Ukraina valitsus esitas 2027. aasta riigieelarve eelnõu: kaitsekulutused ligi 44% SKPst

Miks see on oluline

2027. aasta eelarve kinnitab, et sõjamajandus jätkab Ukraina fiskaalpoliitika domineerimist: kaitsekulutused ulatuvad peaaegu 44%-ni SKPst ja moodustavad kaks kolmandikku kõigist kulutustest. Samas on rahvusvahelise abi vajadus 52,6 miljardit dollarit, millest on kinnitatud vaid 20 miljardit — see teeb eelarvest rahvusvahelise doonorikoordineerimise, sealhulgas IMF-i ja EL-i tingimuste, proovikivi. Vaatamata kaitsenomenklatuuride kasvule ei näe eelnõu ette sõjaväelaste palga tõstmist viiendat aastat järjest, mis on poliitiliselt tundlik vastuolu esirinnas olevate võitlejate kompenseerimise ja nominaalse kaitsekasvu vahel. Lisaks sõltub üle 131 miljardi grivna ulatuses tulu maksumuudatuste vastuvõtmisest parlamendis (käibemaksu tõstmine 20%-lt 21%-le ja kütuse aktsiisi tõstmine), mistõttu eelarve täitmine sõltub Rada otsusest. Sisemise laenamise (544,4 miljardit OVDP-sid) ja riigivõla prognoositav üle 12,3 triljoni grivna näitavad teravat fiskaalse jätkusuutlikkuse halvenemist.

Mis juhtus

Ukraina valitsus kiitis 15. septembril 2026 õhtul heaks ja esitas Ülemraadale 2027. aasta riigieelarve eelnõu, mis registreeriti seaduseelnõuna nr 16000. Eelnõu näeb ette 5,648 triljoni grivna suurused tulud (8,7% rohkem kui 2026. aasta plaan) ja 7,272 triljoni grivna suurused kulutused (13,5% rohkem kui 2026. aasta plaan); kaitse ja julgeoleku osakaal on 4,885 triljonit grivnat ehk ligikaudu 43,8–44% SKPst. Kaitsekulude struktuuris on 1,8 triljonit grivnat sõjaväelaste palgaks (+337,5 miljardit), 2,3 triljonit relvastuse ja sõjatehnika jaoks, 264,9 miljardit reservi (sellest 200 miljardit üldfondist ja 64,9 miljardit de-shadowing'ust oodatavatest tollituludest), 30 miljardit riigigarantiidena relvastusele ning 499,9 miljardit muid kaitsekulutusi; sellest 1,73 triljonit (35,7%) on Euroopa vahenditest pärit relvastuse ja varustuse sihtotstarbelised rahad, mis võivad laekuda mitterahaliselt.

Sotsiaalvaldkonnas tõuseb 1. jaanuarist 2027 miinimumpalk 8647 grivnalt 9546 grivnani (+899 grivnat ehk +10,4%) ning üldine elatusmiinimum 3209 grivnalt 3559 grivnani (tööealiste puhul 3691 ja mittetööealiste puhul 2878 grivnat). Haridusele on ette nähtud 328,5 miljardit grivnat (+50,8 miljardit), tervishoiule 292,5 miljardit (sh 225 miljardit meditsiiniliste garantiide programmile), sotsiaalpoliitikale ja sotsiaalmakseteks 540,3 miljardit (sh 292,8 miljardit pensionilisadeks) ning ettevõtlustoetusteks 96 miljardit (peaaegu kahekordne 2026. aasta mahuga võrreldes).

