Venemaa droon tabas Kiievis töötavat telekanalite uudisteruumi
8. septembril tabas Venemaa löökdroon Kiievis telekanalite "Me–Ukraina" ja "Me–Ukraina+" hoone, kus toimus rahvusliku telesaate "Ühendatud uudised" otse-eeter. President Volodõmõr Zelenski teatas hoone osalisest hävimisest ja vähemalt viie inimese vigastamisest; kanali peaprodutsent Ürii Suhak rääkis kuuest kannatanud töötajast. Rünnak leidis aset päeval pärast suurt öist Venemaa raketi- ja droonirünnakut Kiievi vastu.
Põhipunktid
- 8. septembril tabas löökdroon Kiievis telekanalite "Me–Ukraina" ja "Me–Ukraina+" hoone uudisteruumi ja tööruume kanali otse-eetri ajal.
- Hoone sai osaliselt hävinud ning rünnaku kustutasid päästjad; kaks inimest evakueeriti ülemistelt korrustelt.
- Zelenski teatas algselt vähemalt viiest vigastatust; kanali peaprodutsent Ürii Suhak rääkis kuuest kannatanud töötajast, kelle vigastused olid kerged.
- See oli teine löök sama kanali hoone pihta – esimene kahjustas kontorit 20. augusti öises massirünnakus.
- ELi suursaadik Katherina Maternova mõistis rünnaku hukka ja tervitas Euroopa Komisjoni otsust lubada Ukrainal osta Patriot-tõrjerakette umbes 3,2 miljardi euro eest.
- Rünnak järgnes USA eriesindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri nädalavahetuse visiitidele ning Putini lubatud kolmepäevasele "pausile" Kiievi pommitamises.
Miks see on oluline
Rünnak tabas otse-eetris töötavat uudisteruumi, mis tõstatab küsimuse ajakirjanike sihipärasest sihtimisest. Zelenski nimetas seda "Venemaa degradeerumise uue leheküljena" ning kutsus Euroopat ja maailma reageerima. EL suursaadik ühendas hukkamõistu toetusega Ukrainale, tervitades Patriot-tõrjerakettide ostu otsust. See oli juba teine löök sama kanali hoonele vähem kui kolme nädala jooksul ning järgnes USA esindajate lahkumisele ja Putini lubatud pausile.
Mis juhtus
8. septembril tabas Venemaa löökdroon Kiievis telekanalite "Me–Ukraina" ja "Me–Ukraina+" hoone Solomjanski rajoonis. Rünnak leidis aset päeval, kui "Me–Ukraina" oli otse-eetris rahvuslikus telesaates "Ühendatud uudised" ning ajakirjanikud olid eetris. Löök tabas peamiselt uudisteruumi ja tööruume, hoone sai osaliselt hävinud ning süttis. Riigipea Volodõmõr Zelenski teatas Telegramis algselt viiest vigastatust, hoiatades, et arv võib tõusta; kanali peaprodutsent Ürii Suhak rääkis kuuest kannatanud töötajast, kelle vigastused olid kerged, ja kanali pressiteenistuse teatel viis neist hospitaliseeriti. Päästjad kustutasid tule ja evakueerisid kaks inimest ülemistelt korrustelt. Riiklik erakorraliste olukordade teenistus iseloomustas tabatud hoonet ärinaksena Solomjanski rajoonis. Rünnak järgnes eelmise öö suurele Venemaa kombineeritud raketi- ja droonirünnakule Kiievi vastu, milles kasutati Oniks-tüüpi laevatõrjerakette, Iskander-M ballistilisi rakette, S-400, KN-23, Kh-101 tiibrakette ja 166 erinevat tüüpi drooni; õhutõrje lasi alla 33 raketti ja 142 drooni, tabamused fikseeriti 29 asukohas ning rusude langemine veel üheksal.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Saadaolevad rahvusvahelised allikad piirduvad ELi tegelaste avaldustega. Suursaadik Katherina Maternova mõistis rünnaku hukka kui jõhkra, kinnitades, et ajakirjanikud ei tohi olla sihtmärk ja toimetuste ruumid ei ole lahinguväli; samal ajal tervitas ta Euroopa Komisjoni otsust lubada Ukrainal osta Patriot-tõrjerakette umbes 3,2 miljardi euro eest. ELi välisasjade esindaja (allikas viitab "Vigandile") seostas rünnaku ajastuse USA eriesindajate lahkumisega Kiievist ning teatas, et EL kiirendab Ukraina toetust. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO peasekretär Mark Rutte tervitasid Patriot-tõrjerakettide ostu otsust, sidudes õhukaitse meetmed rünnakuga.
Kus kajastused lahknevad
Allikate vahel on erinevusi. Kanali hoone juures vigastatute arv: Zelenski teatas algselt viiest vigastatust, Suhak kuuest töötajast, kellest viis hospitaliseeriti. Kiievi kogu päeva rünnakute ohvrite arv varieerus üle allikate: üks ülevaade märkis 16 vigastatut ja 2 hukkunut, teine 10 vigastatut ning hilisem uuendus 19 vigastatut ja 3 hukkunut (Klõtško ja Kiievi linna sõjaväehalduse teatel). Öise rünnakuga tabatud Kiievi rajoonide loetelud on samuti erinevad: üks nimetab Solomjanski, Podilski, Darnõtski, Holosiivski ja Ševtšenkivski, teised lisavad Dniprovi ja jäätvad Ševtšenkivski välja. Samuti on erinev see, kuidas tabatud hoonet kirjeldatakse: riiklik erakorraliste olukordade teenistus nimetab seda ärinaksena Solomjanski rajoonis, enamik teisi allikaid aga telekanali kontorina.
Taust
"Me–Ukraina" on üks kanalitest, mis osaleb rahvuslikus telesaates "Ühendatud uudised" – ühises sõjaaja infosaates. Sama kanali kontor sai juba kahjustada 20. augusti öises massirünnakus Kiievi vastu, mil lööklaine lõi aknad välja ja kahjustas uudisteruumi ning koridore. 7.–8. septembri öises rünnakus kasutas Venemaa Oniks-tüüpi laevatõrjerakette, Iskander-M ballistilisi rakette, S-400, KN-23, Kh-101 tiibrakette ja 166 drooni. Ukraina välisministeeriumi teatel on alates täismahulise sissetungi algusest kannatada saanud umbes 30 toimetuse hoone või ajakirjanike vara juhtumit ning 21 ajakirjanikku on hukkunud tööülesannete täitmisel. Rünnaku ajal kiitsid ELi liikmesriigid heaks Ukraina Patriot-tõrjerakettide ostu umbes 3,2 miljardi euro eest 90 miljardi euro suuruse ELi laenuraamistiku sees.