Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa valimised võitis paremääruslik AfD, kuid jäi absoluutsest enamusest kolme koha kaugusele
Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa parlamendivalimised 6. septembril võitis Alternativ für Deutschland (AfD), kogudes 43,8% häältest ja 39 kohta 83-kohalises Landtagis. Tegemist on partei senise tugevaima tulemusega mõnel Saksamaa liidumaa valimistel, kuid absoluutseks enamuseks oleks vaja olnud 42 kohta. Teise koha sai 17,2% ja 15 kohaga CDU, SPD sai kaheksa, Rohelised kaheksa, Die Linke kaheksa ning BSW viis kohta.
Põhipunktid
- Valimised toimusid 6. septembril; AfD sai esialgsete tulemuste järgi 43,8% häältest.
- AfD sai 83-kohalises Landtagis 39 kohta, jäädes kolme koha kaugusele absoluutsest enamusest.
- CDU sai 17,2% ja 15 kohta, kaotades võrreldes 2021. aastaga üle poole toetusest (40 kohalt 15-le).
- Ülejäänud kohad: SPD 9,3% (8 kohta), Rohelised 8,9% (8), Die Linke 8,6% (8) ja BSW 5,3% (5).
- BSW teatas, et ei toeta valitsust ei AfD liidri Ulrich Siegimundi ega CDU liidri Sven Schulze juhtimisel.
- Siegmund (35) on AfD kandidaat liidumaa ministerpresidendiks.
- AfD platvorm sisaldab vastuseisu sõjalisele abile Ukrainale, Venemaa sanktsioonide tühistamist ja suhete taastamist Moskvaga.
- Osalus oli 77,8%; rahvusvahelistest reaktsioonidest tulid õnnitlused Elon Muskilt, Viktor Orbánilt, Matteo Salvinilt ja Robert Ficot, kriitika Poola peaministrilt Donald Tuskilt.
Miks see on oluline
AfD peaaegu kahekordistas oma 2021. aasta toetust Saksi-Anhaltis, andes partei ajaloo parima tulemuse mõnel Saksamaa liidumaa valimistel. Tulemus viib Saksi-Anhalti teele, kus kujuneb välja esimene AfD poliitiku juhitav liidumaa valitsus, sest AfD-l ja BSW-l on teoreetiliselt 44 kohta ning minimaalne enamus. CDU kaotas üle poole oma eelmisest toetusest (40 kohalt 15-le), mistõttu liidukantsler Friedrich Merz nimetas tulemust šokiks. AfD platvorm sisaldab Ukrainale sõjalise abi lõpetamist, Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist ja suhete taastamist Moskvaga, mistõttu on tulemusel otsene mõju Ukraina-poliitikale. Elon Muski, Viktor Orbáni, Matteo Salvini ja Robert Fico õnnitlused ning Donald Tuski kriitiline reaktsioon illustreerivad tulemuse esile kutsutud polarisatsiooni kogu Euroopas.
