AfD kinnitas Venemaaga peetavaid gaasiläbirääkimisi ja nõudis Merzi reisi Moskvasse
Saksamaa paremäärmuslik AfD erakond kinnitas, et peab Venemaaga läbirääkimisi odava gaasi taastarnete üle. Erakonna välisasjade esindaja Markus Fronmaier külastas Moskvas Gazpromi juhti Aleksei Millerit. Pärast võite Sakamaa-Anhalti, Mecklenburg-Vorpommerni ja Berliini valimistel nõudis AfD kaaskandidaat Tino Chrupalla kantsler Friedrich Merzilt reisi Moskvasse, et pidada läbirääkimisi eskalatsiooni peatamiseks.
Põhipunktid
- AfD välisasjade esindaja Markus Fronmaier kohtus Moskvas Gazpromi juhi Aleksei Milleriga; külastust kinnitas fraktsiooni aseesimees Beatrix von Storch Deutsche Welle intervjuus.
- Reutersi allikate kohaselt alustasid Putini majandusnõunik Kirill Dmitriev ja AfD juhtkond ettevalmistusi kohtumiseks, mis võib toimuda märtsis 2027.
- 9. septembri Bundestagi debatis nõudis AfD kaasesimees Alice Weidel odavat Venemaa maagaasi ja süüdistas kaudselt Ukrainat 2022. aasta Nord Streami sabotaažis.
- AfD võitis Mecklenburg-Vorpommerni valimised üle 38%-ga; kantsler Merzi CDU sai 4,9% ja ei pääse liidumaa parlamenti.
- Pärast valimisvõite nõudis AfD kaaskandidaat Tino Chrupalla kantsler Friedrich Merzilt reisi Moskvasse läbirääkimisteks.
- Enne 2022. aasta täiemahulist sissetungi tarnis Venemaa üle poole Saksamaa maagaasi- ja üle kolmandiku naftasissetoodetest.
Miks see on oluline
AfD juhib praegu Saksamaa föderaalseid küsitlusi ning on aktiivselt sõlminud kontakte Vene riikliku energiaettevõttega, mis tähendab, et erakond võib kujundada Saksamaa energia- ja Venemaa-poliitikat, kui ta valimised võidab. Erakonna kaasesimehed nõuavad avalikult, et istuv kantsler reisiks Moskvasse läbirääkimistele, mis seab otseselt kahtluse alla föderaalvalitsuse senise Venemaa-poliitika. Läbirääkimised puudutavad ka Nord Streami torujuhtme taaskäivitamist, mis tähendaks 2022. aasta järgse energialahutuse osalist tagasipööramist. Alice Weideli Bundestagi-kõne, milles ta kaudselt süüdistas Ukrainat Nord Streami sabotaažis, lahkneb Saksamaa ja liitlaste valdavast ametlikust narratiivist.
Mis juhtus
Saksamaa paremäärmuslik AfD erakond kinnitas, et peab Venemaaga läbirääkimisi odava gaasi taastarnete üle. Erakonna välisasjade esindaja Markus Fronmaier külastas Moskvas Gazpromi juhti Aleksei Millerit; külastust kinnitas AfD fraktsiooni aseesimees Beatrix von Storch intervjuus Deutsche Welle'ile. Von Storch selgitas, et AfD on huvitatud kaubanduse taastamisest Moskvaga, sest Saksa majandus vajab taskukohast energiat ja laiemat tarnijate ringi. 9. septembri Bundestagi peadebatis nõudis AfD kaasesimees Alice Weidel Venemaa odava maagaasi taastamist ja süüdistas kaudselt Ukrainat 2022. aasta septembri Nord Streami torujuhtmete sabotaažis. Reutersi allikate kohaselt alustas Venemaa president Vladimir Putini majandusnõunik ja rahvusvahelise majanduskoostöö eriesindaja Kirill Dmitriev koos AfD juhtkonnaga ettevalmistusi kohtumiseks võimaliku gaasitarnete taastamise teemal; kohtumine võib toimuda märtsis 2027. Pärast veenvaid võite Sakamaa-Anhalti, Mecklenburg-Vorpommerni ja Berliini valimistel nõudis AfD kaaskandidaat Tino Chrupalla pressikonverentsil, et kantsler Friedrich Merz sõidaks Moskvasse läbirääkimistele eskalatsiooni ja relvastumise peatamiseks. Chrupalla märkis ka, et Venemaaga peetavad läbirääkimised ja sõja lõpetamine on vajalikud, et Saksamaa saaks tegeleda oma siseprobleemidega. Mecklenburg-Vorpommerni valimistel sai AfD üle 38%, samas kui kantsler Merzi CDU sai 4,9% ja ei pääse liidumaa parlamenti.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina-keelsed allikad kirjeldavad AfD-d ühtselt kui "ультраправі" (ülim parempoolne) erakonda, kes peavad läbirääkimisi Venemaa või otse "Kremliga". Pealkirjad keskenduvad AfD kinnitusele Gazpromiga peetavate läbirääkimiste kohta ning nõudele, et kantsler Merz reisiks Moskvasse, esitledes erakonda kui föderaalvalitsuse Venemaa-poliitikat aktiivselt vaidlustavat jõudu. Weideli Nord Streami sabotaaži puudutav avaldus esitatakse kui kaudse vastutuse panemist Ukrainale ("поклала на Україну відповідальність"), mis on Ukraina-meelses raamistuses selge negatiivne märgistus.
Kus kajastused lahknevad
Allikates on esitatud AfD vastuseisu Mecklenburg-Vorpommerni dekomisjoneeritud gaasijaama üleandmisele Ukrainale nii 2025. aasta maikuus kui ka 2026. aasta maikuus; kuupäev on seega allikate vahel vastuoluline.
Taust
Enne Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse tarnis Venemaa üle poole Saksamaa maagaasi- ja üle kolmandiku naftasissetoodetest. 2026. aasta aprillis teatas AfD, et soovib jätkata Nord Streami torujuhtme tööd. Mais (allikate järgi kas 2025 või 2026) vaidles AfD vastu Mecklenburg-Vorpommerni dekomisjoneeritud gaasijaama üleandmisele Ukrainale; erakonna liige Leif-Erik Holm ütles, et pärast sõja lõppu normaliseeruvad Saksamaa-Venemaa suhted ja "Euroopa ostab jälle Venemaa gaasi". Nendes valimistes — Sakamaa-Anhaltis, Mecklenburg-Vorpommernis ja Berliinis — mängis Venemaa sõda Ukrainas AfD kampaanias märkimisväärset rolli.