Trump: ma ei tea, kas Putin tuleb Miami G20 tippkohtumisele

Miks see on oluline

Miami tippkohtumisest võib kujuneda platvorm võimalikeks läbirääkimisteks Venemaa sõja üle Ukrainas. Trumpi väljendatud valmidus Putinit USA eesistumisperioodi tippkohtumisel võõrustada on juba kutsunud esile reaktsioone lääne liitlaste seas. Kui kolmepoolne kohtumine peaks toimuma, oleks see märkimisväärne diplomaatiline samm pärast aastaid, mil Kreml on liidritasemel kõnelused välistanud.

Mis juhtus

USA president Donald Trump teatas 17. oktoobril, et ei tea, kas Venemaa president Vladimir Putin tuleb detsembris Miamis toimuvale G20 tippkohtumisele, kuid ütles, et tal oleks hea meel teda seal võõrustada. Samal päeval ütles Ukraina president Volodymyr Zelenski, et USA valmistab ette ettepanekut kolmepoolseks kohtumiseks Ukraina, USA ja Venemaa liidrite vahel. Ühe võimaliku variandina nimetas ta kohtumist USA-s G20 ajal. Alternatiivsete kohtadena tõi ta välja Lähis-Ida riigid, eelkõige Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia, ning mõne Euroopa riigi. Zelenski rõhutas, et kummaltki poolelt – ei Venemaalt ega USA-lt – ei ole kohtumist veel ametlikult kinnitatud, ning et tulemusi saab arutada hiljem.

Kreml on varem kinnitanud, et Venemaa kavatseb G20 töös osaleda, kuid Putini isikliku osalemise otsus on veel lahtine; Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles 23. septembril, et Putin on väidetavalt valmis kohtuma nii Trumpi kui Zelenskiga, kuid üksnes seni nimetamata Venemaa "eeltingimustel". Trumpi administratsioon saatis Putinile tippkohtumise kutse juba septembris. Ühendriigid on selle aasta G20 eesistujariik. Riigipeade tippkohtumine on kavandatud 14.–15. detsembrile 2026 Miamis. Putin ei ole G20 tippkohtumistel isiklikult osalenud alates 2019. aastast; pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi on Venemaa delegatsiooni tavaliselt juhtinud välisminister Sergei Lavrov.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina allikad toovad esile Zelenski valmidust kolmepoolseks kohtumiseks ning tema ettepanekuid alternatiivsete kohtumispaikade kohta, nagu AÜE, Saudi Araabia või mõni Euroopa riik, rõhutades samas, et kummaltki poolelt – ei Venemaalt ega USA-lt – ei ole kohtumist kinnitatud. Käsitlustes märgitakse ka Kremli varasemat liidritasemel kõneluste tagasilükkamist ning tuuakse poliitikaanalüütik Abbas Galljamovi seisukoht, et ainult karm USA surve – maksimaalsed sanktsioonid, Patriot- ja Tomahawk-süsteemide tarned Ukrainale ning toetus löökideks Venemaa territooriumil – võiks Putini nõusolekule sundida.

Kus kajastused lahknevad

Allikate vahel on erimeelsusi kahes küsimuses. Esiteks Putini tegeliku valmiduse kohta kohtuda Zelenski ja Trumpiga: Peskov väidab, et Putin on valmis, kuid tingimusel, et Venemaa seni nimetamata "eeltingimused" on täidetud; Zelenski seevastu rõhutab, et ei Venemaa ega USA ei ole kohtumist kinnitanud. Teiseks, kas Trump pakkus ÜRO Peaassamblee ajal toimunud kohtumisel välja läbirääkimised Putiniga Moskvas – Bloomberg teatas sellele viidates, kuid Ukraina presidendi kantselei eitas seda teavet.

Taust

G20 riigipeade tippkohtumine on kavandatud 14.–15. detsembrile 2026 Miamis ning USA on selle aasta eesistujariik. Venemaad ei ole G20-l Putin isiklikult esindanud alates 2019. aastast; pärast 2022. aasta täiemahulist sissetungi on delegatsiooni tavaliselt juhtinud välisminister Sergei Lavrov. 2026. aasta septembris saatis Trumpi administratsioon Putinile tippkohtumise kutse. Kreml oli varem liidritasemel kõnelused tagasi lükanud ja seadnud Venemaa-poolseks tingimuseks kohtumise korraldamise Moskvas – seisukohta, mille Ukraina presidendi kantselei on vaidlustanud.