Hetmantšuk: NATO tulistab Vene droone alla ja hindab heidutust ümber
Ukraina missiooni juht NATO juures Alona Hetmantšuk ütles intervjuus RBC-Ukrainele, et mõned NATO liikmesriigid on hakanud oma õhuruumi sisenenud Vene droone alla tulistama, sest rikkumised ei ole enam üksikjuhtumid. Tema sõnul vaatab NATO üle oma heidutuspoliitikat, lühendab otsustustsüklit ja peab võimalikuks, et poliitiline ja diplomaatiline vastasseis Venemaaga võib muutuda ka sõjaliseks.
Põhipunktid
- Alona Hetmantšuk, Ukraina missiooni juht NATO juures, esitas need hinnangud intervjuus RBC-Ukrainele.
- Mõned NATO riigid tulistavad nüüd oma territooriumil Vene droone alla, kuna õhuruumi rikkumised sagenevad.
- Juulis 2026 tulistasid Rumeenia F-16 hävituslennukid alla kolm Vene drooni; 16. augustil lasi Hispaania F-18 Rumeenia õhuruumis alla drooni.
- NATO vaatab üle oma heidutuspoliitikat ja lühendab luure–otsuse–löögi–hindamise tsüklit, kasutades Ukraina sõjast saadud õppetunde.
- NATO peab drooniprovosatsioone võimalikeks Venemaa kavandatud katseks testida liidu reageeringut.
- NATO liikmesriigid arutavad Ukraina potentsiaali kasutamist liidu võimete tugevdamiseks ning võimalust, et Ukraina asendaks mõnda USA pakutavat võimet.
- NATO instruktorid jätsid Poolas Ukraina sõjaväe koolitusprogrammist välja drooni- ja elektroonilise sõjapidamise mooduli, sest Ukraina kogemus ületab lääne spetsialistide taset.
Mis juhtus
Ukraina missiooni juht NATO juures Alona Hetmantšuk andis intervjuu RBC-Ukrainele, milles kirjeldas NATO poliitika muutusi seoses Vene droonide sissetungidega. Tema sõnul ei ole õhuruumi rikkumised enam üksikjuhtumid ning mõned NATO liikmesriigid reageerivad tulistades droone alla. Konkreetsete juhtumitena tõi ta juuli 2026 Rumeenia F-16-de poolt alla lastud kolm Vene drooni ja 16. augustil Hispaania F-18 poolt Rumeenia õhruumis alla lastud drooni. Hetmantšuk lausus, et NATO vaatab praegu läbi oma heidutuspoliitikat ja seda, mida tähendab olla kaitseliit sõja ajal, ning lühendab luure-otsuse-löögi-hindamise tsüklit, integreerides Ukraina sõjast saadud õppetunde oma doktriinidesse ja planeerimisse. Ta märkis, et NATO peab drooniprovosatsioone võimalike Venemaa kavandatud katsetena testida liidu reageeringut ning et organisatsioonis kasvab arusaam, et poliitilise ja diplomaatilise vastasseisu kõrval võib reaalne olla ka sõjaline vastasseis. Lisaks rääkis ta, et NATO liikmed arutavad nii Ukraina potentsiaali kasutamist olemasolevate võimete tugevdamiseks kui ka võimalust, et Ukraina asendaks mõnda USA pakutavat võimet.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Kõik kolm allikat on Ukraina keeles väljaanded, mis kajastavad Ukraina diplomaatilist kommentaari Ukraina väljaandele antud intervjuu põhjal. Ukraina meedia fookuses on Ukraina lahinguvälja kogemuse – droonide ja elektroonilise sõjapidamise – nägemine otsese ressursina NATO jaoks ning võimaliku asendusena mõnele USA pakutavale võimele. Droonide allatulistamise teemat seostatakse üleskutsetega edendada Ukraina kuulumist Euroopa kaitse-liitu. NATO liikmesuse küsimus jääb Hetmantšuki sõnul lahendamata.
Taust
Ukraina sõjaväe kogemust on mainitud kui otsest panust NATO võimetesse: Ukraina üksused hävitasid eelmise aasta NATO staabiõppustel Eestis droonisõja stiilis ühe päevaga kaks liidu "vastase" pataljoni ning Ukraina SOF-i operatöörid kaotasid Saksamaal toimunud õppustel USA soomusrühmale. Business Insideri teatel eemaldasid NATO instruktorid Poolas Ukraina sõjaväe koolitusprogrammist drooni- ja elektroonilise sõjapidamise mooduli, sest Ukraina kogemus ületab lääne spetsialistide taset. Euroopa kaitsevolinik Andrius Kubilius ütles juuni alguses, et Ukraina NATO liikmesuse küsimus jääb lahtiseks, kuid Ukraina kuulumist Euroopa kaitse-liitu tuleks edendada. Endine Ukraina välisminister Pavlo Klimkin leidis, et Ukraina peaks taotlema erineva tasemega julgeolekukokkuleppeid nii NATO riikide kui ka väljaspool NATOt.