Zelenski: Ukraina tabab alla 70% droonidest, reaktiivtüüpi Šeidede puhul vaid 57%

Miks see on oluline

Reaktiivsed droonid on raskemini tabatavad kui tavalised ning Venemaa suurendab nii nende tootmist kui ka kasutust - Zelenski sõnul plaanib Venemaa kulutada järgmisel aastal 12 miljardit dollarit reaktiivdroonidele ja luiskmunale. 57% allatulnute määr on Ukrainale selgelt ebapiisav, mistõttu riik kiirendab kodumaiste interceptordroonide väljatöötamist: 67 ettevõtet töötab selle probleemi kallal ja mitmed platvormid (sh Alexa Spatium ning Zorelit v5) on testimisel või juba kasutusel. Üheainsa päeva - 28. septembri - rünnakud nõudsid üheksa inimelu ja üle 80 kannatanu, mis näitab kiirema õhukaitse võimekuse vajadust.

Mis juhtus

28. septembri õhtuse videoõhtul esines president Volodymyr Zelenski pöördumisega, milles ta esitas Ukraina õhutõrje praegused näitajad: alla 70% kõikidest droonidest, kuid vaid 57% reaktiivsetest (jet-mootoriga) Šeidedest. Ta nimetas viimast oluliselt madalamaks kui vaja ning teatas, et uued Ukraina interceptordroonid on aktiivselt testimisel ja mõned üksused juba neid kasutavad, ehkki massitootmise ja piisava tõhususe saavutamiseks tuleb detaile veel lihvida. Arendajaid kiirendatakse, et tulemusi näha peaaegu iganädalaselt.

Samal päeval tulistas Venemaa Ukraina pihta suuremaid droonijõude: õhujõudude teatel registreeriti 18.30 seisuga 124 löökdrooni, millest 86 olid reaktiivtüüpi (lisaks Gerbera, Banderole/Dan-T jt tüübid) ning peamine rünnakusuund oli Kiievi oblast. Õhutõrje tabas või summutas 86 drooni (49 neist reaktiivset), kuid lööke registreeriti 26 asukohas. Zelenski sõnul hukkus rünnakutes üheksa ja sai üle 80 inimese erinevates Ukraina piirkondades. Kiievis lõi reaktiivne Šaeed Ukraina TA Riikliku Teaduste Akadeemia hoone Shevtshenkivski rajoonis, surmates endise RBNO sekretäri Vladimir Gorbulin'i abi Natalja Bukalo ja vigastades veel kuut inimest; hilisõhtul leiti hoones ühe hukkunu surnukeha veel juurde. Lisaks tabati rünnakutega Holosiivski rajoonis asuvat Dobrobuti kliinikut (8 vigastatut), Dnipros sai kannatada ärikeskus (3 hukkunut, 18 vigastatut), Odessas 12-korruseline elamuhoone (4 vigastatut) ning Zaporižžjas Ukrzaliznõtsja ettevõte (üle 30 vigastatu); rünnati ka Sumõ ja Harkivi oblastit ning üks reaktiivdroon jõudis Poola piirini.

Zelenski kinnitas ka, et arendajatega tegeletakse kiirendatud tempos ning lähiajal oodatakse reaalsemaid allatulnute tulemusi rindelinnade kaitsel.

Kus kajastused lahknevad

Allikad esitavad 28. septembri droonirünnaku koguarvu kohta kaks erinevat näitajat: Zelenski kõnes kõlas "üle 120 drooni, millest umbes 90 reaktiivset", samas kui Ukraina õhujõud teatas 18.30 seisuga 124 löökdroonist (neist 86 reaktiivset). Samuti lahknevad reaktiivdroonide allatulnute määrad: Zelenski 57% on madalam kui õhujõudude kommunikatsioonijuhi Juri Ignati varem rahvusvahelisele meediale (Financial Times) edastatud ligi 60%, viimane aga rõhutas, et bensiinimootoriga droone tabatakse 90-95% juhtudest.

Taust

Venemaa suurendab reaktiivmootoriga droonide kasutust Ukraina vastu - Zelenski teatas 26. septembril, et Venemaa kavatseb tuleval aastal kulutada 12 miljardit dollarit reaktiivdroonide ja luiskmuna tootmisele. Septembri jooksul tulistas Venemaa Ukraina pihta üle 2 730 reaktiivse Šaeedi, millest üle 1 500 tabati või summuti. Ukraina reageerib kodumaise tööstusega: 67 ettevõtet tegelevad reaktiivdroone mõõtavate tehnoloogiatega, mitmed arendajad on juba tulemusi näidanud. Konkreetsetest platvormidest on kasutusel alates augustist Alexa Spatium ning hiljuti esitletud Zorelit v5 (max kiirus 416 km/h, max lennuulatus ühe laadimisega kuni 47 km). Presidenti kantselei juhi Kirill Budanovi sõnul võib kodumaiste interceptordroonide massiline lahingkasutus alata järgmise paari kuu jooksul. 19. septembril näitas Zelenski korduvalt videot, kuidas uus interceptordroon tabas alla Vene reaktiivdroone (sh Geran-5), ning 23. septembril teatas ta nelja uue reaktiivse Šaeedi interceptori edukast lahingtestimisest, ehkki need pole veel massitootmises.