EL pikendas Ukraina vastasteid sanktsioone kolmeks aastaks, kuid jättis Usmanovi ja Fridmani nimekirjast välja
ELi suursaadikud leppisid 22. septembril kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsusega seotud isiklike sanktsioonide pikendamises 36 kuuks ehk kuni 22. septembrini 2029. Tegemist oli esimese korraga, mil režiimi pikendati kolmeks aastaks senise kuue kuu asemel. Osana kompromissi eemaldati nimekirjast Vene oligarhid Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. Läti, kes oli ainus vastu olnud liikmesriik, loobus vetost, kuid jäi hääletamisel erapooletuks ning teatas, et kehtestab mõlemale oma riiklikud sanktsioonid. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja välisminister Andrii Sibiha kritiseerisid otsust teravalt.
Põhipunktid
- ELi Nõukogu pikendas Ukraina territoriaalse terviklikkuse režiimi 36 kuuks, kuni 22. septembrini 2029 – esimest korda kolmeks aastaks senise kuue kuu asemel.
- Vene oligarhid Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman eemaldati sanktsioonide nimekirjast kompromissi osana.
- Sanktsioonirežiim hõlmab umbes 3000 füüsilist ja juriidilist isikut.
- Läti oli ainus liikmesriik, kes vastas kahe oligarhi väljajätmisele; lõpuks ta hääletamisel erapooletuks jäi ning teatas oma riiklike sanktsioonide kehtestamisest.
- Slovakkia nõudis mõlema, Prantsusmaa Usmanovi ja Luksemburg Fridmani nimekirjast eemaldamist.
- Ukraina välisminister Andrii Sibiha nimetas otsust "häbiväärseks ja põhjendamatuks" ning kutsus ELi liikmesriike üles kehtestama oma riiklikud sanktsioonid.
- President Zelenskõi tänas Lätit toetuse eest ja nimetas oligarhide sanktsioonidest vabastamist "ennastkahjustavaks ja vastutustundetuks".
Miks see on oluline
Sanktsioonirežiim, mis hõlmab ligi 3000 isikut ja üksust, oleks aegunud 22. septembri südaööl ja oleks automaatselt kehtetuks muutunud, kui EL riigid poleks kokkuleppele jõudnud. Esimest korda pikendati režiimi kolmeks aastaks senise kuue kuu asemel, mis tõstab läve tulevasteks väljakutseks. Kahe silmapaistva Vene oligarhi nimekirjast kustutamine üksikute liikmesriikide nõudmisel loob pretsedendi tulevasteks poliitiliselt motiveeritud väljajätmisteks. Läti, Leedu ja Balti- ning Skandinaaviamaade avalik vastuseis paljastas ELi sisemised lõhed Venemaa-poliitikas. Ukraina valitsus kritiseeris väljajätmisi avalikult ja kutsus ELi riike üles kehtestama oma riiklikke sanktsioone kui möödapääsulahendust.
Mis juhtus
ELi suursaadikud jõudsid 22. septembril Brüsselis kokkuleppele pikendada Ukraina territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja sõltumatusega seotud isiklikke sanktsioone 36 kuuks ehk 22. septembrini 2029 – esimest korda kolmeks aastaks senise kuuekuulise tsükli asemel. Osana kompromissi eemaldati sanktsioonide nimekirjast Vene oligarhid Ališer Usmanov ja Mihhail Fridman. Slovakkia oli nõudnud mõlema väljajätmist, Prantsusmaa toetas Usmanovi eemaldamist ja Luksemburg Fridmani oma. Läti oli ainus liikmesriik, kes pidas vastu kahe oligarhi nimekirjast kustutamisele kuni läbirääkimiste lõpuni, kuid 22. septembril otsustas loobuda vetost ja jäi hääletamisel erapooletuks, võimaldades kompromissi läbimineku. Läti valitsus teatas samal päeval, et kehtestab Usmanovi ja Fridmani suhtes riiklikud sanktsioonid, ning andis välisministeeriumile korralduse koostada vajalikud ettepanekud, õiguslik põhjendus ja seadusandlikud aktid. Režiim hõlmab umbes 3000 füüsilist ja juriidilist isikut ning sisaldab varade külmutamist ja ELi sisenemiskeelde.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad keskenduvad poliitilisele tagajärjele. President Zelenskõi tänas Lätit ja nimetas oligarhide sanktsioonidest vabastamise "ennastkahjustavaks ja vastutustundetuks", hoiatades, et juhtum näitab, kui raske on ELi ühtsust Venemaa suhtes säilitada. Välisminister Andrii Sibiha nimetas ELi otsust "häbiväärseks ja põhjendamatuks", ütles, et Moskva tähistab, ning kutsus kõiki ELi riike üles kehtestama oma riiklikud sanktsioonid Usmanovi ja Fridmani vastu. Kajastus toob esile Läti ja Leedu avaliku vastuseisu ning Balti- ja Skandinaaviamaade rolli väljajätmiste takistamisel, esitledes neid printsipiaalsete liitlastena. Pealkirjad rõhutavad tagajärgi laiemale sanktsioonirežiimile ja kompromissi loodud pretsedenti, kujutades väljajätmist poliitilise võiduna Moskvale.
Kus kajastused lahknevad
Allikad erinevad kolmes punktis. Esiteks, sanktsioonirežiimi hõlmatud isikute arvu kohta: enamik allikaid märgib "umbes 3000", kuid Läti valitsuse avaldus viitab "enam kui 2600" isikule ja organisatsioonile. Teiseks, ELi riikide rolli kohta väljajätmiste survestamisel: Slovakkia nõudis järjepidevalt mõlema oligarhi eemaldamist, kuid allikad erinevad selles, kas Prantsusmaa oli peamine eestkõneleja ainult Usmanovi puhul, ning kas Luksemburg samuti survestas Fridmani eemaldamist. Kolmandaks, üks allikas iseloomustab Pariisi toetamas ainult Usmanovi eemaldamist, samal ajal kui teine ukraina-keelne raport kujutab Prantsusmaad osana ühist Slovakkia-Prantsusmaa-Luksemburgi lobitööst, mis hõlmas ka Fridmani.
Taust
ELi Ukraina territoriaalse terviklikkusega seotud sanktsioonirežiim on eksisteerinud alates 2014. aastast ja laienes pärast 2022. aastat, hõlmates Vladimir Putinit, Vene juhtkonda, juhtivaid oligarhe ja endist Ukraina presidenti Viktor Janukovitši. Isiklikud ELi sanktsioonid sisaldavad varade külmutamist ja sisenemiskeelde; pikendamine nõuab ühehäälsust kõigi 27 liikmesriigi poolt ja kokkuleppe puudumisel aeguvad sanktsioonid automaatselt. 14. septembril oli EL juba pikendanud režiimi seitsmeks päevaks, kuna Slovakkia ja Prantsusmaa nõudsid jätkuvalt kahe oligarhi nimekirjast eemaldamist. Viidatud allikate kohaselt seoti Prantsusmaa surve Usmanovi väljajätmiseks Prantsuse kodanike vabastamisega, keda peeti kinnisena Aserbaidžaanis; Luksemburgi surve Fridmani väljajätmiseks oli seotud umbes 16 miljardi USA dollari suuruse arbitraažinõudega, mille Fridman esitas Luksemburgile külmutatud varade tõttu.