Ungari jätkab Ukraina sõjameeste kaitsmist EL-i reeglitest hoolimata
Ungari peaminister Péter Magyar teatas, et Ungari valitsus jätkab ajutise kaitse andmist Ukraina sõjaväekohustuslastele, kes põgenevad Ungarisse, eeskätt Transcarpathia eesti ungarlastele. See toimub vastuolus uue EL-i reegliga, mis piirab ajutist kaitset meestel, kellel on lahendamata küsimused sõjaväelise arvestusega. Ungari hääletas EL-i meetme vastu ning ei ole Euroopa Komisjoni oma kõrvalekaldest kirjalikult teavitanud.
Põhipunktid
- Ungari peaminister Péter Magyar teatas 3. septembril, et Ungari valitsus jätkab ajutise kaitse andmist Ukraina sõjaväekohustuslastele, eeskätt Transcarpathia (Zakarpattia) ungari rahvusest inimestele.
- Juulis leppisid EL-i liikmesriigid kokku pikendada Ukraina sõjapõgenike ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028.
- Uued reeglid, mis jõustusid 5. augustil 2026, seovad ajutise kaitse saamise tingimuseks sõjaväekohustuse täitmise Ukraina seaduse järgi, mida tõendatakse passitempli või muu dokumendiga.
- Piirang ei kehti neile, kellel oli ajutine kaitse EL-i liikmesriigis juba enne uute reeglite jõustumist.
- Ungari hääletas EL-i meetme vastu, mis piirab ajutist kaitset sõjaväelise arvestuse dokumentidega probleeme omavatel meestel.
- Euroopa Komisjoni esindaja Markus Lammert ütles 4. septembril, et Ungari ei ole Komisjoni oma kõrvalekaldest ametlikult kirjalikult teavitanud; liikmesriikidel on siiski teatav otsustusvabadus uute reeglite kohaldamisel.
- EL-i siseasjade ja rändevolinik Magnus Brunner ütles, et taotlus jätta Ukraina sõjaväekohustuslased ajutise kaitse alt välja tuli Ukrainast endalt.
Miks see on oluline
Ungari väljakutse EL-i ühisele otsusele kujutab endast otsest vastuolu Brüsseli ja Budapesti vahel ning võib olla esimene test, kuidas liikmesriigid kasutavad uute ajutise kaitse reeglitega kaasnevat otsustusvabadust. Otsust põhjendatakse Transcarpathia ungarlaste kaitsega, mis muudab vaidluse kahepoolseks Ukraina-Ungari küsimuseks rahvusvähemuse õiguste teemal. EL-i voliniku Magnus Brunneri kinnitus, et piirangu taotlus tuli Ukrainast endalt, seob Budapesti seisukoha debattiga Ukraina enda kaitseväeteenistuse jõustamise üle välismaal. Ungari pole Komisjoni oma kõrvalekaldest ametlikult teavitanud, mis tekitab küsimusi EL-i teavitamismenetluste järgimise kohta.
Mis juhtus
Ungari peaminister Péter Magyar teatas 3. septembril 2026, et Ungari valitsus otsustas jätkata ajutise kaitse andmist Ukraina sõjaväekohustuslastele, kes põgenevad Ungarisse, kuigi uued EL-i reeglid piiravad sellist kaitset meestel, kellel on lahendamata sõjaväelise arvestuse küsimused. Magyar rõhutas, et otsus puudutab eeskätt Transcarpathia (Zakarpattia) ungari rahvusest elanikke — piirkonnas elab hinnanguliselt umbes 100 000 ungarlast. Ta iseloomustas EL-i otsust kui "alavääristavat" ja "mõistetamatut", öeldes, et see jätab isad ja vanaisad sõjas olevasse riiki lõksu, ning märkis, et oli teemat tõstatanud Euroopa Ülemkogu eesali presidendi António Costa ja mitme teise EL-i liidriga.
Juulis leppisid EL-i liikmesriigid kokku pikendada Ukraina sõjapõgenike ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028, kuid sidusid uute tulijate kaitse Ukraina sõjaväekohustuse täitmisega. Reeglid jõustusid 5. augustil 2026 ning piirang ei kehti neile, kellel oli ajutine kaitse juba enne seda. Ungari hääletas meetme vastu.
Euroopa Komisjoni esindaja Markus Lammert ütles 4. septembri briifingul, et Ungari ei ole Komisjoni oma kõrvalekaldest ametlikult kirjalikult teavitanud, kuid märkis, et liikmesriikidel on uute reeglite kohaldamisel teatav otsustusvabadus. EL-i siseasjade ja rändevolinik Magnus Brunner ütles varem, et taotlus jätta Ukraina sõjaväekohustuslased ajutise kaitse alt välja tuli Ukrainast endalt. Euroopa Komisjon koostab liikmesriikidele uute reeglite praktilise kohaldamise kohta operatiivjuhiseid; nende avaldamise kuupäev ei ole kinnitatud.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad kahes punktis. Üks allikas (Укрінформ) tõlkis Magyari hinnangu EL-i otsuse kohta sõnaga "tühine" (indignificant), samas kui enamik teisi allikaid kasutas sõna "alavääristav" (undignified). Lisaks märgivad mõned allikad, et Magyar tõstatas teema Costa ees "eile" või "Costa Budapesti visiidi ajal" ilma kuupäeva täpsustamata, samas kui teised täpsustavad, et kohtumine toimus 2. septembril ning Magyari avalik teadaanne 3. septembril.
Taust
Juulis leppisid EL-i liikmesriigid kokku pikendada Ukraina sõjapõgenike ajutist kaitset kuni 4. märtsini 2028. Reeglid, mis jõustusid 5. augustil 2026, seovad ajutise kaitse Ukraina sõjaväekohustuse täitmisega, mida saab tõendada passitempli või muu dokumendiga. Piirang ei kehti neile, kellel oli ajutine kaitse EL-i liikmesriigis juba enne uute reeglite jõustumist. Transcarpathias (Zakarpattia), mis piirneb Ungariga, elab hinnanguliselt umbes 100 000 ungarlast. Ungari hääletas EL-i meetme vastu. EL-i siseasjade ja rändevolinik Magnus Brunner ütles, et taotlus jätta Ukraina sõjaväekohustuslased ajutise kaitse alt välja tuli Ukrainast endalt. Euroopa Komisjon koostab liikmesriikidele operatiivjuhiseid uute reeglite praktilise kohaldamise kohta, kuid avaldamiskuupäev ei ole kinnitatud. Šveits pikendas oma toetusmeetmeid Ukraina sõjapõgenikele kuni 4. märtsini 2028, kuid piirangutega. Tšehhis sai eelmisel aastal esimest korda ajutise kaitse rohkem Ukraina meest kui naist. Augusti keskel teatasid mõned meediakanalid ÜRO Pagulasameti Ungari esinduse viidates, et Ungari ei ole oma ajutise kaitse menetlusi muutnud ning et kõik varem rahuldatud isikud, sealhulgas sõjaväekohustuslased, säilitavad õiguse. 20. augustil ütles Euroopa Komisjoni esindaja Lammert, et uued EL-i kaitse reeglid kehtivad ka naiste kohta.