Mis juhtus
6. septembril toimusid Saksi-Anhalti liidumaa parlamendivalimised, mille võitis AfD 43,8% häälte ja 39 kohaga 83-kohalises Landtagis. AfD jäi kolme koha kaugusele absoluutsest enamusest, milleks oleks vaja 42 kohta. CDU sai 17,2% ja 15 kohta, kaotades võrreldes 2021. aastaga üle poole toetusest (40 kohalt). SPD sai 9,3% ja 8 kohta, Rohelised 8,9% ja 8, Die Linke 8,6% ja 8 (vähem kui 2021. aasta 12 kohta), BSW 5,3% ja 5 kohta, ületades 5% künnise. Teoreetiline AfD ja BSW koalitsioon annaks 44 kohta ehk minimaalse enamuse. BSW teatas, et ei toeta valitsust ei AfD liidri Ulrich Siegimundi ega CDU liidri Sven Schulze juhtimisel. Siegmund (35) on AfD kandidaat ministerpresidendiks. Osalus oli 77,8% (mõnedes allikates 77%). Esialgsed ametlikud tulemused avaldati umbes kell kolm öösel pärast valimispäeva; Reuters ja Guardian märkisid ümardatult 44%.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Kõik sisendis esitatud allikad on Ukraina meediakanalid, mis raamistavad lugu Ukraina huvide vaatenurgast. AfD-d nimetatakse korduvalt «ülaparoolseks» või «Venemaa-sõbralikuks» ning partei võidu seostatakse otseselt selle vastuseisuga Ukrainale antavale abile ning Ukraina EL-i ja NATOga liitumisele. Ukraina allikad toovad esile Venemaaga seotud elemendid AfD platvormil: Venemaa sanktsioonide tühistamise nõue, tasuta venekeelsete tundide lubadus Saksi-Anhalti koolides, AfD välispoliitilise juhi Markus Frohnmaieri kohtumised Moskvas Vene võimude ja Gazpromi esindajatega Nord Streami teemal ning Weideli avaldus, et Saksamaa nõuaks Ukrainalt abi tagasimaksmist ja Nord Streami kahjude hüvitamist. Käsitluses viidatakse korduvalt ka AfD 2024. aasta Bundestagi fraktsiooni üleskutsule boikoteerida president Volodõmõr Zelenski kõnet ning Saksamaa sisejulgeolekuameti 2025. aasta AfD-d kui «kinnitatud paremäärmuslikku organisatsiooni» käsitlevat klassifikatsiooni. Ukraina-keelsed pealkirjad asetavad loo selgelt «riskid Ukrainale» raamistikku ja seovad Saksi-Anhalti tulemuse eelseisvate valimistega Mecklenburg-Vorpommernis ja Berliinis.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Sisendis ei esitatud mitte-ukrainakeelseid allikaid, mistõttu rahvusvahelist kajastust eraldi kokku võtta ei saa. Materjalis kajastatud rahvusvahelised reaktsioonid – Elon Musk, Viktor Orbán, Matteo Salvini ja Robert Fico tervitasid AfD võitu, Donald Tusk kritiseeris Poola poliitikuid, kes võitu tähistavad – pärinevad kõik samadelt Ukraina-eelsetelt meediakanalitelt.
Kus kajastused lahknevad
Üks artikkel (märgitud kui artikkel 6878) ning Reuters ja Guardian märgivad AfD tulemuseks ümardatult 44%, samas kui kõik ülejäänud allikad annavad eelametlikuks ametlikuks tulemuseks 43,8%. BSW positsioon näib olevat sisemiselt vastuoluline: Saksi-Anhalti BSW juht Thomas Schulze ütles, et partei on valmis läbi rääkima kõigi poliitiliste jõududega, sealhulgas AfD-ga, kuid BSW on samuti teatanud, et ei toeta valitsust ei AfD liidri Ulrich Siegimundi ega CDU liidri Sven Schulze juhtimisel.
Taust
AfD asutati veebruaris 2013 ja esimest korda pääses Saksa Bundestagi 2017. aastal – esimest korda kui paremäärmuslik partei pärast Teist maailmasõda. Saksi-Anhalti Landtagis on 83 kohta, absoluutseks enamuseks on vaja 42 kohta. 2025. aastal klassifitseeris Saksamaa Liitakantsleramet (Bundesamt für Verfassungsschutz) AfD kui «kinnitatud paremäärmusliku organisatsiooni»; AfD vaidlustas selle määratluse kohtus ning veebruaris 2026 keelas kohus ajutiselt ameti seda määratlust kasutamast kuni kohtuvaidluse lõpuni. 20. septembril toimuvad veel kaks Saksamaa liidumaa valimist – Mecklenburg-Vorpommernis (kus AfD on küsitlustes juhtival kohal) ja Berliinis – ning järgmised Saksamaa liidupäeva valimised peavad toimuma hiljemalt 2029. aastaks. Välispoliitika kuulub Saksamaa liidutasandile, mistõttu ka AfD juhitav Saksi-Anhalti valitsus ei saaks üksinda Saksamaa Ukraina-poliitikat muuta.