Сергій Марченко
Serhi Martšenko on Ukraina riigimees, kes on alates 2020. aasta märtsist teeninud Ukraina rahandusministrina. Enne ametisse nimetamist töötas ta Rahandusministeeriumis kõrgetel ametikohtadel, sealhulgas aseministri ametil. Ta vastutab riigieelarve koostamise ja täitmise eest täiemahulise sõja tingimustes, mil kaitsekulutused on järsult kasvanud.
-
Ukrainas valitsus eraldas sõjaväele 81,4 miljardit krooni
Ukrainas valitsus eraldas täiendavalt 81,4 miljardit krooni sõjavajandusministeeriumi kiirevajaduste katmiseks. Üle 90% summast on mõeldud sõjaväe personali rahastamiseks ja väljamaksetele. Raha saadi ümberjaotamisega riigieelarve 2026. aasta üldfondis ning see ei tähenda sõjaväe kuu- või palkade tõusu.
-
EL komisjon pakub Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot lisatoetust
EL komisjon võttis 18. novembril vastu seadusandliku ettepaneku: anda Ukrainale 2027. aastaks kuni 45 miljardit eurot lisatoetust uue krediidina, mille tagatiseks oleks EL ühisrahastus. Meetme eeldatav suurus on umbes 45 miljardit eurot, samas kui Ukraaline 2027. aasta finantsvajadus on EL komisjoni hinnangul 70 miljardit eurot. Ettepanek vajab kõigi 27 EL liikmesriigi toetust ning on seotud EL 2028.–2034. aasta eelarve läbirääkimistega, mille osa liikmesriigid on juba vastu astunud.
-
EL plaanib anda Ukrainale 2027. aastaks lisaks 45 miljardit eurot laenu
Euroopa Komisjon töötab välja võimalusi anda Ukrainale 2027. aastaks lisaks 45 miljardit eurot krediitabi, et katta umbes kaks kolmandikku Ukraina 70 miljardi euro suurusest finantsdeficiidist. Lõplikku otsust pole veel tehtud ning komisjon plaanib esitada liikmetele võimalused hiljem selle kuu jooksul.
-
IMF-i missioon alustas Ukrainas EFF-programmi teise ja kolmanda ülevaatuse arutelus
IMF-i missioon, mida juhib Gavin Graeme, alustas 9. novembril Ukrainas ühise teise ja kolmanda EFF-programmi ülevaatuse arutelud. Eesmärk on hinnata Ukraina majandusarengut, makro- ja finantsstabiilsust ning reformide elluviimist. Õnnestuliku ülevaatuse korral võiks Ukraina saada kuni 1,67 miljardit dollarit.
-
Rahvusvaheline Valutusfond alustab arutelusi Ukraina EFF-programmi üle
Rahvusvahelise Valutusfondi missioon alustab Ukraina võimudega arutelusi programmi EFF teise ja kolmanda ülevaatmise üle. Ühendaatud ülevaatus plaanitakse Rahvusvahelise Valutusfondi juhatusele esitada detsembrini ning positiivse otsuse korral vabaneb Ukrainale ligikaudu 1,65 miljardit dollarit.
-
EL otsib Bangkokis Ukraina 2027. aasta rahastamiseks lisavahendeid
EL kaalub IMF-i ja G7 rahandusministrite kohtumistel lisarahastuse kaasamist Ukrainasse, kuna juba lubatud 45 miljardi euro suurune toetus 2027. aastaks ei kata Ukraina hinnangulisi vajadusi. Brüssel pöördub Norra, Šveitsi, Kanada, Jaapani ja Ühendkuningriigi poole, eesmärgiga katta ise umbes kaks kolmandikku Ukraina rahastamisvajadusest.
