Barrot: kaks kolmandikku Ukrainale edastatavast luureinfost pärineb Euroopast
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles 15. oktoobril France Interi raadios, et kaks kolmandikku Ukrainale praegu edastatavast luureinfost tuleb Euroopa riikidelt, sealhulgas Prantsusmaalt. Ta märkis, et Euroopa on juba pikka aega andnud Ukrainale peamise osa toetusest ning avaldanud Venemaale suurimat survet, ning süüdistas Kremli ja selle sotsiaalmeediaroboteid demoraliseerimise levitamises.
Põhipunktid
- Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles 15. oktoobril France Interis, et kaks kolmandikku Ukrainale edastatavast luureinfost tuleb Euroopast, sealhulgas Prantsusmaalt.
- Barrot kinnitas, et Euroopa on pikka aega andnud Ukrainale peamise osa toetusest ja avaldanud Venemaale suurimat survet.
- Barrot märkis, et alates sõja algusest on umbes kakskümmend korda ennustatud Ukraina langemist või USA toetuse lõppemist.
- Barrot süüdistas Kremli ja selle sotsiaalmeediabot'e sihipärases demoraliseerimises, mille eesmärk on õõnestada ukrainlaste ja Euroopa liitlaste kindlust.
- Barrot teatas, et Pariis ja partnerid töötavad Ukraina õhuruumi kaitsmise nimel, sealhulgas arendatakse odavamaid ja kiiremini toodetavaid interceptor-droone.
- Barrot ei kinnitanud ega ümber lükanud otseselt, kas USA on vähendanud või lõpetanud luurejagamise Ukrainaga.
Miks see on oluline
Barrot' avaldus numbristab Euroopa rolli Ukrainale edastatavas sõjaaegses luures praegu, mil USA luurejagamise tulevik on ebaselge. Washingtoni ähvardused piirata luurejagamist Ukraina rünnakute tõttu Vene naftatöötlemistehaste vastu on tekitanud küsimusi, kas Euroopa suudab USA panuse asendada. Barrot' sõnul katab Euroopa juba praegu suurema osa Ukraina luurevajadusest, kuid USA pakub siiski tehisintellekti tööriistu ja sihtmärgiandmeid, millele Euroopa ligi ei pääse.
Mis juhtus
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles 15. oktoobril France Interi raadiointervjuus, et kaks kolmandikku Ukrainale praegu edastatavast luureinfost tuleb Euroopa riikidelt, sealhulgas Prantsusmaalt. Ta rõhutas, et Euroopa on pikka aega andnud Ukrainale peamise osa toetusest ja avaldanud Venemaale suurimat survet. Barrot lisas, et alates sõja algusest on umbes kakskümmend korda ennustatud Ukraina langemist või USA toetuse lõppemist, ning süüdistas Kremli ja selle sotsiaalmeediabot'e sihipärases demoraliseerimiskampaanias. Samuti teatas ta, et Pariis koos partneritega töötab Ukraina õhuruumi kaitsmise nimel, sealhulgas arendatakse odavamaid ja kiiremini toodetavaid interceptor-droone. Intervjuus ei kinnitanud ega lükanud Barrot otseselt ümber, kas USA on vähendanud või lõpetanud luurejagamise Ukrainaga.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Barrot' avaldus tuleb kontekstis, kus USA president Donald Trump teatas 11. oktoobril "energiahäirelerahust" Ukraina ja Venemaa vahel ning ähvardas hiljem blokeerida luurejagamise ja relvamüügi, kui Ukraina jätkab Vene naftatöötlemistehaste pommitamist. Trump on eitanud, et USA on luurejagamist lõpetanud. 14. oktoobri öösel piiras Elon Muski ettevõte SpaceX ootamatult Starshield-terminalide tööd, mille tõttu mõned Ukraina üksused pidid rünnakud tühistama. Ukraina teatel edastasid partnerid hoiatusi vaid osa öö rünnakute kohta 14. oktoobril. Euroopa liidrid teatasid 14. oktoobril kavatsusest kahekordistada abi Ukrainale, mida seostatakse murega, et Trump võib vähendada või täielikult lõpetada sõjalise luure jagamise Kyiviga. Suurbritannia peaminister Keir Starmer lubas kiirendada sõjalist ja rahalist abi, sealhulgas uut õhutõrjerakettide partiid. Prantsusmaa ja Itaalia tarnivad Ukrainale uue põlvkonna SAMP/T õhutõrjesüsteeme.
Kus kajastused lahknevad
Allikad ei ole ühel meelil, kas USA on luurejagamist Ukrainaiga tegelikult peatanud või ainult ähvardanud seda teha. Financial Times teatas USA ähvardusest blokeerida relvamüük ja luurejagamine, Trump ja Valge Maja eitasid, et luurejagamine on peatatud, ning omistasid Starshield-piirangu "tehniliseks rikkeks". Zelensky on erinevatel juhtudel öelnud, et partnerid ei edastanud rünnakute kohta hoiatusi, kuid ka seda, et ähvardusi ei ole veel täide viidud. Euroopa Komisjon ei näe märke luurejagamise lõpetamisest ning The Washington Posti hinnangul ei ole USA vahetust täielikult peatanud. Vähemal määral esineb ka nimevariatsioone: mõnes allikas nimetatakse Briti peaministrit Keir Starmeriks, teistes Andy Burnhamiks.