Ukraina valitsus kiitis heaks 2027. aasta eelarve eelnõu: kaitsele 67% kuludest ja 52,6 mld dollarit rahvusvahelist abi
Ukraina Kabineti Ministrid kiitsid 15. septembri õhtul heaks ning esitasid Verkhovna Radale 2027. aasta riigieelarve eelnõu (seaduseelnõu nr 16000). Eelnõu näeb ette 5,65 triljoni grivna (5 triljonit 648 miljardit) ulatuses tulusid ja üle 7,27 triljoni grivna (7 triljonit 272 miljardit) ulatuses kulusid; kaitse- ja julgeolekukulud moodustavad 66,8% kuludest ehk 4,86 triljonit grivnat ehk 43,8% SKPst. Eelarve tasakaalustamiseks vajatakse 52,6 miljardi dollari suurust rahvusvahelist toetust. Peaminister Serhiõ Koretski nimetas eelarvet "sõdiva riigi eelarveks" ja hoiatas, et viivitused otsuste tegemisel ohustavad rahvusvahelist abi. Esimene lugemine parlamendis on oodata oktoobri lõpus.
Põhipunktid
- Kabineti Ministrid kiitsid 15. septembri õhtul heaks 2027. aasta riigieelarve eelnõu ja esitasid selle Verkhovna Radale (seaduseelnõu nr 16000).
- Projekteeritavad tulud on 5 triljonit 648 miljardit grivnat (+8,7% võrreldes 2026. aasta korrigeeritud plaaniga).
- Projekteeritavad kulud on 7 triljonit 272 miljardit grivnat (+13,5% võrreldes 2026. aastaga).
- Kaitse- ja julgeolekukulud on ette nähtud 4 triljoni 885 miljardi grivna ulatuses ehk 43,8% SKPst (+517,9 miljardit, +11,9%).
- Kaitsekulud moodustavad kokku 66,8% kõigist eelarvekuludest; Kaitseministeeriumile eraldatakse 3,76 triljonit grivnat (+320 miljardit võrreldes 2026. aastaga).
- 2027. aastaks vajalik rahvusvahelise toetuse maht on hinnanguliselt 52,6 miljardit dollarit; allikateks on EL, G7 riigid ERA raamestiku kaudu, IMF, Maailmapank, Ühendkuningriik ja teised partnerid.
- Üle 131 miljardi grivna planeeritavatest tuludest sõltub maksuseadustiku muudatustest (Käibemaksu +1 protsendipunkt, kütuse aktsiisi +4 protsendipunkti); eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlasa pidas neid muudatusi isiklikult ebatõenäoliseks.
- Sotsiaalvaldkonna kulud on 540,3 miljardit grivnat (+15,5%), haridus 328,5 miljardit (+21,6%), tervishoid 292,5 miljardit (+13,9%); eelnõuga nähakse ette 65% palgatõus õpetajatele, arstidele ja õdedele.
- Eelnõu näeb energiasektorile ette ligi 100 miljardit grivnat, sealhulgas 60 miljardit energiataristu kaitsmiseks ja taastamiseks pärast Vene rünnakuid ning hajutatud gaasitootmise arendamiseks.
- Peaminister Serhiõ Koretski nimetas eelarvet "sõdiva riigi eelarveks" ning hoiatas, et sõja kulud kasvavad ja viivitused otsustes ohustavad rahvusvahelist abi; rahandusminister Serhiõ Martšenko nimetas olukorda pingelisemaks kui alates 2022. aastast.
- Parlamendiliikmed peavad esitama muudatusettepanekud 1. oktoobriks; esimene lugemine on oodata oktoobri lõpus.
Miks see on oluline
2027. aasta eelarve on Ukraina ajaloo sõja-keskseim: kaitse ja julgeolek neelavad 66,8% kuludest ehk 4,86 triljonit grivnat (43,8% SKPst), samas kui riik katab vähem kui poole üle 8 triljoni grivna ulatuvatest kuludest oma tuludest. Ülejäänu sõltub 52,6 miljardi dollari suurusest rahvusvahelisest toetusest ja täiendavast 89,7 miljardi dollari suurusest laenu- ja toetuste finantseerimisest. Analüütikute hinnangul jääb eelarvest puudu 36,5–37,8 miljardit dollarit isegi pärast maksumuudatusi, ning peaminister ja rahandusminister on mõlemad hoiatanud, et viivitused maksu- ja rahandusotsustes ning rahvusvahelise abi katkemine võivad eelarve tasakaalust välja viia.