-
Ukraina rahandusminister teatas parlamendis eelarve likviidsuskriisist
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas 12. oktoobril Verkhovna Radas valitsuse küsimuste tunnil, et riigieelarve üldfondis jäi üheksa kuu jooksul saamata ligi 50 miljardit grivna planeeritud tuludest ning 39 miljardit grivna makseid lükati aasta lõppu. Ta seostas kriisi 29,5 miljardi dollari suuruse partnerluse toetuse saamata jäämisega, mille põhjuseks on rahvusvaheliste reformikohustuste hilinenud täitmine. Pealinna sundmenning
-
Ukraina rahandusminister: riigil vaja 29,5 miljardit dollarit eelarveks ja 27 miljardit täiendavaks kaitseks
Ukraina rahandusminister Serhii Martšenko ütles, et Ukraina vajab partneritelt 2026. aasta lõpuks 29,5 miljardit dollarit riigieelarve tsiviilkulude katmiseks ning eraldi 27 miljardit dollarit täiendavaks kaitseks, mis jääb Euroopa Liidu Ukraine Support Loan'i (USL) raames eraldatavast summast väljapoole. Tema sõnavõtt eristab selgelt kahte kuluallikat ning on vastuolus Euroopa Komisjoni 2. oktoobri avaldusega, mille kohaselt Ukraina 2026. aasta välisrahastamises puudujääki ei ole.
-
EL ja Ukraina leidsid vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve ja kaitsevajaduste katmiseks
1. oktoobril 2026 andsid Euroopa Komisjon ja Ukraina välja ühisavalduse, milles teatasid, et on kindlaks teinud vahendid Ukraina 2026. aasta eelarve- ja kaitsevajaduste katmiseks ning kokku leppinud sammud nende õigeaegseks eraldamiseks. 2. oktoobril eraldas komisjon Ukrainale 2,9 miljardi euro suuruse osamakse ning komisjoni peamine pressiesindaja Paula Pinho kinnitas, et EL ja Ukraina jõudsid ühiselt järeldusele, et 2026. aastaks puudub välisrahastamise puudujääk. Ühtlasi lepiti kokku 45 miljardi euro eraldamises 2027. aastaks Ukraine Support Loan'i raames ning pooled kohustusid kohtuma iga kuu koordineerimiseks.
-
Ukraina palus ELil katta 2027. aasta 78 miljardi dollarilise finantsvajakuse külmutatud Vene varade abil
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko esitas 29. septembril Brüsselis doonorriikidele ja rahvusvahelistele institutsioonidele Ukraina 2027. aasta ligikaudu 78 miljardi dollari (umbes 69 miljardi euro) suuruse katmata finantsvajaduse ning kutsus ELi üles kasutama selle katmiseks külmutatud Vene riiklikke varasid. ELi ametnikud ja mitmed liikmesriigid suhtusid ettepanekusse skeptiliselt, osutades juba kokkulepitud 90 miljardi eurose laenu aeglasele väljamaksele ja Ukraina reformide mahajäämusele.
-
IMF hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk ulatuda 54 miljardi dollarini aastani 2029
29. septembril kogunesid Ukraina doonorriigid Brüsselisse, et kiirendada läbirääkimisi täiendava finantsabi üle. IMF-i esialgsel hinnangul võib Ukraina rahastamispuudujääk aastani 2029 ulatuda 54 miljardi dollarini, sealhulgas 30–35 miljardini 2027. aastal. EL-i liikmesriigid ei ole kokkuleppele jõudnud, kas kasutada umbes 210 miljardi euro eest külmutatud Venemaa keskpanga varasid või emiteerida uut ühist EL-i võlga.
-
Brüsselis esitati uus ettepanek külmutatud Venemaa varade ülekandmiseks ELi instrumenti
Poliitikakommentaator Hugo Dixon ja kaasautorid esitasid Brüsselis EPC analüüsikeskuses ettepaneku kanda Vene Föderatsiooni keskpanga külmutatud kontod Euroclearist, Clearstreamist ja teistest depositooriumidest üle spetsiaalsesse ELi instrumenti. Selle eesmärk on kaitsta depositooriume Venemaa kohtukaebuste eest ning luua õiguslik alus Vene varade kasutamiseks Ukraina heaks. Ukraina rahandusminister Serhiy Marchenko toetas ettepanekut, viidates sõjaolukorra tõttu tekkinud eelarveaugule.
