on oma suhetes „uue lehekülje pööranud" pärast seda, kui Ungari veto Ukraina teel ELi lõplikult kukkus. Ta kirjeldas president Zelenski ja Ungari peaministri Peter Madjari kohtumist kui „väga positiivset ja sooja" ning tutvustas vähemusõiguste tegevuskava, mis hõlmab muudatusi hariduseseaduses 2026. aastaks.
-
Ukraina asepeaminister ei pea vajalikuks konkursi korraldamist peaprokuröri ametikohale
Ukraina Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaminister Vsevolod Chentsov ütles intervjuus väljaandele Yevropeiska Pravda, et ta ei näe vajadust ega võimalust korraldada konkurssi peaprokuröri ametikohale. Tema sõnul ei sisalda ELi nõuded sellise konkurssi läbiviimise kohustust ning et sellist Euroopa praktikat ei eksisteeri. Tema seisukoht on vastuolus parlamendi antikorruptsioonikomitee juhi Anastasia Radina seisukohaga, kes on varem rõhutanud, et mõned ELi liikmesriigid sellist praktikat rakendavad.
-
NABU ja SAP teatasid kahtlustusest KNDISE kohtuekspertidele eliitkorteri väärtuse võltsimises
Ukraina korruptsioonivastased asutused NABU ja SAP teatasid kahtlustusest Justiitsministeeriumi KNDISE kohtuekspertidele, keda süüdistatakse teadlikult vale hindamisotsuse koostamises SBU kõrge ametiisiku abikaasale kuuluva eliitkorteri turuväärtuse kohta. Eksperdid jätkasid ekspertiisi ka pärast NABU detektiivide tagasivõtmist ja dateerisid otsuse tagasiulatuvalt. NABU kasutab juhtumit argumendina oma sõltumatu ekspertiisiasutuse loomiseks.
-
Ukraina endine asepeaminister Stefanõšõna kahtlustati ebaseaduslikus rikastumises
Ukraina korruptsioonivastased asutused NABU ja SAPO lõpetasid eeluurimise endise asepeaministri ning justiitsministri Olha Stefanõšõna asjas, keda kahtlustatakse üle 13,9 miljoni grivna ulatuses ebaseaduslikus rikastumises ja valeandmete esitamises deklaratsioonis. Kaitsjaile anti juurdepääs toimiku materjalidele, mille järel algavad kohtulikud istungid.
-
SBU likvideeris seitse ebaseadusliku relvakaubanduse kanalit mitmes Ukraina piirkonnas
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) koos Riikliku Juurdlusbüroo (DBR) ja Rahvuspolitseiga sulges 15. oktoobril seitse ebaseadusliku relvade ja laskemoona müügi kanalit mitmes Ukraina piirkonnas. Tabati organisatoreid, sealhulgas tegevkaitseväelasi, kelle seas oli suurtükiväe. Korruptsiooni kahtlusega isikutele esitati kahtlustused Ukraina kriminaalseadustiku artikli 263 alusel, mis näeb ette kuni seitsmeaastase vanglakaristuse.
-
EL avas Moldova läbirääkimistel kaks uut klastrit – sama päeval avati kaks ka Ukraina jaoks
Euroopa Liit ja Moldova alustasid 13. oktoobril Luxembourgis toimunud valitsustevahelisel konverentsil läbirääkimisi klastrite „Siseturg" ja „Konkurentsivõime ja kaasav kasv" üle. Sellega on Moldoval nagu Ukrainagi neljas kuuest klastrist avatud. Samal päeval avas EL-i Nõukogu ametlikult kaks uut klastrit ka Ukraina ühinemisläbirääkimistel – selle eelduseks oli Verkhovna Rada haridusseaduse muudatus, millega eemaldati Ungari veto.
-
Endine Ukraina ülemjuhataja Syrskyi BBC intervjuus kaitses Kurski operatsiooni ja selgitas lahkhelisid Fedoroviga
Endine Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Syrskyi andis BBC-le oma esimese suurema intervjuu pärast juulis toimunud tagandamist. Ta nimetas Kurski operatsiooni edukaks manöövriks, ütles, et praegu on võimatu üheselt öelda, kas Ukraina võidab või kaotab, ning kirjeldas enda lahkhelisid endise kaitseministri Mykhailo Fedoroviga sõjavarustuse hangete üle.