Peaminister Serhi Koretski nimetas eelarvet "sõjas oleva riigi eelarveks" ning rõhutas, et kaitsestaabi tegelikud vajadused 2027. aastaks on märgatavalt suuremad. Valitsus ootab partneritelt vähemalt 1 triljoni grivna ulatuses materiaal-tehnilist abi (rohkem kui 2026. aastal). Samas hoiatas Koretski juba 14. septembril, et riigi rahanduse olukord läheneb kriitilisele piirile ja viivitused eelnõude vastuvõtmisel võivad ohustada 29,5 miljardi dollari suuruse abi saamist. Rahandusminister Serhi Marčenko märkis 4. septembril, et Ukraina eelarveolukord on alates 2022. aasta täiemahulise sissetungi algusest kõige pingelisem, ning kaitseminister Jevheni Hmara teatas 29. augustist 27 miljardi dollari suurusest kaitse rahastamise puudujäägist.

Rahvasaadik Jaroslav Železnjak juhtis tähelepanu, et Ühendvägede hoolduseks ette nähtud 1,02 triljonit grivnat on 173,5 miljardi võrra (20,5%) suurem kui 2026. aasta eelarves, kuid see katab üksnes 2026. aasta sõjaväelaste palgafondi puudujäägi ega näe ette palga tõstmist – tegemist on viienda järjestikuse aastaga ilma sõjaväelaste palgatõusuta. Železnjak kritiseeris ka seda, et kohtusüsteemi palgafond kasvab 44%, Riikliku Juurdlusbüroo oma 19,9% ja prokuratuuri oma 12,2%, samas kui üldine riigi palgafond suureneb 18,2%.

Allikasjärgsed muudatused: eelnõu säilitab rahastuse "National Cashback" programmile ja "Jedini Novini" telethonile. Kavandatud on ka tõsta käibemaksu standardmäära 20%-lt 21%-le (hinnanguliselt 58,7 miljardit grivnat täiendavat tulu) ja kütuseaktsiisi (hinnanguliselt 8,3 miljardit), et rahastada ettevõtete sõjaohu kindlustust; samuti suunata BEB-i, NABU ja DBR-i menetlustes konfiskeeritud vahendid, ARMA varad, Riigikontrolli ja AMCU trahvid ning relvade ekspordilubade tasud relvajõudude varustuse soetamiseks. Sisemist laenamist OVDP-de kaudu on kavas suurendada 544,4 miljardi grivnani (umbes 125 miljardi võrra rohkem kui 2026. aastal) ja riigivõlg võib aasta lõpuks ületada 12,3 triljonit grivnat.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Kõik 24 allikat on Ukraina (UA) ja ukraina keeles, mistõttu kajastus on ühtselt kodumaiselt fookusseatud: sellele on iseloomulik Ülemraada rolli rõhutamine eelarve vastuvõtmisel, nimetatud Ukraina ametnike (peaminister Serhi Koretski, rahandusminister Serhi Marčenko, kaitseminister Jevheni Hmara, rahvasaadik Jaroslav Železnjak) tsitaadid ning detailsed rea-artikli jaotused grivnades hariduse, tervishoiu, sotsiaalpoliitika, veteranide, sisepagulaste, "Jedini Novini" telethoni ja Presidendi Kantselei vahel. Ukraina väljaanded toovad esile poliitilise pinge nominaalse kaitsekasvu kasvu ja sõjaväelaste palgatõusu puudumise vahel: Železnjak kriitika, et tegelikku palgatõusu ei tule viiendat aastat järjest, ning tema üleskutse teha palgatõust eelarveprotsessi peamine prioriteet kordub mitmes artiklis. Käsitlused raamistavad eelarvet korduvalt kui "sõjas oleva riigi eelarvet", rõhutades kaitsekulude osakaalu SKP-s, sõltuvust 52,6 miljardi dollari suurusest rahvusvahelisest toetusest ja 32,6 miljardi dollari suurusest katteta rahast, – keel, mis rõhutab sõjaaegset ohverdust ja doonorite toest sõltuvust. detailselt kajastatakse ka maksupoolseid ettepanekuid (käibemaksu standardmäära tõstmine 20%-lt 21%-le ja kütuse aktsiisi tõstmine) ning ümberpaigutusi (töötusfondi jääk pensionideks, konfiskeeritud/ARMA vahendid ja relvaekspordilubade tasud relvastuse hankeks, Kiievi 2015. aasta võla tasumine) – peenekoelised sisepoliitilised valikud, mida kajastatakse ainult ukrainakeelses meedias. Parlamendiprotsessile omistatakse suur rõhk: muudatusi saab esitada 1. oktoobrini, esimese lugemise hääletus on oodata oktoobri lõpus ja Rada alustas eelnõu läbivaatamist 16. septembril 2026.