-
Ukraina valitsus seadis sõjaeelarves prioriteediks kaitse ja sotsiaalkulud
Ukraina valitsus kiitis 28. septembril heaks otsuse prioriseerida riigieelarve kulutusi, suunates raha eelkõige kaitsele, pensionitele ja sotsiaaltoetustele ning õpetajate, arstide ja teiste eelarvesektori töötajate palkadele. Prioriteedivälised kulutused – uusehitised, rekonstrueerimised, kapitaalremondid ning iluprojektid nagu pargid, väljakud, purskkaevud ja sillutise ümberladumine – lükatakse sõja lõpuni edasi. Peaminister Serhi Koretski sõnul on osa kavandatud rahvusvahelisest finantseerimisest jäänud saabumata, osaliselt seetõttu, et Ukraina ei ole suutnud täita kõiki oma kohustusi rahvusvaheliste partnerite ees.
-
Ukraina sai Maailmapangast 841 miljonit dollarit Kanada garantiide toel
Ukraina sai Maailmapangast 841 miljonit dollarit Kanada valitsuse garantiide alusel. Raha suunatakse riigieelarve pensionimaksete hüvitamiseks PEACE in Ukraine projekti raames, mille kogumaht on jõudnud 54,3 miljardi dollarini.
-
Zelensky kohtus New Yorgis IMF-i juhi Georgievaga: IMF aitab Ukrainal leida osa 2027. aasta rahastusest
Ukraina president Volodymyr Zelensky kohtus 22. septembril New Yorgis 81. ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel nädalal IMF-i juhi Kristalina Georgievaga. Zelensky teatas, et IMF aitab Ukrainal leida osa 2027. aasta finantsstabiilsuseks vajalikest vahenditest. Samal ajal arutati Verkhovna Rada vajadust võtta vastu seadused, mis on Ukraina partnerluste kohustusteks.
-
Ukraina parlament kiitis heaks seaduse, millega kehtestatakse käibemaks välismaistelt e-platvormidelt tellitud kaupadele
Ukraina Verkhovna Rada kiitis kolmandal katsel heaks esimeses lugemises seaduseelnõud, millega kaotatakse kuni 150 eurot maksvate välismaistelt e-platvormidelt tellitud saadetiste käibemaksuvabastus. Samuti toetas parlament esimeses lugemises eraldi tolliseadustiku muudatust. Rahandusminister Serhi Martšenko märkis, et seadused on Ukraina kohustused IMF-i ja EL-i ees ning et nende vastuvõtmine on eelduseks 3,7 miljardi euro suurusele maksefinantsabi laenule.
-
Ukraina valitsus esitas 2027. aasta riigieelarve eelnõu: kaitsekulutused ligi 44% SKPst
Ukraina valitsus kiitis 15. septembril 2026 heaks ja esitas Ülemraadale 2027. aasta riigieelarve eelnõu (seaduseelnõu nr 16000). Eelnõu näeb ette 4,885 triljoni grivna kulutusi kaitsele ja julgeolekule (umbes 43,8–44% SKPst), kogukulutused 7,272 triljonit grivnat ning 52,6 miljardi dollari suuruse rahvusvahelise abi vajaduse. Kuigi kaitsekulud kasvavad 517,9 miljardi grivna võrra, ei näe eelnõu ette sõjaväelaste palga tõstmist viiendat aastat järjest, mida on kritiseerinud rahvasaadik Jaroslav Železnjak.
-
Ukraina taotleb Euroopa Liidult 27 miljardi dollari suurust lisaabi aasta lõpuks
President Zelenskyi teatas Euroopa partneritele, et Ukraina vajab aasta lõpuks täiendavalt 27 miljardit dollarit. Euroopa ametnikud olid sellise mahu üle üllatunud ja kahtlevad, kas summad on põhjendatud. Ukraina pöördus lisaraha saamiseks ka Suurbritannia, Kanada ja Jaapani poole ning kutsub üles kasutama Brüsselis asuvas Euroclearis hoitavaid külmutatud Vene varasid.
-
Ukraina rahandusminister: 2027. aasta eelarve puudujääk on 32,6 miljardit dollarit
Ukraina rahandusminister Serhi Martšenko teatas, et riigi 2027. aasta eelarve katmata rahastamisvajadus on 32,6 miljardit dollarit – see on pingelisim eelarveolukord alates täiemahulise sõja algusest 2022. aastal. Minister palus Euroopa Liidu partneritel leida lisarahaallikaid ning tutvustas uut kava umbes 300 miljardi dollari suuruste külmutatud Venemaa varade koormuse jagamiseks 27 EL-i liikmesriigi vahel.