Tundmatu droon tungis Leedu õhuruumi, Balti riigid kuulutasid välja õhuhäire
18. oktoobri varahommikul tuvastasid Leedu radarid umbes kella 6 paiku tuvastamatu objekti, mis sisenes Leedu õhuruumi tõenäoliselt Poola kaudu. NATO õhukaitse missiooni hävituslennukid õhujõudude baasist Šiauliais tõsteti õhku, kuid ei saanud halva ilma tõttu drooni visuaalselt tuvastada ega alla tulistada. Leedu Šiauliai ja Panevėžys maakondades kuulutati välja punane õhuhäire, Lätis Bauska, Aizkraukle ja Ogre valdades oranž hoiatus. Drooni jäänused leiti Juodžionysest Pasvalysi ringkonnas, kus kahjustada sai ka üks tsiviilauto.
Põhipunktid
- Leedu radarid tuvastasid 18. oktoobril umbes kell 06.00 tuvastamatu objekti õhuruumis
- NATO õhukaitse missiooni hävituslennukid tõsteti õhku Šiauliai baasist, kuid ei saanud drooni halva ilma tõttu visuaalselt tuvastada ega alla tulistada
- Leedu kahtlustab, et droon sisenes õhuruumi Poola kaudu
- Drooni jäänused leiti Juodžionysest Pasvalysi ringkonnas, kuhu sai kahjustada ka tsiviilauto
- Leedu Šiauliai ja Panevėžys maakondades kuulutati välja punane õhuhäire, Kaunase lennuväljal keelati lendudeks 07.05–08.00
- Läti lõunavaldu Bauska, Aizkraukle ja Ogre hoiatati oranži taseme teatega mobiiltelefonidele; õhuhäire lõppes kell 08.12
- Leedu president Gitanas Nausėda nimetas intsidenti tõendiks, et Venemaa sõda Ukrainas levib NATO idatiivale
Miks see on oluline
Intsident käivitas NATO õhukaitse mehhanismi kahes liikmesriigis ning tõi esile lüngad õhuruumi valve- ja hoiatusprotseduurides. Leedu kahtlustab, et droon sisenes Poola kaudu, mis tõstatab küsimusi piiriülese õhuruumirikkumise ja liitlaste vahelise koordineerimise kohta. Tsiviilauto kahjustada saamine näitab reaalset mõju NATO territooriumil. Leedu president Gitanas Nausėda sidus juhtumi Venemaa sõjaga Ukrainas, näidates laiemat regionaalset mustrit.
Mis juhtus
18. oktoobri varahommikul tuvastasid Leedu radarid umbes kell 06.00 tuvastamatu objekti, mis liikus riigi õhuruumis. NATO õhukaitse missiooni hävituslennukid tõsteti õhku Šiauliai baasist, kuid halbade ilmastikutingimuste tõttu ei saanud piloodid objekti visuaalselt tuvastada ega alla tulistada. Leedu sõjavägi kahtlustab, et droon sisenes riigi õhuruumi Poola territooriumilt. Leedu Šiauliai ja Panevėžys maakondades kuulutati välja punane õhuhäire ning elanikele saadeti hoiatusi mobiiltelefonidele. Kaunase lennuväljal keelati lendudeks kella 07.05–08.00 vahel. Hiljem teatas Leedu sõjavägi, et objekt liigub Läti suunas; Läti rahvuslikud relvajõud kuulutasid välja õhuhäire Bauska, Aizkraukle ja Ogre lõunavalduades, kuhu saadeti oranži taseme hoiatus. Leedu õhuhäire lõpetati umbes kell 08.10, Lätis kell 08.12. Drooni jäänused leiti Juodžionysest Pasvalysi ringkonnas, kus kahjustada sai ka üks tsiviilauto; õnnetuses kannatanuid ei olnud. Poola ametivõimud ei kinnitanud piiririkkumist, kuid saatsid Lülini lähistele otsingurühma võimaliku allakukkumiskoha leidmiseks. Leedu president Gitanas Nausėda seostas juhtumi Venemaa sõjaga Ukrainas ning ütles, et droon kujutas tsiviilelanikele ohtu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik kuus allikat on Ukraina-meelsed meediakanalid, kes kajastavad juhtumit Leedu ja Läti vaatenurgast, rõhutades liitlasriigi õhuruumi rikkumist. Ukraina allikad tõstavad esile Leedu kõrgete ametnike (kaitseminister, peaminister, president) avaldusi ja NATO reageerimist ning paigutavad intsidenti teiste hiljutiste droonijuhtumite – Poola ja Rumeenia – kõrvale, et näidata laiemat regionaalset mustrit.
Kus kajastused lahknevad
Allikad lähenesid erinevalt küsimusele, kas droon neutraliseeriti või lihtsalt lendas ära. Hilisemad teated selgitasid, et jäänused leiti Pasvalysi ringkonnas ja tsiviilauto sai kahjustada, mistõttu droon pigem kukkus alla kui lahkus õhuruumist.
Taust
17. oktoobri õhtul tulid Rumeenia F-16 hävituslennukid alla kaks Geran-tüüpi reaktiivmootoriga drooni üle Rumeenia Musta mere territorialvete, mille järel kutsus Rumeenia kokku Põhja-Atlandi Nõukogu erakorralise istungi. Poola, kinnitamata piiririkkumist, saatis Lülini alale otsingurühma võimaliku allakukkumiskoha leidmiseks. Leedu on liikunud NATO kollektiivse tuumariikluse suunas: juulis tegi president Nausėda ettepaneku muuta põhiseadust, et eemaldada tuumarelvade kasutamise piirang; 9. septembril vastas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et kui liitlaste tuumarelvad Leetu paigutatakse, on Leedu Venemaa tuumarelvade sihikul; 22. septembril kiitis Leedu Seim heaks ettepaneku eemaldada põhiseadusest massihävitusrelvade paigutamise keeld.