Kus kajastused lahknevad

Allikate vahel esineb kaks peamist erinevust. Esiteks on eelnõu esitamise kuupäev vastuoluline: üks artikkel (20909) dateerib eelnõu ilmumise parlamendi veebilehele 15. augustile, samas kui seaduseelnõu numbri 16000 registreerimist kajastatakse järjekindlalt 15. septembri 2026 õhtul – need kaks registreerimise/esitamise kuupäeva lähevad allikate vahel vastuollu. Teiseks on kaitseelarve pealkirjades esitatud erinevad numbrid: 4,885 triljonit grivnat kaitse ja julgeoleku kohta tervikuna (umbes 44% SKPst) versus 1,02 triljonit grivnat konkreetselt Ühendvägede hoolduseks. Märkus, et need kaks numbrit viitavad erinevatele eelarveridadele, mitte otsesele vastuolule, kuid raamistus on erinevate väljaannete vahel ebaühtlane.

Taust

Eelarve koodeksi kohaselt peab valitsus esitama järgmise aasta riigieelarve eelnõu parlamendile hiljemalt 15. septembriks; 2027. aasta eelnõu esitati 15. septembri 2026 hilisõhtul kui seaduseelnõu nr 16000. Peaminister Serhi Koretski, rahandusminister Serhi Marčenko (4. septembril) ja kaitseminister Jevheni Hmara (29. augustil) kirjeldasid kõik avalikult Ukraina eelarveolukorda kriitilisele piirile lähenevana, viidates teatatud 27 miljardi dollari suurusele kaitse rahastamise puudujäägile ning hoiatades, et viivitused seonduvate eelnõude vastuvõtmisel võivad ohustada 29,5 miljardi dollari suurust rahvusvahelist abi. 2026. aastal muutis valitsus korduvalt riigieelarvet sõjaväelaste palgafondi vahendite puudujäägi tõttu; rahvasaadik Jaroslav Železnjak hindas 2026. aasta sõjaväelaste palgafondi puudujäägiks 100–190 miljardit grivnat ning juunis 2026 lisasid ametivõimud kaitsekulutustele 1,56 triljonit grivnat (sellest üle 1,45 triljoni sõjaväelaste palgaks), septembris jaotati sõjaväelaste palkadeks ümber veel 33,6 miljardit grivnat. Kaitse-eelarve kulukohtade jaotus on: 1,8 triljonit grivnat sõjaväelaste palkadeks, 2,3 triljonit relvastuse ja sõjatehnika jaoks, 264,9 miljardit reservi (200 miljardit üldfondist pluss 64,9 miljardit de-shadowing'ust oodatavatest tollituludest), 30 miljardit riigigarantiisid relvastusele ning 499,9 miljardit muid kaitsekulutusi; 1,73 triljonit grivnat (35,7% kaitsest/julgeolekust) koosneb Euroopa vahenditest pärit relvastuse ja varustuse sihtotstarbelisest rahast, mis võidakse tarnida mitterahaliselt. Eelnõu säilitab "National Cashback" programmi ja "Jedini Novini"/"Edini Novini" telethoni rahastuse, samal ajal kui kohtusüsteemi palgafond kasvab 44%, Riikliku Juurdlusbüroo oma 19,9%, prokuratuuri oma 12,2% ja üldine riigi palgafond 18,2% – vastuolud, mida kriitikud esile tõstavad sõjaväelaste palgatõusu puudumise taustal.