Mis juhtus
Ukraina Kabineti Ministrid kiitsid 15. septembri õhtul heaks 2027. aasta riigieelarve eelnõu (registreeritud parlamendis seaduseelnõuna nr 16000). Eelnõu näeb ette 5 triljonit 648 miljardit grivnat tulusid (+8,7% võrreldes 2026. aasta korrigeeritud plaaniga) ja 7 triljonit 272 miljardit grivnat kulusid (+13,5%). Kaitse- ja julgeolekukulud moodustavad 4,86 triljonit grivnat ehk 43,8% SKPst ning 66,8% kogukuludest; Kaitseministeeriumile eraldatakse 3,76 triljonit grivnat (320 miljardit enam kui 2026. aastal). Sotsiaalkulud on 540,3 miljardit (+15,5%), haridus 328,5 miljardit (+21,6%), tervishoid 292,5 miljardit (+13,9%); eelnõuga nähakse ette 65% palgatõus õpetajatele, arstidele ja õdedele. Energiakulud kokku ligi 100 miljardit grivnat, sealhulgas 60 miljardit taristu kaitsmiseks ja taastamiseks pärast Vene rünnakuid. Eelarve tasakaalustamiseks vajatakse 52,6 miljardit dollarit rahvusvahelist toetust. Planeeritav keskmine kuupalk 2027. aastal on 34 409 grivnat. Peaminister Serhiõ Koretski nimetas eelarvet "sõdiva riigi eelarveks"; rahandusminister Serhiõ Martšenko kirjeldas olukorda kõige pingelisemana alates 2022. aastast. Parlamendiliikmed peavad esitama muudatusettepanekud 1. oktoobriks ja esimene lugemine toimub oktoobri lõpus.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik allikad on Ukraina omad ning rõhutavad üksmeelselt sõjapingutuste ulatust, mida peaministri iseloomustus "sõdiva riigi eelarve" kajastub kõigis kanalites. Ukraina meedia esitab eelarve põhjaliku sektori-põhise ülevaatega (kaitse, haridus, tervishoid, sotsiaalvaldkond, veteranid, energeetika, põllumajandus, maantee fond, telethon ja avalik ringhääling), esitledes eelnõu kui terviklikku sotsiaalse ja julgeoleku dokumenti. Analüütiline ja opositsioonilisem meedia toob esile eelarve haprust: sõltuvust rahvusvahelisest abist, vajadust maksutõusude järele, parlamendi toetuse ebatõenäosust ning kinnitatud ja prognoositud finantseerimise vahet. Tähelepanu pälvivad poliitiliselt ja kultuuriliselt sümboolsed eraldised, nagu Keelevoliniku rahastamise peaaegu kahekordistamine, Plasti skautliikumise toetus ning telethoni ja avaliku ringhäälingu rahastamine. Energeetikakajastused rõhutavad Vene rünnakutest kahjustatud taristu kaitset ja taastamist ning hajutatud tootmise arendamist kui julgeoleku- ja vastupidavuse prioriteeti.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad tulude osas, mille saamine sõltub vastuvõtmata maksumuudatustest: parlamendi eelarvekomisjoni juht Roksolana Pidlasa viitab rohkematele kui 131 miljardile grivnale, mis on seotud Käibemaksu tõstmisega 1 protsendipunkti võrra ja kütuse aktsiisi tõstmisega 4 protsendipunkti võrra, samas kui parlamendiliige Jaroslav Zeleznjak hindab kogusumma 117,3 miljardile grivnale ning märgib, et dokumentides pole Käibemaksu määra ega jõustumiskuupäeva täpsustatud. Üks artikkel nimetab peaministrina Denõs Šmõhalit, kes kommenteerib eelarve energeetikaprioriteete, ülejäänud nimetavad peaministrit Serhiõ Koretskõid. Eelarve üldise rahastamislõhe hinnangud lahknevad: ametlik rahvusvahelise toetuse vajadus on 52,6 miljardit dollarit, kuid sõltumatute analüütikute hinnangul jääb eelarve puudu 36,5–37,8 miljardit dollarit ning 2027. aasta lõpuks võib puudujääk ulatuda ligi 80 miljardi dollarini. Maksupõhiseid tulu eeldusi käsitletakse osaliselt juba eelarvesse sisse arvautuna ja osaliselt parlamendi heakskiidust sõltuvatena; eelarvekomisjoni juht isiklikult peab kavandatavaid muudatusi ebatõenäoliseks.
Taust
Ukraina eelarvemenetlus näeb ette, et Kabinet esitab eelnõu parlamendile, seejärel saavad parlamendiliikmed kuni 1. oktoobrini esitada muudatusettepanekuid ning esimene lugemine toimub oktoobri lõpus. Varem 2025. aastal kutsus president üles seadusandjaid enne uue eelnõu lõplikku vormistamist vastu võtma seitse väljakuulutamata eelnõu, mis on vajalikud 2026. aasta eelarve puudujäägi katmiseks. Peamised julgeolekuga mitteseotud kuluread on 65-protsendiline palgatõus õpetajatele, arstidele ja õdedele; ligi 96 miljardit grivnat majanduse ja ettevõtluse toetuseks; ning ligi 100 miljardit grivnat energeetikasektorile, sealhulgas 60 miljardit energiataristu kaitsmiseks ja taastamiseks pärast Vene rünnakuid. Eelnõu näeb ette sotsiaalkulutused 540,3 miljardit grivnat (+15,5%), haridusele 328,5 miljardit (+21,6%) ja tervishoiule 292,5 miljardit (+13,9%) võrreldes 2026. aasta korrigeeritud plaaniga.