Eesti viib 1. brigaadi Tapalt Jõhvi ja võtab kasutusele "aktiivse kaitse" strateegia
Eesti teisaldab jäädavalt oma 1. brigaadi Tapalt Jõhvi, umbes 50 km kaugusele Venemaa piirist, rakendades uut "aktiivse kaitse" strateegiat. Riik on sõlminud lepingud üheksa USA HIMARS-i ja üheksa Lõuna-Korea Chunmoo mitmikraketisüsteemi ostmiseks, mille laskeulatus kuni 300 km võimaldab tabada ka Peterburi. Piiriäärse Narvasse ehitatakse 1000-liikmelist sõjaväebaasi.
Põhipunktid
- Eesti teisaldab jäädavalt 1. brigaadi Tapalt Jõhvi (umbes 50 km Venemaa piirist) "aktiivse kaitse" strateegia raames, mille valitsus kiitis heaks mais.
- Üheksa USA HIMARS-i süsteemi koos M57 ballistiliste rakettidega (ulatus kuni 300 km) ja üheksa Lõuna-Korea Chunmoo süsteemi sarnase ulatusega.
- Piiriäärse Narvasse ehitatakse sõjaväebaas kuni 1000 sõjaväelasele: 200 alaliselt ja 800 kriisi korral.
- Eesti kaitsekulud kasvasid sel aastal 42% ehk 2,4 miljardi euroni (5,4% SKPst).
- Suurbritannia suurendab oma kontingenti Eestis 800-lt 1200 sõjaväelasele.
- Eesti sõjaväe- ja luurejuhtide hinnangul Venemaa ei sihi täismõõdus sõda NATOga järgmise kahe aasta jooksul, kuid valmistub võimalikuks tulevikuks konfliktiks Eestiga.
- Eesti sõjaväeluure eriti muretseb piiratud Vene provokatsiooni pärast Narva piiriäärses, valdavalt venekeelses linnas kui võimalikuks katseks testida NATO resoluutsust ja lõhestada liit.
Miks see on oluline
Eesti loobub pärast 2014. aastat välja töötatud kaitsekontseptsioonist, mis nägi ette partisanliku viivituse kuni NATO tugevdamiseni, ja asendab selle "aktiivse kaitse" strateegiaga: kaitsma iga toll territooriumi ja andma lööke sadade kilomeetrite kaugusele piiri taha esimesest päevast alates. HIMARS-i ja Chunmoo hangitud 300 km laskeulatusega relvad võimaldavad tabada Peterburi, mis on Balti julgeoleku jaoks märkimisväärne muutus. Eesti luure hoiatab, et heidutus ei tööta ning piiratud Vene provokatsiooni Narvas peetakse tõenäoliseks katseks testida NATO artikkel 5 toimimist.
Mis juhtus
Eesti teisaldab jäädavalt oma 1. brigaadi Tapalt Jõhvi, mis asub umbes 50 km kaugusel Venemaa piirist. Ümberpaigutus toimub uue "aktiivse kaitse" strateegia raames, mille Eesti valitsus kiitis heaks mais. Viimase aasta jooksul on Eesti sõlminud lepingud üheksa USA HIMARS-i ja üheksa Lõuna-Korea Chunmoo mitmikraketisüsteemi ostmiseks; mõlema süsteemi laskeulatus ulatub kuni 300 km, mistõttu Peterburi (umbes 260 km kaugusel) on uue relvastuse sihtmärkide hulgas. Piiriäärse Narvasse ehitatakse sõjaväebaas kuni 1000 sõjaväelasele: 200 alaliselt ja 800 kriisi korral. Eesti kaitsekulud kasvasid sel aastal 42% ehk 2,4 miljardi euroni (5,4% SKPst). Suurbritannia suurendab oma kontingenti Eestis 800-lt 1200 sõjaväelasele. Brigaadi ülem kolonel Tarmo Kundla ütles, et Eesti peab kaitsma piirilt alates ja võitma juba esimestes lahingutes. Eesti sõjaväeluure ametnik hoiatas, et heidutus ei tööta ning kriitiline periood Balti riikidele on järgmised üks kuni neli aastat; teine luureametnik ütles, et "me kartsime sõda Ukrainas, nüüd kardame selle lõppu" - viidates Vene juurdepääsule võitluskarastuse saanud vägedele pärast relvarahu.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik allikad on Ukraina omad ja seostavad Eesti ümberpaigutuse ja relvastuse hanke otseselt Venemaa sõjast Ukrainas saadud õppetundidega. Ukraina meedia rõhutab HIMARS-i ja Chunmoo oste, 300 km laskeulatust Peterburini ning Eesti luure tsitaate nagu "kartsime sõda Ukrainas, nüüd kardame selle lõppu". Esitatakse ka Kremli vastus: Peskovi möövinõnnelik kommentaar Eesti vägede liigutuste kohta ja Putini väide, et Moskva "ei valmistu" sõjaks Euroopa riikide vastu.
Kus kajastused lahknevad
Allikad esitavad erinevaid andmeid Eesti kaitsekulutuste kohta: selle aasta kohta märgitakse 2,4 miljardit eurot (5,4% SKPst, 42% kasv), samal ajal kui üks allikas märgib 2027. aasta kaitsekulutusteks üle 5% SKPst kogusummas 2,2 miljardit eurot. Narva baasi personali kohta on samuti lahknevust: mõned allikad kirjeldavad baasi kujundatuna 1000 sõjaväelasele, teine versioon märgib 200 alalist sõjaväelast ja 800 kriisi korral.
Taust
Eestil ei ole iseseisvat õhujõudu ja ta sõltub NATO õhuruumi kaitsest, mida peetakse üheks põhjuseks "aktiivse kaitse" strateegia kasutuselevõtule. Eesti relvajõududes on umbes 4200 tegevteenistuslast, kuni 230 000 väljaõpetatud reservi (umbes viiendik elanikkonnast); sõjaaja plaan näeb ette 39 500 kõrge valmisolekuga reservväelase ja täiendavalt 40 000 väljaõpetatud reservvälase mobiliseerimist. Eesti eelmine kaitseõpetus, mis töötati välja pärast Venemaa 2014. aasta Krimmi annekteerimist, tugines kiirele mobiliseerimisele ja peaaegu partisanlikule viivitusele soisel, metsasel maastikul kuni NATO tugevdamiseni. Vene riiklik meedia kujutab Eestit süstemaatiliselt "russofoobse" riigina ja Kreml on ähvardanud Eestit tuumarelva võimaliku kasutusega, kui NATO tuumarelvad peaksid kunagi Eesti territooriumile ilmuma.