Venemaa ehitas kuue nädalaga valmis uue reaktiivsete droonide baasi Ukraina piiri lähedale
Venemaa on Rostovi oblastis Ukraina piiri lähedale peaaegu valmis ehitanud suure reaktiivsete löökdroonide stardibaasi, mille rajamine võttis aega umbes kuus nädalat. Kompleksi pindala on ligikaudu 0,9 ruutkilomeetrit ning sellel on kaheksa stardiraididega platvormi „Geran-4“ ja „Geran-5“ tüüpi droonide jaoks. Objekt asub umbes 3,5 km kaugusel Millerovo lennubaasist ja jääb tõenäoliselt selle õhukaitse kattealasesse „mulli“.
Põhipunktid
- 31. augustil oli objekti asukoht veel tühi põld; ehitustööd algasid 1. septembril ja kestsid umbes kuus nädalat.
- 14. oktoobriks oli kujunenud umbes 0,9 km² suurune kompleks ehk ligikaudu 126 jalgpalliväljakut.
- Kompleksi lääneservas on kaheksa stardiraididega platvormi, kahel on raudtee paigaldatud, kahel veel montaažil.
- Objekt asub umbes 3,5 km kaugusel Millerovo lennubaasist, kus paikneb 31. kaardiväe hävituslennuväepolk, ning jääb tõenäoliselt baasi õhukaitse kattealasse.
- DroneSec'i hinnangul on objekt mõeldud „Geran-4“ ja „Geran-5“ reaktiivsete droonide stardipaigaks; potentsiaalne võimekus on 100 või enam drooni 24 tunni jooksul.
- Baan täiendab Venemaa olemasolevat vähemalt 11 fikseeritud stardipositsiooni võrgustikku, mida kasutatakse droonirünnakuteks Ukraina vastu.
- Ehitamine langes kokku Venemaa reaktiivsete droonide kasutamise umbes kuuekordse kasvuga kolme suvekuu jooksul; enim rünnati Kiievit ja ümbrust.
Miks see on oluline
Uus baas võib anda Venemaale võime stardida 24 tunni jooksul 100 või enam reaktiivset drooni, suurendades märgatavalt kauglöögi mahtu Ukraina vastu. Kuue nädalaga tühjalt väljalt valminud kompleks näitab Venemaa kiiret võimekust laiendada oma ründelennuvahendite taristut just piiri ääres – piirkonnas, kus Ukraina rünnakuid raskendab Millerovo lennubaasi õhukaitsevarjestus. Baasi valmimine langes ajaliselt kokku Venemaa reaktiivsete droonide umbes kuuekordse kasvuga suve jooksul ning moodustab osa laiemast vähemalt 10 salajase stardibaasi võrgustikust Ukraina ja Valgevene piiridel, kus ajakirjanikud on tuvastanud ligikaudu 59 uut stardiraid, neist umbes 20 pikemat. Reaktiivsed „Geranid“ lendavad turboreaktiivmootorite tõttu kuni 450–600 km/h, mistõttu Ukraina mobiilsed tulegrupid ja elektrilised droonid-püüdjad on nende vastu seni olnud tunduvalt vähem tõhusad.
