Trump ütles, et on valmis Putini kohtuma, kuid ainult siis, kui Venemaa ja Ukraina on valmis rahu sõlmima

Miks see on oluline

Trumpi 2. septembri avaldus seab avaliku läve võimalikule uuele otsesele tippkohtumisele Putiniga, sidudes selle konkreetse edasiminekuga Vene-Ukraina rahu kokkuleppe suunas. Samal ajal nihutab Trumpi süüdistus „hirmuäratava vaenu" kohta Zelenski ja Putini vahel vastutuse rahu saavutamise eest eemale Venemaa sissetungist. See kõne toimub laiema USA mitme kanali diplomaatilise surve taustal – CIA direktori reis Moskvasse, Bessenti kohtumine Siluanoviga G20 raames ja ajakirjanike sõnul edendatav 28-punktiline plaan – ning koos Trumpi märkusega, et sõja lõpp on „üsna lähedal", muudab ta seisukoha keskseks küsimuseks USA pingutuste hindamisel.

Mis juhtus

2. septembril 2026 rääkis USA president Donald Trump Valges Majas ajakirjanikega ja ütles, et on valmis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga „kohe" kohtuma, kuid soovib, et kohtumine toimuks alles siis, kui Venemaa ja Ukraina on valmis rahu kokkulepet sõlmima. Tema sõnul Putin kohtumisega nõustuks, kui Trump seda sooviks. Trump rõhutas, et USA soovib häid suhteid Venemaa, Ukraina ja „kõigiga", kirjeldades Venemaad suure territooriumi ja väga väärtusliku maaga riigina, kus „palju head toimub". Ta nimetas peamise takistusena isiklikku vaenu Zelenski ja Putini vahel ning kutsus Putinit ja Zelenskit lõpetama „seda rumalat sõda". Trump kordas ka oma väidet, et on peatatud kaheksa sõda, ning märkis olevat teadlik videodest, mis kajastavad mobilisatsiooniga seotud vägivalda tsiviilelanike vastu Ukrainas.

Need märkused sobituvad laiemasse USA diplomaatilisse survelainesse: CIA direktor John Ratcliffe tegi 25. augustil salajase reisi Moskvasse ja tegi ettepaneku Trumpi–Zelenski–Putini kolmepoolseks tippkohtumiseks; Kremlini sõnul saaks selline kohtumine toimuda „ainult kokkulepete formaliseerimiseks". Vene väljaanne Agentstvo teatas, et Putin keeldus Ratcliffe'iga kohtumast pärast seda, kui teada sai kirja sisu – üleskutse kiirelt kokku leppida sõja lõpetamises. 31. augustil kohtus USA rahandusminister Scott Bessent G20 raames Venemaa rahandusministri Anton Siluanoviga; ajakirjanike sõnul edendati seal Trumpi 28-punktilist rahuplaani. Eelmine Trumpi–Putini tippkohtumine toimus 2025. aasta augustis Anchorage'is Alaskal; Vene ametnikud on sellest ajast viidanud avalikustamata „Anchorage'i vaimule" või „arusaamisele". Trump on eitanud, et Anchorage'is lepiti kokku konflikti külmutamises või kogu Donbasi üleandmises Venemaale; Ukraina ametivõimud keelduvad Donbasi Venemaale loovutamise nõuet täitmast.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina allikad keskenduvad Trumpi sätestatud eeltingimustele Putini-kohtumiseks ja ümbritsevatele USA diplomaatilistele sammudele (Ratcliffe'i reis, Bessenti kohtumine Siluanoviga G20-l), raamistades 2. septembri märkusi pigem tingimusliku USA positsioonina kui kohustusena kohtuda. Ukraina kajastus toob esile ka takistused ja vastaspoolte seisukohad – Kremlini tingimuse, et kolmepoolne kohtumine „ainult formaliseeriks kokkuleppeid", Zelenski väite, et Putin ei soovi sõda lõpetada, ning Ukraina keelduda loovutamast kogu Donbassi – asetades edasiliikumise koormuse Moskvale. Mitmed Ukraina väljaanded toovad pealkirjas esile Trumpi sõnade praktilise tähenduse: Trumpi–Putini tippkohtumist peatatakse seni, kuni rahu kokkulepe on küps. Üks Ukraina-keelne artikkel märgib, et Trump teatas olevat teadlik mobilisatsioonivägivallast Ukrainas, andes märku kohaliku poliitilise tundlikkuse olemasolust selles teemas Ukraina kajastuses.

Kus kajastused lahknevad

Allikad ei ole üksmeelel, kas Ratcliffe'i augusti lõpu reis Moskvasse keskendus Ukraina sõjale. The New York Timesi versiooni kohaselt jagas CIA direktor pessimistlikku hinnangut sõja kulgemisele ja kutsus Venemaad tegema kokkulepet; Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov ütles, et sõda ei olnud reisi peamine teema. Wall Street Journal oletas, et reis sisaldas ka hoiatust Putinile seoses Venemaa mobilisatsioonivalmistuste ja võimaliku NATO resoluutsuse testiga.

Taust

Trumpi ja Putini eelmine tippkohtumine toimus 2025. aasta augustis Anchorage'is Alaskal; Vene ametnikud on sellest ajast viidanud avalikustamata „Anchorage'i vaimule" või „arusaamisele", mida kommentaatorid on tõlgendanud võimaliku kokkuleppena konflikti külmutamiseks ja kogu Donbasi üleandmiseks Venemaale – Trump on seda eitanud. Ukraina ametivõimud keelduvad kogu Donbasi Venemaale loovutamise nõuet täitmast. CIA direktor John Ratcliffe tegi 25. augusti paiku salajase reisi Moskvasse, kus tegi ettepaneku Trumpi–Zelenski–Putini kolmepoolseks tippkohtumiseks; Vene väljaanne Agentstvo teatas, et Putin keeldus temaga kohtumast pärast kirja sisu teadasaamist. 31. augustil kohtus USA rahandusminister Scott Bessent Venemaa rahandusministri Anton Siluanoviga G20 raames – see oli Siluanovi esimene selline külastus alates täismahulise sõja algusest – ning ajakirjanike sõnul edendati seal Trumpi 28-punktilist rahuplaani; samal ajal tehti selgeks, et USA ei nõustu majanduslike järeleandmistega enne sõja lõppu. Kremlini pressiesindaja Peskov on öelnud, et võimalik kolmepoolne kohtumine võiks toimuda „ainult kokkulepete formaliseerimiseks", ja Zelenski on väitnud, et luureandmed viitavad Putini soovimatuse lõpetada sõda.