Trump allkirjastas Grahami seaduse, mis võimaldab tariife kuni 100% Venemaa nafta ja gaasi suurimatele ostjatele
USA president Donald Trump allkirjastas 19. septembril 2026 seaduse, mis annab talle õiguse kehtestada kuni 100% tariife riikidele, kes jätkuvalt ostavad Venemaa naftat ja gaasi. Nn Grahami seadus sai nime hiljuti surnud vabariiklasest senaator Lindsey Grahami järgi. Tegemist ei ole naftakeeluga – lõpliku tariifide alla kuuluvate riikide nimekirja ning määra määrab USA kaubandusesindaja amet, kohandades neid iga 180 päeva tagant.
Põhipunktid
- 19. septembril 2026 allkirjastas USA president Donald Trump Venemaa ja Iraani vastaste sanktsioonide seaduse, mis kannab lahkunud vabariiklasest senaator Lindsey Grahami nime.
- Seadus annab presidendile õiguse kehtestada kuni 100% tariife riikidele, kes jätkuvalt ostavad Venemaa naftat ja gaasi.
- Seaduse 113. jaotis võimaldab tariife riikidele, kes jätkavad Venemaa nafta ostmist ja on viie suurima impordi hulgas.
- Tariifi määr võib olla üle 0% kuni 100% ning sõltuda sellest, kui palju riik Venemaa naftaoste vähendab.
- Suurimate ostjate nimekirja vaadatakse üle iga 180 päeva tagant; lõpliku nimekirja koostab USA kaubandusesindaja amet.
- Seaduse ettevalmistamisel käsitleti riikidena Hiinat, Indiat, Slovakkiat, Ungari ja Aserbaidžaani.
- Grahami seadus ei ole naftakeeld ega tähenda maksimaalsete tariifide automaatset kehtestamist.
Miks see on oluline
Seadus pakub USA presidendile uue paindliku tööriista riikide survestamiseks, kes jätkuvalt ostavad Vene energiat, ilma et see looks otsest naftakeeldu. Tariifi määra saab skaleerida üle 0% kuni 100%ni olenevalt sellest, kui palju riik oma Vene naftaoste vähendab. See loob hoova, mitte automaatse katkestuse. Riigid nagu Hiina, India, Türgi, Slovakkia, Ungari ja Aserbaidžaan – kõik olulised Vene nafta ostjad – võivad sattuda mõju alla, mis omakorda võib kujundada ümber Venemaa ja tema suuremate energiaklientide kaubandussidemeid.
Mis juhtus
19. septembril 2026 allkirjastas USA president Donald Trump nn Grahami seaduse, mille eesmärk on tugevdada sanktsioone Venemaa ja Iraani vastu. Seadus sai nime hiljuti surnud vabariiklasest senaator Lindsey Grahami järgi. Selle 113. jaotis annab presidendile õiguse kehtestada täiendavaid tariife riikidele, kes jätkuvalt ostavad Vene naftat ja kuuluvad viie suurima impordi hulka. Tariifi määr võib ulatuda üle 0% kuni 100%ni ning sõltub riigi pingutustest Vene naftaostude vähendamisel. Tariifide alla kuuluvate riikide nimekirja vaadatakse üle iga 180 päeva tagant; lõpliku nimekirja ning määra määrab USA kaubandusesindaja amet koostöös riigidepartemangu ja energeetikaministeeriumiga. Seaduse ettevalmistamisel käsitleti võimalike riikidena Hiinat, Indiat, Slovakkiat, Ungari ja Aserbaidžaani. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul seaduse allkirjastamine "vaevalt aitab" kaasa Ukraina rahulahenduse edenemisele ega Venemaa kahepoolsetele suhetele. Peskov väitis ka, et sanktsioonid ei mõjuta Venemaa elu tugevalt, sest riik on kohanenud enam kui 30 000 erineva sanktsiooniga.
Kuidas Ukraina allikad seda kirjeldavad
Ukraina allikad rõhutavad ekspertide hinnanguid, et Venemaa 1,5–2 miljoni barreli päevas täielik väljatõrjumine India bilansist oleks äärmiselt keeruline. Nende foonuses on pigem seaduse laiem hoob-efekt kui tähelepanu äratav tariifi ülemmäär.
Taust
Seadus kannab hiljuti surnud vabariiklasest senaator Lindsey Grahami nime. Selle 113. jaotis on tariifimehhanismi alus, mis on suunatud viie suurima Vene toornafta impordi vastu. Riikide nimekirja vaadatakse üle iga 180 päeva tagant. Hiina ettevõte Sinopec on suurendanud Vene ESPO-nafta oste seoses Lähis-Ida tarnehäiretega; Vene nafta jõuab Hiinasse marsruutide kaudu, mis ei sõltu Hormuzi väinast. India kogu naftakanded langesid 4,17 miljoni barrelini päevas, samal ajal kui Vene nafta import kõikus augustis ligi 1,87 miljoni barreli päevas ja juulis rekordilise 2,79 miljoni barreli päevas.