-
Ukraina juurdlusbüroo direktor nimetas ajakirjanike tehtud kinnisvarauurimist eksitavaks
Ukraina Riikliku Juurdlusbüroo (DBR) direktor Oleksiy Suhhachov kommenteeris esimest korda Slidstvo.Info ajakirjanike uurimist 143 kinnisvaraobjekti kohta, mille tema vend Oleksandr Suhhachov oli Harkivis omandanud. Suhhachov nimetas teavet ebaõigeks ja suunas ajakirjanikud oma venna poole. Kohtumist jäädvustanud ajakirjanikul takistasid filmimist musta riietuses mehed, kellest üks esitles end õiguskaitseametnikuna.
-
Endine presidendi kantselei asejuhi Iryna Mudra 20 miljoni grivna suurune kautsjoni summa on tasutud
Iryna Mudra, endine Ukraina presidendi kantselei asejuhataja ja rahapesujuurdluse „Forest Gump" kahtlusalune, vabastati eelvangistusest pärast seda, kui tema eest tasuti täielikult 20 miljoni grivna (ligikaudu 480 000 eurot) suurune kautsjon. Kautsjoni kinnitas 8. oktoobril Kõrgem korruptsioonivastane kohus (ВАКС). Prokuratuur oli algselt nõudnud kautsjoni summaks 150 miljonit grivnat.
-
Ukraina sai EL-i Ukraine Support Loan'ist uue 1,2 miljardi euro suuruse laenuosa
Ukraina sai 7. oktoobril EL-i Ukraine Support Loan'i programmi uue, umbes 1,2–1,24 miljardi euro suuruse laenuosa, mille teatas peaminister Serhiy Koretsky. Raha suunatakse Ukraina ettevõtete toodetud droonide, droonipüüdurite, droonimoonuse ja rakettide soetamiseks. Koos selle osamaksega on Ukraina saanud programmi raames peaaegu 13 miljardi euro ulatuses kaitserahastust.
-
Ukraina ja Saksamaa süvendasid Kiievis koostööd tööstuses ja sõja riski kindlustusmehhanismis
Ukraina majandus- ja keskkonnaminister Oleksandr Kravchenko kohtus 4. oktoobril 2026 Kiievis Saksamaa majandus- ja energiaministri Katherina Reichiga. Kohtumise keskmes olid uuendatud sõja riski kindlustusmudel kuni 10 miljoni dollariliste väljamaksetega ning ühine "Industrial Ramstein" algatus, milleks Saksamaaliid suunab 30 miljonit eurot stardiraha. Reiche tõstatas eraldi president Zelenskiga peetud läbirääkimistel ka korruptsioonivastase võitluse teema.
-
EL lükkas tagasi Ukraina taotluse saada 2027. aasta raha ennetähtaegselt
Euroopa Liit keeldus Ukraina palvest tuua 2027. aastaks planeeritud osa toetusest ette ning nõuab selle asemel reformide elluviimist, mis võiksid vabastada umbes 34 miljardit eurot veel 2026. aastaks. Ukraina on paljudes allikates viidanud 27 miljardi dollari suurusele täiendavale kaitseelarve vajadusele ning kriitilisele rahandusolukorrale.
-
EL ja Ukraina leidsid vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve ja kaitsevajaduste katmiseks
1. oktoobril 2026 andsid Euroopa Komisjon ja Ukraina välja ühisavalduse, milles teatasid, et on kindlaks teinud vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve- ja kaitsevajaduste katmiseks ning kokku leppinud sammud nende õigeaegseks eraldamiseks. 2. oktoobril eraldas komisjon Ukrainale 2,9 miljardi euro suuruse osamakse ning komisjoni peamine pressiesindaja Paula Pinho kinnitas, et EL ja Ukraina jõudsid ühiselt järeldusele, et 2026. aastaks puudub välisrahastamise puudujääk. Ühtlasi lepiti kokku 45 miljardi euro eraldamises 2027. aastaks Ukraine Support Loan'i raames ning pooled kohustusid kohtuma iga kuu koordineerimiseks.