Mis juhtus
Satelliidipiltidelt, mille tegid Planet Labs ja Airbus, selgub, et 31. augustil oli Rostovi oblastis asukoht veel tühi põld. Ehitustööd algasid 1. septembril ja umbes kuue nädalaga kujunes 14. oktoobriks suur umbes 0,9 km² suurune kompleks – ligikaudu 126 jalgpalliväljaku suurune. Kompleksi lääneservas on näha kaheksat stardiraididega platvormi; kahel olid raudteed juba paigaldatud, kahel veel montaažil. Kompleks asub umbes 3,5 km kaugusel Millerovo lennubaasist, kus paikneb 31. kaardiväe hävituslennuväepolk. Eraluureteenistuse DroneSec asutaja ja tegevjuht Mike Monnik hindas, et objekt on kavandatud „Geran-4“ ja „Geran-5“ uusimate reaktiivsete droonitüüpide stardipaigaks, ning lisas, et kompleks näeb välja peaaegu valmis: täielikku kasutusvalmidusse jõudmiseni jääb tema sõnul vaid mõni nädal või isegi vähem. Potentsiaalselt võib baas võimaldada 24 tunni jooksul stardida 100 või enam reaktiivset drooni, kuigi tegelik intensiivsus sõltub laskemoonavarudest ja seatud ülesannetest. RUSI programmide direktor Rob Jordan kinnitas, et piltidel nähtavad betoonplatvormid ja kaks tõenäolist stardiraid vastavad Venemaa „Geran“-tüüpi droonide stardikonstruktsioonidele. DroneSec'i hinnangul jääb uus stardiplatvorm tõenäoliselt Millerovo lennubaasi süsteemide loodud õhukaitse „mulli“ sisse, mis raskendab Ukraina katseid objektile löök anda. Venemaa kaitseministeerium ei vastanud Reutersi kommentaaripäringule.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina sõjaväeliste andmete kohaselt suurendas Venemaa kolme suvekuu jooksul reaktiivsete droonide kasutamist umbes kuuekordselt ning enim tabamusi sai Kiiev ja seda ümbritsev piirkond. Ukraina kaitseminister Jevhen Hmar märkis, et juulis kasutas Venemaa umbes 1500 reaktiivset drooni ja augustis enam kui 2500. Selle taustal on Ukraina võimud teatanud kaitsemeetmetest: 10. septembril märkis Volodõmõr Zelenskõi, et reaktiivsete droonide-püüdjate loomine vajab aega ja raha; 18. septembril teatas ta 67 ettevõtte tööst antud ülesande kallal ning et kaks neist on edukalt lahingukatse läbinud. 30. septembril ütles Budanov, et Ukraina kasutab reaktiivsete droonide püüdjaid juba lahingutingimustes, ning 12. oktoobril teatas Mõhailo Fedorov, et uus püüdja tulistas alla kaks Kiievile suundunud „Geran-5“ drooni.
Kus kajastused lahknevad
Allikad on ühel meelel selles, et baas on rajatud umbes kuue nädalaga ning et reaktiivsete droonide kasutamine on suvel järsult kasvanud. Erinevus seisneb reaktiivsete „Shahed“/„Gerani“ droonide kiirushinnangutes: enamik raporteid annab vahemikuks 450–600 km/h, üks allikas toob madalamaks piiriks umbes 300 km/h. Bensiinimootoriga droonide puhul nähakse kiirust ühtselt 180–200 km/h.
Taust
Bensiinimootoriga „Shahed“/„Geran-2“ droonid lendavad umbes 180–200 km/h, reaktiivsed versioonid nagu „Geran-4“ ja „Geran-5“ seevastu 300–600 km/h – need on tavapärasest raskemini all tulistatavad. Pärast seda, kui Ukraina hakkas alla tulistama 92–96% bensiinimootoriga „Shahedidest“, hakkas Venemaa neid kasutama peamiselt piirialade rünnakuteks ning nihutas pikemate vahemaade sihtmärkide puhul rõhku reaktiivsetele variantidele. „Geran-4“ seeriatootmine algas jaanuaris ja lahingukasutus Ukraina vastu mais; HUR-i andmetel tootis Venemaa augustis juba umbes 3000 „Geran-4/5“ ühikut kuus – rohkem kui 2800 bensiinimootoriga „Geran-2“ ühikut. Alates 27. augustist on Venemaa läinud peaaegu pidevate väikeste droonirühmade rünnakute juurde Kiievi piirkonnas; 27.–28. augusti rünnakutes olid reaktiivsed droonid enam kui 400 saadetud droonist kolmandiku kuni poole ulatuses. Venemaa kaitseministeerium ei vastanud Reutersi kommentaaripäringule selle objekti ja reaktiivsete droonide programmi kohta.