Ukraina tabab vaid umbes 60% Venemaa uutest reaktiivsetest Geran-droonidest
Ukraina õhujõudude esindaja teatel suudab riik alla tulistada ligikaudu 60% Venemaa uutest reaktiivmootoriga Geran-4 ja Geran-5 droonidest, samas kui varasemate propeller-mudelite puhul on õnnestumise määr olnud 90–95%. President Zelenskyi sõnul tegeleb probleemiga 67 Ukraina ettevõtet ning F-16 hävitajad on juba kasutanud rakette reaktiivsete droonide allatulistamiseks. Ukrainalased ja tootjad ootavad uue tabamisdrooni seeriatootmise algust ning töötavad välja ka Ukraina-Kanada ühistöös valminud odavat droonivastast raketti.
Põhipunktid
- Ukraina tabab ligikaudu 60% Venemaa reaktiivsetest droonidest; teiste mudelite puhul on määr 90–95%.
- Selle statistika esitas õhujõudude kommunikatsioonijuhi Juri Ignati sõnul Financial Timesile.
- Geran-5 droon lendab kuni 600 km/h, kannab kuni 90 kg lõhkepead ja ulatub 1000 km kaugusele; Venemaa kasutas seda esimest korda jaanuaris 2026.
- Zelensky teatas, et 67 Ukraina ettevõtet töötab vastumeetmete väljatöötamisel, neist 3–5 on juba tulemusi näidanud.
- President kinnitas F-16-de kasutamist AIM-9 ja AIM-120 rakettidega reaktiivsete droonide allatulistamiseks ning nimetas seda kulukaks, kuid õigustatuks.
- Droonitootja Wild Hornets (Dyki Shershni) lõpetab uue tabaja väljatöötamist ja ootab seeriatootmise algust.
- HUR-i andmetel oli Venemaa augustiks 2026 kogunud ligikaudu 6200 Geran-tüüpi drooni eri versioonidena.
Miks see on oluline
Reaktiivmootoriga Geran-droonid kujutavad endast kvalitatiivset hüpet varasemate propeller-droonide ees: suurem lõhkepea, palju kõrgem kiirus ja pikem ulatus muudavad iga eduka löögi hävitavamaks. Ukraina madalam allatulistamismäär näitab õhukaitse võimekuse langust ning sunnib piloot kasutama risantsseid meetodeid, nagu droonide tulistamine lennukikahuritega. Samal ajal käib ulatuslik kodumaine vastus: 67 ettevõtte töö, uue tabamisdrooni arendus ja Ukraina-Kanada ühine droonivastane rakett. Venemaa kogub tuhandeid uusi droone ning kaalub nende õhklast väljalaskmist, mis võib tulevikus ohustada ka NATO riike.
Mis juhtus
Ukraina õhujõudude kommunikatsioonijuht Juri Ignat teatas Financial Timesile, et Ukraina tabab praegu ligikaudu 60% Venemaa uutest reaktiivmootoriga Geran-4 ja Geran-5 droonidest, võrreldes 90–95%-lise määraga teiste droonitüüpide puhul. Need uued droonid on varasematest propeller-mudelitest kiiremad, suurema lõhkepeaga ja parema raadiussuunamisega, mistõttu läbivad nad Ukraina õhukaitset sagedamini. President Zelensky kinnitas, et F-16 hävituslennukid on järk-järgult kasutanud AIM-9 ja AIM-120 rakette droonide allatulistamiseks, ning nimetas F-16-de kasutamist kulukaks, kuid õigustatuks, kui muid vahendeid ei ole ja inimelud on ohus. 3. septembri Staabi koosolekul seati reaktiivsete droonide vastased kiirtabajad esimeseks prioriteediks ning 13. septembril märkis Zelensky, et üksnes eelmisel nädalal lasi Venemaa Ukrainasse umbes 2100 drooni. Zelensky mainis ka Ukraina-Kanada ühisarendust – odavat droonivastast raketti, mis on jasta valmis ehitatud ja ootab elavat katsetust. Droonitootja Wild Hornets lõpetab oma uue tabaja arendust ning ootab seeriatootmise algust.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad asetavad loo keskmesse ametliku seisukoha: õhujõudude esindaja Juri Ignati andmed 60%-lise tabamismäära kohta, mis on esitatud Financial Timesile. Tähelepanu on suunatud riigisisesele vastusele – president Zelenskyi teadetele 67 vastumeetmeid arendava ettevõtte kohta, Ukraina droonitootja Wild Hornets (Dyki Shershni) uuele tabajale ning presidendi nõunikule Serhi Beskrestnovile, kirjeldades Vene droonide operaatorite töömeetodit. Esile tõstetakse, et reaktiivsed droonid pääsevad õhukaitsest läbi sagedamini ja Ukraina piloodid peavad kasutama üha riskantsemaid meetodeid, paigutades Ukraina nii ohu sihtmärgina kui ka aktiivse reageerijana.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Loo põhistsenaariumi – 60%-lise tabamismäära ja Ignati tsitaadi – edastas Financial Times, mis raamistas juhtumi autoriteetse lääneliku lugejaskonna jaoks mõeldud andmepunktina Ukraina õhukaitse halvenevast võimekusest. Osa alusreportaažidest uute droonide ja varude kohta, sealhulgas satelliitpiltide ja lekkinud dokumentide põhjal tehtud kajastus võimalike pikkade löökide kohta NATO riikidesse, pärineb The Telegraphilt, mis asetab ohu laiemasse NATO-perspektiivi, mitte ainult Ukraina sõjapidamise konteksti.
Taust
Algne Geran-1 kandis kuni 20 kg lõhkepead ja saavutas 185 km/h; uus Geran-5 kannab 90 kg lõhkepead, lendab kuni 600 km/h, ulatub umbes 1000 km kaugusele ning on umbes 6 meetrit pikk ja 5,5 meetrit lai. Vanematel Shahed-tüüpi droonidel olid primitiivsed juhtimissüsteemid, kuid uuematel mudelitel on termokaamerad, tehisintellektil põhinev juhtimine, Vene mürasummutuse antennid ja Hiina võrguraadio modemid. Vene operaator lendab 2–5 km kõrgusel, tuvastab sihtmärgi, lukustab selle kaameraga ning droon ründab seejärel automaatselt – seda protseduuri kirjeldas presidendi nõunik Serhi Beskrestnov. Ukraina luure on teatanud, et Venemaa kaalub Geran-5 droonide väljalaskmist ka lennukikandjatelt, näiteks Su-25-lt. The Telegraph teatas satelliitpiltide ja lekkinud dokumentide põhjal, et Venemaa on ehitanud salajasi baase, mis on võimelised reaktiivseid Shahed-droone välja laskma ka sügavateks löökideks NATO riikide vastu.