Šveitsi valijad lükkasid tagasi põhiseadusliku erapooletuse karmistamise
Šveitsi valijad hääletasid 27. septembril alla referendumil, millega oleks põhiseadusesse jäädavalt ja relvastatult kinnistatud range erapooletuse põhimõte. Ametlike tulemuste kohaselt oli 70,15% vastu ja 29,85% poolt; ükski 26 kantonist ei toetanud ettepanekut. Tulemus säilitab valitsuse paindlikkuse liituda ELi sanktsioonidega Venemaa vastu.
Põhipunktid
- Referendum erapooletuse karmistamiseks toimus 27. septembril
- 70,15% hääletas ettepaneku vastu, 29,85% poolt; ükski 26 kantonist ei toetanud
- Algatuse tegi parempoolne Šveitsi Rahvapartei (SVP); üks peamisi autoreid oli endine liidukantsleri nõunik Christoph Blocher
- Ettepanek oleks keelanud Šveitsil ühineda sõjaliste liitudega ja kehtestada sanktsioone, mida ÜRO ei ole heaks kiitnud
- Moskva kutsus šveitslasi algatuse poolt hääletama
- Algatus oli reaktsioon Šveitsi 2022. aasta veebruaris otsusele ühineda ELi sanktsioonidega Venemaa vastu pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse
- Valitsus, parlamendi mõlemad kojad ja kõik suuremad erakonnad peale SVP olid algatuse vastu
Miks see on oluline
Hääletustulemus kinnitab, et Šveitsi senine paindliku erapooletuse mudel jääb poliitiliseks konsensuseks, mitte ei asendu põhiseadusliku lukuga. See säilitab valitsuse võime jätkata ELi sanktsioonide toetamist Venemaa vastu, mis on oluline osa lääneriikide survest Moskvale. Tulemus saavutati hoolimata Moskva avalikust üleskutsest algatust toetada ja hoolimata Christoph Blocheri ligikaudu kahe miljoni Šveitsi frangi suurusest kampaaniakulust. Ühe algatuse rajaja perekonnakontrollitavad ettevõtted on jätkanud tegevust Venemaal pärast täiemahulist sõda, mis annab küsimusele lisakaalu.
Mis juhtus
Šveits korraldas 27. septembril referendumi ettepaneku üle, millega oleks põhiseadusesse jäädavalt kinnistatud range, nn igavese ja relvastatud erapooletuse põhimõte. Algatuse esitas parempoolne Šveitsi Rahvapartei (SVP); üks selle peamisi autoreid oli endine liidukantsleri nõunik Christoph Blocher. Kui ettepanek oleks vastu võetud, oleks Šveits kaotanud võimaluse ühineda sõjaliste liitudega ja kehtestada sanktsioone ilma ÜRO heakskiiduta. Ametlike tulemuste kohaselt hääletas 70,15% valijatest vastu ja 29,85% poolt; ükski 26 kantonist ei toetanud algatust. Šveitsi valitsus, parlamendi mõlemad kojad ja kõik suuremad erakonnad peale SVP olid algatuse vastu. Tulemus ei tähenda Šveitsi erapooletu staatuse lõppu, kuid säilitab valitsuse võimekuse paindlikult erapooletust rakendada ja jätkata ELi sanktsioonide toetamist Venemaa vastu.
Taust
Šveitsi alaline relvastatud erapooletus on rahvusvaheliselt tunnustatud alates 1815. aastast ja põhiseaduses kirjas alates 1848. aastast. Algatuse tõukejõuks sai Šveitsi 2022. aasta veebruari otsus ühineda ELi sanktsioonidega Venemaa vastu pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse. SRG septembri alguse küsitlus näitas vastuseisu kasvu 63%-ni ja toetuse langust 34%-ni. Augustis laiendas Šveits Venemaa-vastaseid sanktsioone, lisades nimekirja üheksa isikut ja 45 ettevõtet; varem 2022. aastal külmutas Bern umbes 5,75 miljardi Šveitsi frangi ulatuses Vene varasid. Juunis lükkasid valijad tagasi ka eraldi SVP algatuse piirata riigi rahvaarv kümne miljonini. Novembris ootab Šveitsis ees järgmine referendum, mille on algatanud vasakpoolsed erakonnad sõjavarustuse seaduse leevendamise vastu.