-
Endine Ukraina peaprokurör Kravtšenko registreerus Viinis äriga tegeleva aadressile
Endine Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko ja tema abikaasa Oleksandra registreerisid peamise elukoha Austrias Viinis aadressil Jordangasse 7/12, 1010 Wien, mis on ettevõtte CS Corporate Services GmbH kontor, mitte elamu. See selgus ajal, mil Kravtšenko lahkus Ukrainast 14. septembril, ei naasnud ametliku tööreisi lõppedes ning esitas 21. septembril lahkumisavalduse, mille järel ta vabastati ametist. Ukraina ajakirjandus seostab tema lahkumist suure NABU/SAP-i korruptsioonivastase operatsiooniga „Cartago“.
-
Ukraina taastusministeeriumis toimusid läbiotsimised seoses taastamisosakonna juhi altkäemaksukahtlustusega
Ukraina justitsiorganid viisid 23. septembril läbi uurimistoiminguid Taastamise, infrastruktuuri ja transpordi ministeeriumis. Uurimine puudutab taastamispoliitika osakonna direktorit Viktori Steblinenkot, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises seoses sanktsioonide eemaldamisega ettevõtetelt tema eelmisel töökohal. Ministeerium teatas ametniku ametikohustuste täitmisest kõrvaldamisest ja sisemise auditi algatamisest.
-
Endine peaprokurör Kravtšenko jäi pärast ametist vabastamist välismaale
Endine Ukraina peaprokurör Ruslan Kravtšenko lahkus 13. septembril viiepäevasele tööreisile, mille ta ise väljastas, ning ei naasnud pärast reisi ametlikku lõppu 18. septembril Ukrainasse. 14. septembril teatas ta kahtlustusteatisest NABU direktori ja SASP juhi lähedase isiku vastu, mille OGP tagasi lükkas. President Zelenski kõrvaldas ta 14. septembril ning 15. septembril kinnitas Verhkovna Rada tema ametist vabastamise. 21. septembril esitas Kravtšenko avalduse lahkumiseks prokuratuurist ning täitevpeaprokurör Anton Kovalski allkirjastas tagandamiskäskkirja.
-
Ukraina parlament ei koosku 26 päeva jooksul täiskogu istungiteks
Ukraina Verkhovna Rada ei pea 17. septembrist 13. oktoobrini ühtegi täiskogu istungit – kokku 26 päeva. Rahvasaadik Yaroslav Zheleznyak teatas pausist, mida parlamendi pressiteenistus nimetas eksitavaks, kinnitades, et parlament jätkab pidevalt tööd komisjonides, töörühmades ja fraktsioonides.
-
Zelenski nimetas Anton Kovalski ajutiseks peaprokuröriks
Ukraina president Volodymyr Zelenski allkirjastas 17. septembril 2026 dekreedi nr 946/2026, millega määras Anton Kovalski – seni Hmelnytski oblasti prokuratuuri juhi – Ukrainas ajutiseks peaprokuröriks. Ametissenimetamine toimus kaks päeva pärast seda, kui parlament kiitis heaks Ruslan Kravtšenko tagasiastumise peaprokuröri ametist. Kravtšenko lahkumise tingisid NABU ja SAP uurimised prokuratuuri büroos tegutsenud kriminaalorganisatsiooni suhtes.
-
Norra annab 1 miljardit Norra krooni Ukraina riigieelarve ja reformide toetuseks
Norra eraldab 1 miljardit Norra krooni (umbes 90–92 miljonit eurot) EL-i Ukraina rahastu mehhanismi kaudu Ukraina riigieelarve toetuseks ning korruptsioonivastaste ja energeetika reformide elluviimiseks. Norra on esimene EL-i väline riik, kes sellesse mehhanismi panustab. Otsus kuulutati välja Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Marta Kosi visiidi ajal Norras.
-
Ukraina parlament võttis esimesel lugemisel vastu seaduseelnõu õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste parlamentaarse kontrolli tugevdamiseks
17. septembril toetas Ukraina Ülemraada (Verkhovna Rada) esimesel lugemisel seaduseelnõu nr 14130, millega tugevdatakse parlamentaarset kontrolli õiguskaitse- ja prokuratuuriasutuste üle. Poolt hääletas 240 saadikut. Eelnõu näeb muu hulgas ette kohustusliku aastase aruandluse riikliku uurimisbüroo (SBI) ja peaprokuröri poolt piinamise ja väärkohtlemise uurimise kohta.