Trump teatas Putiniga kokkuleppest Vene diislikütuse tarnimiseks USA turule
9. oktoobril teatas Donald Trump kokkuleppest Vladimir Putiniga, mille kohaselt Venemaa tarnib USA ja maailmaturule kohe 300 000 tonni diislikütust. Samal päeval andis USA rahandusministeeriumi OFAC välja üldloa nr 135, mis lubab teatud tehinguid Vene diislikütusega kuni 7. aprillini 2027. Kokkulepet kritiseerisid nii demokraadid kui ka vabariiklased, kuna see on vastuolus 2022. aasta seadusega, mis keelab Vene energia impordi.
Põhipunktid
- 9. oktoobril teatas Donald Trump kokkuleppest Vladimir Putiniga Venemaa koheseks 300 000 tonni diislikütuse tarnimiseks USA ja maailmaturule
- Leppe kohaselt tarnib Venemaa novembris veel 500 000 tonni, seejärel 1 miljon tonni ning sõltuvalt Vene rafineerimistehaste seisukorrast kuni 3 miljonit tonni täiendavalt
- Samal päeval andis USA rahandusministeeriumi OFAC välja üldloa nr 135, mis lubab Vene diislikütusega seotud tehinguid kuni 7. aprillini 2027
- Esimene saadetis on ligikaudu 2,25 miljonit barrelit ehk USA turu jaoks suhteliselt väike kogus
- USA diislikütuse ja muude destillaatide varud olid 2. oktoobri seisuga 105,1 miljonit barrelit — 12% alla viie aasta hooajalise keskmise
- Trump põhjendas sanktsioonide leevendamist vajadusega langetada kütusehindu, mis olid Iraani sõja tõttu järsult tõusnud, vähem kui kuu aega enne vahevalimisi
- Nii demokraadid kui ka vabariiklased kritiseerisid kokkulepet kui vastuoluks 2022. aasta Vene energia impordi keelava seadusega
Miks see on oluline
Kokkulepe leevendab olulist USA sanktsiooni Vene energia impordi vastu vähem kui kuu aega enne USA vahevalimisi ning võib tuua Venemaale sadu miljoneid kuni miljardeid dollareid tulu riigist, kes sõdib Ukrainaga. Mõlema USA partei liikmed on kokkulepet avalikult kritiseerinud või vastustanud, ning kaheparteiline seadusandlik algatus selle blokeerimiseks on välja kuulutatud.
Mis juhtus
9. oktoobril teatas Donald Trump pärast telefonikõnet Vladimir Putiniga kokkuleppest, mille kohaselt Venemaa tarnib USA ja maailmaturule kohe 300 000 tonni diislikütust — esimese saadetisena ligikaudu 2,25 miljonit barrelit. Leppe kohaselt tarnib Venemaa novembris veel 500 000 tonni, seejärel 1 miljon tonni ning sõltuvalt Vene rafineerimistehaste seisukorrast kuni 3 miljonit tonni täiendavalt, mis kokku moodustaks kuni 4,8 miljonit tonni. Samal päeval andis USA rahandusministeeriumi OFAC välja üldloa nr 135, mis lubab teatud tehinguid Vene diislikütusega kuni 7. aprillini 2027.
Trump põhjendas sanktsioonide leevendamist vajadusega langetada kütusehindu, mis olid Iraani sõja tõttu järsult tõusnud — diislikütuse hind ulatus oktoobri alguses 5,74 dollarist galloni kohta Texases kuni 6,60 dollarini Michiganis ja Alaskal. USA diislikütuse varud olid 2. oktoobri seisuga 105,1 miljonit barrelit ehk 12% alla viie aasta hooajalise keskmise, kusjuures Midwestis ja Uus-Inglismaal olid varud veelgi väiksemad.
Pärast kokkuleppe teatavaks tegemist langesid diislikütuse futuurid peaaegu 5%. Analüütikud ettevõtetest Wood Mackenzie ja Commodity Context kahtlevad siiski, et tarned toovad kaasa kestliku hinnalanguse. Hinnanguliselt võib esimene saadetis tuua Venemaale 300–450 miljonit dollarit brutotulu ning kõigi kuulutatud mahtude realiseerumisel 4,8–7,2 miljardit dollarit.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina keelne kajastus raamistab kokkulepet Trumpi poolse Ukraina reetmisena ning küsimusena, mida Venemaa võidab ja mida see Ukraina sõjapingutustele maksma läheb. Ukraina artiklid toovad esile Putinile laekuva tulu, Kirill Dmitrievi rolli litsentside väljakauplemisel Washingtonis ning seisukohta, et kokkulepe premeerib agressiooni ajal, mil Ukraina tabab Vene rafineerimistehaseid.
Kuidas rahvusvahelised allikad seda kirjeldavad
Saksakeelne kajastus (Der Spiegel) raamistab kokkulepet kui Trumpi poolset Ukraina reetmist ja küsib, mida Euroopa saab vastuks teha. Araabiakeelne kajastus (Al Jazeera) raamistab seda kui 'demokraatia-diislikütuse' vahetust, kus Friedman süüdistab Trumpi Ukraina maha jätmises Putini meelehea nimel.
Taust
2022. aasta septembris võttis Kongress vastu seaduse, mis keelab Vene energia impordi, ning septembris allkirjastas Trump täiendavad sanktsioonid Venemaa vastu — kriitikute hinnangul on kuulutatud kokkulepe mõlemaga vastuolus. USA diislikütuse ja destillaatide varud olid 2. oktoobri seisuga 105,1 miljonit barrelit ehk 12% alla viie aasta hooajalise keskmise; Midwestis langesid varud 9% alates augusti lõpust 26,2 miljoni barrelini, Uus-Inglismaal olid need aastatagusest 39% madalamal 2,46 miljoni barreliga, samal ajal kui Mehhiko lahe rannikul kasvasid varud 43,9 miljoni barrelini. Diislikütuse hinnad oktoobri alguses ulatusid AAA andmetel 5,74 dollarist galloni kohta Texases kuni 6,60 dollarini Michiganis ja Alaskas.