Saksamaa osariikide valimised: AfD võitis Mecklenburg-Vorpommernis, Die Linke juhib Berliinis

Miks see on oluline

Kahe nädala jooksul võitis AfD teise endise Ida-Saksamaa osariigi, tugevdades paremäärmusliku erakonna positsiooni idas ning andes Ukraina toetuse vastastele jõududele lisakaalu. SPD kaotas 28-aastase juhtpositsiooni Mecklenburg-Vorpommernis ning CDU kukkus umbes 5%-le, mis tõi kaasa Merzi valuliku "katastroofi"-hinnangu. Berliinis viis vasakpoolne Die Linke, kes samuti vastustab relvade tarnimist Ukrainale, esimest korda; see kujundab ümber pealinna poliitilist kaarti. Kuigi AfD ei pruugi valitsust juhtima pääseda, näitavad tulemused Saksamaa Ukraina-poliitika toetusbaasi ahenemist ning AfD rekordilist umbes 30%-list üleriigilist toetust.

Mis juhtus

20. septembril toimusid Saksamaal samaaegselt kaks osariikide parlamendivalimist. ARD väljumisküsitluse järgi võitis AfD Mecklenburg-Vorpommernis umbes 37–38%-ga, edestades SPD-d (35,5–35,7%); SPD kaotas esikoha esimest korda 28 aasta jooksul. Liidukantsler Friedrich Merze CDU sai vaid umbes 5% (ühe allika järgi 4,9%) — ühe teate kohaselt ei ületanud partei isegi 5% valimiskünnist ega pääsenud osariigi parlamenti — ning Merz nimendas tulemust "katastroofiks". AfD esinumber Leif-Erik Holm kaotas oma valimisringkonna SPD kandidaadile ega pääse ise osariigi parlamenti; ta pakkus tõenäolisemaks SPD-Die Linke-Roheliste kolmikkoalitsiooni.

Berliinis juhtis ARD väljumisküsitluse järgi Die Linke 24,5–24,9%-ga, järgnesid CDU (~20%) ja AfD (~16%); selle tulemusega võib Die Linke esimest korda Berliini osariigi parlamenti pääseda. Linna senine linnapea Kai Wegner (CDU) seekord ei kandideerinud, CDU esinumber oli rahandusminister Stefan Evers ning AfD-t juhtis Kristin Brinker.

Mõlemad esikoha saanud erakonnad — AfD ja Die Linke — on vastu relvade tarnimisele Ukrainale ning pooldavad suhete parandamist Venemaaga. Kõik ülejäänud parteid on AfD-ga koalitsiooni välistanud, seega ei pruugi AfD hoolimata esikohast valitsust juhtima pääseda. Tulemused tulid kaks nädalat pärast seda, kui AfD võitis Saksimaa-Anhalti umbes 44%-ga; samal nädalal jõudis AfD üleriigilises küsitluses rekordilise 30%-ni, Merze CDU langes rekordmadalale 18–19%-le. Tulemused on esialgsed ja põhinevad ARD väljumisküsitlustel, mida edastasid DW ja Tagesschau.

Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad

Ukraina meedia vaatab valimistulemusi ennekõike Venemaa ja Ukraina-poliitika prisma kaudu. Rõhutatakse, et nii AfD kui ka Die Linke on vastu sõjaliseleabile Ukrainale ning pooldavad suhete normaliseerimist Moskvaga; AfD edu Saksamaa idas seostatakse otseselt küsimusega, kas liidukantsler Merz ja tema CDU suudavad jätkata Ukraina toetamist. Samuti tuuakse kontekstina välja, et mõni nädal varem võitis AfD Saksimaa-Anhalti umbes 44%-ga, mis annab laiemale idatendentsile poliitilise kaalu. Rõhutatakse siiski, et kuigi AfD võitis esikoha, keelduvad teised parteid temaga koalitsiooni sõlmimast, mistõttu käsitletakse tulemust pigem poliitilise šokina kui valitsuse vahetumisena.

Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad

Rahvusvaheline kajastus toob esile palja tulemuse — AfD esikoha Mecklenburg-Vorpommernis ja Die Linke juhtpositsiooni Berliinis — ning CDU ajaloolise kokkuvarisemise idaosaariumis koos Merzi "katastroofi"-märkusega. Berliini valimisi kajastatakse eraldi loona, kus rõhk on Die Linke võimalikul esmakordsel sisenemisel osariigi parlamenti. Märgitakse AfD üleriigilist rekordilist toetust (~30%) ja CDU rekordmadalat taset, kuid Berliini tulemust esitatakse pigem vasakpoolse pöördena kui üldise paremäärmusliku tõusu osana. Allikad osutavad, et AfD ei pruugi ikkagi valitsusse pääseda, sest teised parteid on koalitsiooni välistanud, ning võimalikuks peetakse SPD-Die Linke-Roheliste koalitsiooni.

Kus kajastused lahknevad

Allikad annavad AfD häälteosakaaluks Mecklenburg-Vorpommernis 37,3%, 37,9% või 38,2% — erinevused tulenevad ARD väljumisküsitluse ja prognoosi numbritest. SPD osakaal kõigub 35,5% ja 35,7% vahel. CDU puhul on küsimus, kas see ületas 5% künnise: üks allikas annab 5,3% ("veidi üle 5%"), teine 4,9%, mis tähendaks, et CDU ei pääseks esimest korda osariigi parlamenti. Berliinis on Die Linke tulemuseks kas 24,9% või 24,5%. Samuti erinevad allikad Saksimaa-Anhalti valimiste kuupäeva osas — kas 6. või 7. september.

Taust

Berliin ja Mecklenburg-Vorpommern on kaks Saksamaa 16 föderaalriigist; osariikide valitsustel on olulised õigused, sealhulgas hariduse ja osaliselt julgeoleku valdkonnas. Mecklenburg-Vorpommernis elab umbes 1,5 miljonit inimest ning tegemist on ühe väiksema elanikkonnaga ja kõrgema töötusega piirkonnaga. SPD poliitik Manuela Schwesig on olnud osariigi peaminister alates 2017. aastast; varem oli ta Angela Merkeli kolmandas kabinetis pere-, naiste- ja noorsooküsimuste minister. Saksa meedia teatas 2022. aastal, et Schwesig oli enne täiemahulist Vene sissetungi Ukrainale seotud Gazpromi toetatud fondiga, mis oli seotud Nord Stream 2-ga. Berliinis ei kandideerinud senine linnapea Kai Wegner (CDU) taas; CDU esinumber oli rahandusminister Stefan Evers ning AfD-t juhtis Kristin Brinker. AfD võitis 6./7. septembril Saksimaa-Anhalti osariigi valimised umbes 44%-ga — see oli idapiirkonna suundumuse eelnev näide.